Arvutist muusika kuulamine, olgu selleks siis PC, mäkk või lausa vaarikas

[OSX]

Vs: Arvutist muusika kuulamine, olgu selleks siis PC, mäkk või lausa vaarikas

Vähemalt ta kella regenereerib, kuid kas ta kvalifitseerub "väga kalli DAC" kategooriasse, ei oska pakkuda. Asi millest ma siin vihjamisi rääkisin, on Texase DIR9001, mis tootja lehel peetakse high-end sobivaks, teeb ka mis vaja, erinevalt datasheedist käsitleb ka 176,4kHz signaali reaalselt - http://www.ti.com/lit/ds/symlink/dir9001.pdf

[Sully]

Vs: Arvutist muusika kuulamine, olgu selleks siis PC, mäkk või lausa vaarikas

Vaarika teemaline tootearendus - T-dac, see link paistab et pole läbi käinud siit. Paraku 2016 kaovad jäljed selle toote kohta.

[stosoorok]

Vs: Arvutist muusika kuulamine, olgu selleks siis PC, mäkk või lausa vaarikas

Joppenpuhh, 3lk "sooja" trükimusta tekkind vahepeal ühe hea video peale algajatele mitte edasijõudnumatele nagu ma ka selles postituses mainisin. Millegipärast pistsid lõugama edasijõudnumad, aga kohati jääb nagu mulje, et vist polegi edasijõudnumad vaid mõnedel pühade ajal lihtsalt igav ja vaja hiilata millegagi.

Kas mitte korralikud DAC'id ei tee SPDIF (optiline või juhtmega) korral midagi sellist, et võtavad sissetuleva info kuhugi vahemällu ja siis kellavad ikka oma kellaga vms.? Et ei ole see, et "allikas dikteerib kella"? Vastasel juhul on igasugune SPDIF (eriti arvutist) muidugi küsitav.

Head DAC-id nii teevadki aga kindlasti mitte enamus DAC-e.

Ja mis USB, ETHERNET vms. puutub, siis minuteada nende kaudu edastatakse andmed ikka 100% muutusteta (CRC kontrollimine, vajadusel uuesti saatmine ja kuidas see seal käibki), niiet see osa jutust nagu puhta mööda sellel vanal seal ("USB on Rasperry is unacceptably bad...")...?

Rpi USB on "bad" selleks, et sellel on LAN ja USB samas kivis jagatud ribalaiusega. Kusjuures mul üks 3k€ maksev DAC ei teind teist nägugi ja teine 2k€ näitas tõsiseid probleeme USB-st hi-res heli mängimisega.

Raspberry on väga hea muusika kuulamiseks kui kasutada korralikku I2S HAT-i ja LAN või siis USB ja wifi kooslust. Julgen väita, et kuni 10k€ komplektile kindlasti "best bang for buck" kui valida õiged HAT-id/toited/DAC-id. Ja kindlasti kordades etem kui mingi suvaline modifitseerimata arvuti kärakas - olgu siis lahja või võimas.

---
Väike näide Raspbiani baasil rPi2 muusikamängiast (mida toidab DIY 1A <10uV LPSU) kus 16/44 fail ei ole mingi koormus, isegi OLED ekraani skript sööb rohkem proset:

top - 03:26:06 up 61 days, 17:01,  1 user,  load average: 0.64, 0.22, 0.13Tasks: 121 total,   1 running,  78 sleeping,   0 stopped,   0 zombie
%Cpu(s):  0.6 us,  1.7 sy,  0.0 ni, 97.6 id,  0.0 wa,  0.0 hi,  0.1 si,  0.0 st
KiB Mem :   949444 total,    38948 free,    79328 used,   831168 buff/cache
KiB Swap:        0 total,        0 free,        0 used.   748648 avail Mem


  PID USER      PR  NI    VIRT    RES    SHR S  %CPU %MEM     TIME+ COMMAND
  857 root      20   0   12556   6480   4020 S   2.3  0.7   1011:07 python
   24 root      20   0       0      0      0 S   0.3  0.0   5:05.15 ksoftirqd/3
  464 memcache  20   0   59008   4096   1548 S   0.3  0.4  34:57.51 memcached
  523 root      20   0  193500  14988   8432 S   0.3  1.6 258:17.91 worker.php
  815 mpd       10 -10  148584  19364   6916 S   0.3  2.0 390:14.09 mpd
22668 pi        20   0   11528   3688   2960 S   0.3  0.4   0:00.02 sshd
22730 pi        20   0    8280   3428   2828 R   0.3  0.4   0:00.07 top
31684 root      20   0       0      0      0 I   0.3  0.0   0:06.67 kworker/u8:1
    1 root      20   0   27992   5508   4364 S   0.0  0.6   7:52.49 systemd

[moi]

Vs: Arvutist muusika kuulamine, olgu selleks siis PC, mäkk või lausa vaarikas

redart, sinu Wolfsonil (mäletad?) ... Ja reclockib samuti, sest ASR on vahel ja clock on inboard.

Huvitav kas sellisel kivil nagu CS8416 sees olev clock recovery on piisav mida mõeldakse? Datasheedis kirjas: Low-Jitter Clock Recovery.
Clocki viga suudab parandada kuni ühe biti aja ulatuses. Samas see optika ei saa rohkem viga tekitada. Et siis kas see kivi kvalifitseerub selle väga kalli DAC alla (kui kasutada seda spdif receiverit ja panna juurde DA) või on seda siiski vähe?

Vähemalt ta kella regenereerib, kuid kas ta kvalifitseerub "väga kalli DAC" kategooriasse, ei oska pakkuda. Asi millest ma siin vihjamisi rääkisin, on Texase DIR9001, mis tootja lehel peetakse high-end sobivaks, teeb ka mis vaja, erinevalt datasheedist käsitleb ka 176,4kHz signaali reaalselt - http://www.ti.com/lit/ds/symlink/dir9001.pdf

Minu jutt oli täieliku recklockingu kohta. Nii CS8416, DIR9001, AK4117 clock recovery kui ka ASRC ei ellimineeri signaaliallika jitterit, nad võivad seda ainult mingil määral vähendada. Täielikult saab allika jitterist lahti ainult buffriga reclockingut tehes.
Näiteks siin pildil https://photos.smugmug.com/photos/i-.../i-bs5DqCC.png (pärit siit: https://www.audiosciencereview.com/f...-extraction.9/ )
kaks alumist on buffriga reckockingut tegeva DAC-iga.

[OSX]

Vs: Arvutist muusika kuulamine, olgu selleks siis PC, mäkk või lausa vaarikas

Joppenpuhh, 3lk "sooja" trükimusta tekkind vahepeal ühe hea video peale algajatele mitte edasijõudnumatele nagu ma ka selles postituses mainisin. Millegipärast pistsid lõugama edasijõudnumad, aga kohati jääb nagu mulje, et vist polegi edasijõudnumad vaid mõnedel pühade ajal lihtsalt igav ja vaja hiilata millegagi.

Kas siis peabki nagu vene kroonus kõigepealt hambaharjaga põrandat pesema, et teisel aastal lapiga võiks? Milleks mingit lasteaiamöla panna kedagi õpetama? Miks peab alati ise reha otsa astuma, et õppida seda vältima? Mulle tundub see leebelt öeldes ...ebamõistlik, nimeta seda lõugamiseks kui sinu hetkeline meeleseisund seda nõuab.

Mis nüüd Rasberry'sse puutub, siis sinu viimatise info valguses ma hoian selle käraka audiost veel kaugemal kui seni, sest niisugust idiootsust nagu jagatud (st ühise) ribalaiusega võrgu ja usb kontrat ma lihtsalt ette ei kujuta (kuidas see ressurs siis jagatud on kui võrk on ütleme 100Mbps ja usb on 480Mbps?). Ja see et ta ta tarbib vähem kui OLED driver, on samuti ohu märk, sest juhul kui on vaja midagi liigutada, pole tal selleks musklit.

[OSX]

Vs: Arvutist muusika kuulamine, olgu selleks siis PC, mäkk või lausa vaarikas

Minu jutt oli täieliku recklockingu kohta. Nii CS8416, DIR9001, AK4117 clock recovery kui ka ASRC ei ellimineeri signaaliallika jitterit, nad võivad seda ainult mingil määral vähendada. Täielikult saab allika jitterist lahti ainult buffriga reclockingut tehes.
Näiteks siin pildil https://photos.smugmug.com/photos/i-.../i-bs5DqCC.png (pärit siit: https://www.audiosciencereview.com/f...-extraction.9/ )
kaks alumist on buffriga reckockingut tegeva DAC-iga.

Puhvri kasutamine muidugi aitab probleeme vähendada, pole kahtlustki. Aga kui eelnimetatud chippide haardeulatus ei ole piisav, siis on signaaliallikas ju lihtsalt rämps (loeme sinna alla ka ühenduse)?
Ja on ka võimalus et üks jitter asendatakse teisega, sest nagu redart hästi ütles - jitter sünnib siis kui "bit kohtub reaalajaga", see juhtub ka pärast igasugusest puhvrist väljalugemisel...

[redart]

Vs: Arvutist muusika kuulamine, olgu selleks siis PC, mäkk või lausa vaarikas

Samas kui sul DACi sees õnnestub üles leida I2S formaadis DAC kivile minev signaal, saab ise suht lihtsalt seda viga parandada:

https://www.diyaudio.com/forums/digital-line-level/192465-asynchronous-i2s-fifo-project-ultimate-weapon-fight-jitter.html

See, et Toslink lisab tugevat jitterit on kindlalt elektriline optiliseks ja tagasi muundusest tulenev.

Hm, see et elektriliselt optiliseks ja tagasi muundamine jitteri rikas protsess on, see pole justlui väga loogiline. LED-i süütamine ja kustutamine on päris kiire ja mitte kuigi varieeruv protsess, arvestades sagedusi, mida telekomis optikast läbi aetakse. Arvan, et teema on pigem valgusjuhis tekkivates peegeldustes. Need gigahertsid aetakse läbi single mode optika, aga TOSLINK-i kaabel on multimode ja seal tekib neid peegeldusi päris korralikult. Nojah, suures pildis on ka valgust ülekandev meedium osa muundamisest, ses suhtes su väide on tõene.

See teema oli huvitav lugemine, aitäh!
Mis ma sealt enda jaoks kaasa võtsin:
- Erinevad chipid (nii spdif-i2s konverterid kui dac-id ise) on üsna erineva jitter tolerancega. Delta-sigma disainid üldiselt vähem tundlikud kui "vanemad" disainid.
- Nii clocki kui toite kvaliteet on väga määrav - olles omavahel ka seoses. No selles ei ole midagi uut
- Mulle tundub, et praktiliselt kogu DA kvaliteedi, kui dac-ide enda eripärad/piirangud ja väljundpuhvri disain kõrvale jätta, määrabki jitter.
- Isiklikult paistab mulle sünkroonsete liideste ja puhverdamise asemel lihtsam jännata asünkroonse liidestusega, nagu USB. Kus on võimalus lähtuda oma kellast ja tõmmata nii palju datat peale kui vaja.
- Kuna kellageneraatoritel võtab aega, et oma stabiilsus saavutada, siis see seletab ka, miks sissemängimise aja jooksul heli paraneb ka digiseadmetel.

Ühe lihtsa flip/flop reclockeri tutvustavast tekstist mõju erinevatele dac-idele:

The jitter on the final output I2S signal stream depends on the MCK, as the MCK on our XMOS PCB is connected directly to the ultra low phase noise NDK oscillator. The oscillator is used directly by the flip flop to reclock and achieve to maximum performance.


*Modern delta sigma DAC(AK4497/PCM1794/AD1955...etc) requires MCK as well as three I2S signal(DATA BCK LRCK) input, I2S signal is already reclocked inside the DAC chip actually. This reclock PCB may still increases the sound qualtiy over 10-20%


*For ES9038 ES9028 ES9018 or ES9023 PCB do not requires MCK and using async onboard oscillator(i.e. only three I2S signal input). This reclock PCB may increases the sound qualtiy over 30%.


*The drawback of this reclock appoach is reduced maximum sampling rate. For our 384k xmos PCB, the maximum sampling rate will become 192k PCM. For our 768k xmos PCB, the maximum sampling rate will also become 192k PCM if no modification was done(When /R2 is cut and /R1 is short, the maximum sampling rate after reclock is 384k. Please notes when /R2 is cut and /R1 is short, MCK is equal to 45.158/49.152MHz, some dac may not work at this high MCK)


*As all of our R2R (PCM1704/AD1862/TDA1540... etc.) DAC PCB already include onboard FIFO reclock , double reclock with this PCB may only increase sound quality by 5% and it may not work as race condition may happen in some situation.

Koaksiaalne SPDIF saab ka olla galvaaniliselt eraldatud. Piisab ühest trafost lingi otsas, ükskõik kummas, peaasi et maa on üldisest GND'st eraldi. redart, sinu Wolfsonil (mäletad?) see on näiteks nii. Ja reclockib samuti, sest ASR on vahel ja clock on inboard. Mul Juli@ helikaardid on galvaaniliselt lahus koaksiga. Praegu hakkan mõtlema et millel üldse on koaksi maa üldisega koos... võibolla mõni ress või äkki Technicsi DAC...

Jah, tõepoolest, trafo annab galvaanilise eraldatuse. Thnx meenutamast. Wolfsonit mäletan küll Sel ajal kui see WM mu laualt lahkus, tuli asemele AK4396. Aga siis hakkasin maja ehitama ja polnud aega tegeleda, aga nüüd just paar päeva tagasi tõstsin uuesti lauale, tekitasin talle CM6631A-ga USB sisendi ja katsetasin erinevaid väljundpuhvreid. Lõpptulemusena meeldib ta mulle rohkem kui diskreetse puhvriga WM8716, mis mul referentsiks on.

[redart]

Vs: Arvutist muusika kuulamine, olgu selleks siis PC, mäkk või lausa vaarikas

Mis nüüd Rasberry'sse puutub, siis sinu viimatise info valguses ma hoian selle käraka audiost veel kaugemal kui seni, sest niisugust idiootsust nagu jagatud (st ühise) ribalaiusega võrgu ja usb kontrat ma lihtsalt ette ei kujuta (kuidas see ressurs siis jagatud on kui võrk on ütleme 100Mbps ja usb on 480Mbps?). Ja see et ta ta tarbib vähem kui OLED driver, on samuti ohu märk, sest juhul kui on vaja midagi liigutada, pole tal selleks musklit.

Ma ei oleks nende SOC-ide peale üldse nii kuri. Rasberryl on seal disainis omad väiksed pudelikaelad ehk tõesti, aga reaalselt audio mängimise puhuks ei ole see piirav. Ma ise olen erinevatel põhjustel mänginud siin ühe vaarika klooniga ja ma olen väga meeldivalt üllatunud, mida need ARM-i quad cored tegelikult teha suudavad. See konkreetne plaat on Allwinneri H3 prosaga ja tal on nii SPDIF kui i2s tugi juba rauas olemas. Lisaboonus on see, et nad jooksevad täielikult avatud linuxi peal ja sa saad väga suurtes piirides mõjutada näiteks protsessori power statesid, mille switchimisest väga suur osa arvuti toitemürast tegelikult tuleb.

[redart]

Vs: Arvutist muusika kuulamine, olgu selleks siis PC, mäkk või lausa vaarikas

Üks jitteri test eelmainit CM6631A-ga. Huvitaval kombel jõuab testija tulemusele, et see chip mõistlikus implementatsioonis on igati jitter tolerant. http://archimago.blogspot.com/2013/03/measurements-adaptive-aune-x1.html

[moi]

Vs: Arvutist muusika kuulamine, olgu selleks siis PC, mäkk või lausa vaarikas

Hm, see et elektriliselt optiliseks ja tagasi muundamine jitteri rikas protsess on, see pole justlui väga loogiline.

Ma ei usu, et probleem on optika, leiab erinevate optiliste kablite jitteri võrdlusi, kus kaablitest ei sõltu midagi, probleem on ikka muundurites. Sharpi GP1F31T/GP1F31R paari kohta on näiteks väärtus 1-30 ns, mõlemat pidi muunduse kohta kokku siis 2-60 ns.
Näiteks üks mõõtmine, mis muundurite andmetega suht hästi kokku läheb http://thewelltemperedcomputer.com/I...slink_Coax.htm

[redart]

Vs: Arvutist muusika kuulamine, olgu selleks siis PC, mäkk või lausa vaarikas

Ma ei usu, et probleem on optika, leiab erinevate optiliste kablite jitteri võrdlusi, kus kaablitest ei sõltu midagi, probleem on ikka muundurites. Sharpi GP1F31T/GP1F31R paari kohta on näiteks väärtus 1-30 ns, mõlemat pidi muunduse kohta kokku siis 2-60 ns.
Näiteks üks mõõtmine, mis muundurite andmetega suht hästi kokku läheb http://thewelltemperedcomputer.com/I...slink_Coax.htm

Kõik need kaablid on multimode kaablid, sm eeldab hoopis teistsugust valgusallikat. Ses suhtes valguse levik on seal sama. Aga las ta olla, vbl tõesti on küsimus hoopis ka muundurites. Põgus googledamine näitas, et seal on igasugu nähtusi mida arvesse võtta, siirde mahtuvus jne.

Thus, in practice the limiting time constants for an implemented design can be in the hundreds of nanoseconds. This is largely due to external factors i.e. the driving circuit. Contrast this with the LED junction's much shorter transition times.

Tegelt see mind praktilisest aspektist väga ei huvita, näen enda kooslustes pigem usbi striimija ja daci vahel. Tegelikult loodetavasti järjest rohkem pigem striimija ja DDX võimu vahel

[moi]

Vs: Arvutist muusika kuulamine, olgu selleks siis PC, mäkk või lausa vaarikas

Kui ka muunduritel on jitter alates 1 nS, siis kindlast saab kehva toite ja muud mood halvas rakenduses neilt palju suuremaid jitteri numbreid. Ja ega jitterit ei määra ju LEDi absoluutne kiirus vaid muundamise stabiilsus.

[stosoorok]

Vs: Arvutist muusika kuulamine, olgu selleks siis PC, mäkk või lausa vaarikas

Mis nüüd Rasberry'sse puutub, siis sinu viimatise info valguses ma hoian selle käraka audiost veel kaugemal kui seni, sest niisugust idiootsust nagu jagatud (st ühise) ribalaiusega võrgu ja usb kontrat ma lihtsalt ette ei kujuta (kuidas see ressurs siis jagatud on kui võrk on ütleme 100Mbps ja usb on 480Mbps?). Ja see et ta ta tarbib vähem kui OLED driver, on samuti ohu märk, sest juhul kui on vaja midagi liigutada, pole tal selleks musklit.

Et siis nõustusidki mqa evangelistiga. Ma olen nõus, et selline lahendus on jama aga ma ei kasuta usb pesasid, seega pole minu jaoks vahet. LAN jookseb üle NFS kopimisel 8-10MB/s suht stabiilselt, voolu tarbib <500mA ja saab väga madala müraga toidet kasutada. Samuti HQ playeri NAA ametiga saab suurepäraselt hakkama. Kusjuures HQ playeri NAA ametis oli heli isegi veidi parem kui mõne muu tuntud distro mpd-ga, aga kahjuks HQP UI on selline 90. aastate lõpus oma disainiga ja ma ei suuda seda kasutada.

Ära muretse, pi-l on piisavalt jõudu mpd jaoks. Kui panna kõik upsamplema 24/192 siis on prosekasutus umbes 50%. DSD mängimisel 1-2%. Kõike DSD-ks ta laivis loomulikult ei jõua teha.

Meibi mu pythoni skript pole lihtsalt piisavalt optimeeritud. Selline 1-2% tarbimine hakkas pärast pikemate loonimede scrollimise lisamist, aga kuna kõik toimib ilusti, siis ei viitsi rohkem torkida kah.

Kui tahad pikemalt selle pi lan/usb kivi kohta lugeda: https://www.microchip.com/wwwproducts/en/LAN9514

[OSX]

Vs: Arvutist muusika kuulamine, olgu selleks siis PC, mäkk või lausa vaarikas

No vaata - viimane link selle kontrolleri kohta näitab et mqa evangelist ei ole seda andmelehte lugenud, sest (tema) väide jagatud ressursi kohta selle kivi puhul ei kehti selles mõttes nagu ta seda esitas. Kivi jõudlus ei ole ressursist sõltuv kui selle kivi kell võetakse ühest kristallist, nii see selles kontrolleris on. Jagatakse süsteemi kella, that's it .

Muus osas, kui täna ehitada mingit süsteemi, mis ei jaksa laivis vähemalt DSD128 peale teha, siis mina selles mõtet või väljakutset ei näe. Endale meelega barjääride loomine, milleks?

[redart]

Vs: Arvutist muusika kuulamine, olgu selleks siis PC, mäkk või lausa vaarikas

Küll vana artikkel, aga minu jaoks vääääga silmiavav. Ussiõli nõrgus sorinal välja nii digikaablitest kui cd transpordist ja ma saan aru, miks ma kuulen asju mida ma kuulen. Hea teada, et need ei ole vaid hääled mu peas

https://www.stereophile.com/features/368/index.html