Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #46
    Kineskoopidega omal kah kurvad kogemused olemas. Kõige halenaljakam oli see, kus kukkus juba remonditud teleka toru kaelale peale juhuslikult käest libisenud videokassett.......
    Vene aja lõpul  juhtus selline lugu. Kuna meie telekal (lampidega värvikas) oli koop läbi ja isal õnnestus üks saada, siis loomulikult vahetasime ära. aga oh häda .Teleka esiraam ei lähe kinni enam. No kus ei saa nõuga saab jõuga. Sai siis hakatud kineskoobi kinnituspolte tugevamini kinni keerama ja lõpuks saimegi raami ette. Olime õnnelikud,kuid seda õnne jätkus meil umbes pooleks tunniks, sest käis krõks ja susss... ja piki kineskoobi tagakülge pragu....

    Oli mul kunagi selline asi nagu cga monitor ja vana arvutiront. Kuna monitor vajas pidevat "hooldust" siis muidugi töötas laua peal lahtiselt. Kord oli vaja printer käest ära panna. Sai siis ilusti monitori peale pandud ja järgmine suss...
    Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

    Comment


      #47
      Koolivend oli kunagi suvel jäätise raha teenimas mingis (telekate?) remondi töökojas ja rääkis sellise loo.
      Koobid olid ladustatud originaalkarpidesse suurde "puuriita". Kohalik elektroonik oli sportlik poiss, jumaldas korvpalli. Nii ta siis loopis neid koope (koos karbiga) riita ja võttis sealt kui vaja.
      Noh, Kalev ei saa ka 100% pallidest korvi, ega temagi. Lendas jälle karp suure kaarega ja ... klirin, suss! Ega midagi, karbile veeti viltpliiatsiga rist peale -> läheb garantiivahetusse tehasesse. Mis nad siis teevad selliseid.

      Muide, tehasesse tagasi saadetud koopidel löödi alati kael otsast (et tee peal pauku ei käiks). Seega trikk läks läbi küll!
      - Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
      - Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!

      Comment


        #48
        Eks paneme kirja siis ka remonti toodud läbilastud asjad
        Omal ajal toodi üks kassetipleier. Noh oli seda tahetud siis võrgust kuulata ja 220V patareklemmidele ühendatud.

        Üks naine tõi kunagi "selga" remonti(oli veel kuldne kesklaine ajastu) , et vilistab. Vahetasin siis patarei ära, üllatuseks kuulsin ta kommentaari" kas see käib tõesti patareiga"

        Lugematu hunnik igasugu raadioid/makke/pleiereid ,mida on üritatud autos käima saada ja +- segamini aetud.

        Ja siis ühe sugulase toitejuhtme jätkamine. Puhastas ilusti otsad ära ja keeras kõik ühte kokku. Pani siis veel isoleerlinti peale ja..seinapanemisel oli tuba mõisttuslikul kombel pimedaks läinud ja ega ei mäletata ju viimati tehtut ka, sai ikka üksjagu seda viga otsitud.... ;D
        Lühisega juhe seinas ja imestame, miks automaat ei lase sisse ennast vajutada ja tuliseks läheb ;D
        Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...

        Comment


          #49
          Mul vend keeras teleka antenni juhtmed >kokku ja siis mõtleb miks pilti ei ole ;D
          Üks klassivend kah kunagi kuulas pleierit,mingid paigatud klapid olid ja mõtles miks nii vaikselt käib....kõik neli juhet olid ilusasti uhkelt kokku keeratud ;D
          Elas kord üks väike transistorike, tal oli ainult üks viga, ta nimi oli p217

          Comment


            #50
            njah , eks minagi läxin mingipäev targa näoga yhe venna võimendit parandama .. ei töödanud .. eks siis mina läksin sinna tegin targa näo pähe ja hakkasin asju näppima seal sees .. noh , olin unustanud selle vooluvõrkku .. yx käsi hoidis siis võimu raamist kinni , teisega aga näppisin lylitit ... ex siis sealt saingi hea suraka voolu
            teine kysis et kas midagi juhtus kui nägi et tõmbasin käed järsku tagasi ullema hooga :P

            Comment


              #51
              Tuli kah veel üks kena asi meelde. Siis olin kah veel suhteliselt pisike. Olin siis sugulaste juures ja neil oli selline elektrooniline mänguklaver, vist "Pille". No tahtsin siis seda käima saada, aga patareisid polnud. Siis avastasin et asjal üks pistikupesa. Kuna ka pistik oli olemas, siis kohe hiilgav idee, juhe taha joota ja 220 võrku. Lahti mul seda ei lubatud võtta, nii et ei saanud vaadata kas seal ikka toiteplokk kah sees on. No ja see pistik oligi mõeldud toiteploki ühendamiseks. Ma isegi ei tea kas sinna oli midagi juurde kah kirjutatud... ilmselt oli aga ei osanud vaadata. No sai siis juhe valmis ja võrku pistetud... nagu arvata on, käis pauk ja suits tuli välja... ;D
              ...

              Comment


                #52
                Olen isegi pisut elektriga tegemist teinud; meenus selline lugu, kui ühes kohvikus sai laelampe paigaltatud ja grupeeritud. Nõuete kohaselt pidi olemas olema ka avariivalgustus ja Exit valgustused. Neid ripplae peal ümber paigutades pidin juhtmed lahti ühendama. Nii siis saigi maandus ja null lahti võetud ja viisakalt ära isoleeritud, et ei tekiks juhuslikku lühist. Näpitsatega faasi kallale ja alles peale eredat sähvatust turgatas pähe, et ripplae metallist osa maandatud võiks olla; sellega faas lühisesse läkski. Hullemaks tegi asja see, et avariivalgustus jooksis ilma vaheautomaatideta peakilpi, ja oli sama faasi peal kogu maja turvakaamerate ja kaardilukkudega. Segadust sai oi kui palju.

                Comment


                  #53
                  Üks minu suboididest koostas ükskord MOSFET H silla, 600V ja puha, kallid transid ja konded, juhtplaat parajalt keeruline. Väga hoolikalt koostas, eriti ühe varistoriklemmi, mille jättis täpselt 0.7mm kaugusele +600st. Töötas 400ga ja 450ga ja 550 ja kui siis toiteka 600 peale keerasin lendas asi päris põhjalikult ribadeks. 4000 krooni ja 12 tundi ehitamist läinud ja hakkasime otsast peale. Hiljem uurides selgus et mingi induktiivne ülepinge oli peale lühist tekitanud veel 2 sentimeetrise ülelöögi ja plaat oli ühtlaselt metalliseeritud - rajad olid seejuures jäljetult kadunud, isegi musta triipu polnud. Nii kiiresti käis. 1000u ja 600V ikkagi.

                  Üleüldse lendas see pandura meil 4 korda õhku. Või 5.

                  Comment


                    #54
                    Tuleb meelde omalegi mõni asi.
                    Kerisin kord trahvot ja kui asi lõpule hakkas jõudma unustasin unise peaga ära kumb sekundaar ja kumb primaarmähis on. Ega enne ei taibanudki tegu, kui seina pannes tegi trahvo suure paugu ja lõi väheke helendama. Oleks pidanud samal ajal mõõtma sekundaarpinget ka
                    Mõned korrad ka korke läbi lastud ja jootekolvi otsaga ning tinaga käsi ja isegi otsaesist sulatanud.
                    Tuleb meelde veel üks suvine kalapüük. Olin spinninguga just haugi püüdmas ja sõber nati eemal. Kui siis hoogu võtma hakkasin ja lanti viskama jäi see millegi taha kinni. Taha vaadates oli landi konks vennale otsaesise külge kuidagi kinni jäänud lennult :-/
                    Aiaiii..kui valus oli.

                    Comment


                      #55
                      Elektrolüütidest.
                      Olen ka mitmete lõhkemised üle elanud. Ükskord miski skeemiga tunnen et hakkab kuskilt sooja tulema. Nagu käe lähedale pistsin, lendas lüüdilt pealmine osa serviti peopessa lihasse kinni. Olid miskid sellised lüüdid, millel peal rõngas muust korpusest eraldi, eraldajaks kummitihend.
                      Siis on neid lõhatud ka ja akna taga. TPI ühika kolmanda korruse akna taga kord hea mitu tükki järjest. Siis hakkas korrus altpoolt kostuma kohutavat möirgamist. Seal oli üks vend oma ainsad valged sokid õhta pittu minekuks puhtaks pesnud ja akna taha TV antenni külge kuivama riputanud.
                      Üks tuttav armastas hammastega juhtmetelt isolatsiooni maha kakkuda. Kord miskit skeemi tehes ajas juhtmed sassi ja pistis puhastamisele kuuluva juhtme sabapidi seina kolvi asemel, ootas hetke ja siis andis hammastele tuld...
                      Peale seda pole teda enam hammastega seda tegemas näind.

                      Comment


                        #56
                        Oli kord ühe pika koridori peal vana ripplagi.
                        Õhukesed alumiiniumist, ca 15cm laiused ribad.
                        Toetusid otstega vinklite peale, mis piku seinu jooksid.
                        Vaja oli siis mingi kaabel kahe kabineti vahele vedada.
                        Keskelt lage lahti võtta ei saa - omavahel toetusid need ribad ükteise peale nagu voodrilauad.
                        No mis seal's ikka mingi kolm-neli meetrit kaablit meelitab ehk seinaäärest lae peale ära.
                        Kergitad aga otsa üles ja lükkad kaabli vahele.
                        Aga kui neid ribasid kergitada üritada - kergitad paratamatult
                        ka järgmisi ribasid mis tema peale toetuvad ...
                        ja kui nüüd veel teise käega hakkad kaablit toppima siis
                        on üsna raske neid vinkli pealt mitte maha nihutada.
                        Ja kui siis paar otsa vinkli ääre pealt maha saad -
                        ei ole enam midagi kinni hoida.
                        Kogu lagi jooksis maha nagu doomino efektiga,
                        ja ikka kogu täiega: pikad lum.lambid mis tema küljes rippusid kui ka kogu muu kaabeldus mis aastatega sinna laepeale oli laotud.
                        Tohutu tolm veel kõigele lisaks.
                        Mitu väga pikka sekundit kestis see klirin ja kolin. Valgust hakkas läbi tolmu koridori paistma alles veerand tunni pärast.
                        Sellest tekkinud lokaalne voolukatkestus oli kaablite, lampide ja lae enese üles tagasipaneku kõrval ikka väga pisiasi.

                        Selleks, et surma saada ei peagi alati kaabliotsast hammastega kinni võtma
                        Vot, sihuke koba olen.

                        Comment


                          #57
                          hehee, ma polegi ainuke, kes jootekolbiga hakkama ei saa ;D
                          Eks neid juhtusid väiksemaid ole palju, aga eletriga oli 1 lugu küll
                          Subbaka kasti tehes keldris oli trellil eurupistikuga. Seinas aga vana vene oma, järelikult ei mahtunud ära. Niisis tulin järeldusele, et võtaks seinast sellelt pistikult korpuse ära. Nii saigi. aga kogemata läksid näpud vastu pistiku mõlemat otsa ja siis nalja kui palju Paar mõnusat sekundit nautisin "eletri-efekti", edasi tegin ettevaatlikumalt ;D
                          Kondekatega sai aga raffast mõnusalt kimbutatud ;D. Mul olid eriliselt ümber tehtud kondekat, mis läksid täpselt pistikusse(pistikuotstega) kõik hästi isoleeritud, et ise pihta ei saaks ja....
                          TFK Audio
                          #tfkaudio
                          http://www.facebook.com/tfkaudio/
                          http://tfkaudio.blogspot.com/
                          - Audioblogi, projektid jms.

                          On kahte sorti inimesi - Ühed, kellele meeldib Loudness ja teised, kellele ei meeldi.

                          Comment


                            #58
                            Praktiliselt peale testri saamist voolu mõõtma 220V pistikust ;D

                            Comment


                              #59
                              analoog testriga sai targalt katkise jootekolbi klemmidelt voolu mõõdetud, et nohh...ehk ei saa voolu peale või nii. Välk ja pauk ning särin, silmadest lõi tuld aga korgid jäid terveks. Analoogtestri klemmide otsad sulasid parajalt ära, tester ise aga mõõtis peale vahejuhtumit ainult pinget ja sedagi valesti. :P

                              Comment


                                #60
                                Komistasin otsingut kasutades selle teema otsa. Paneks siis mõne oma prohmaka ka kirja.
                                Alustaks siis tavaliselt kõige suuremat kooliraha nõudvatest asjadest - kinekatest.
                                Telekas laua peal laiali. Hakkasin ülemisest riiulist tarka raamatut õngitsema ja kitli nurk jäi kine plaadi taha kinni... susss.
                                Panin hajameelsusest suure, raske ja sileda peaga kruvikeeraja teleka peale. Loomulikut hakkas see ootamatult veerema. Loomulikult minu poole ja loomulikult ka täpselt kine kaela pihta. Ei võinud siis kasvõi kallutusmähisesse kukkuda! Jälle susss!
                                Kineskoop värskelt vahetatud. Vaja šassii tagasi tõsta (vene telekas 2USCT mingisugune oli). Kuna öösel polnud maganud, siis unise peaga ei läinud see päris sinna, kuhu peab ja nagu näpud lahti lasin, kukkus šassii vastu kine kaela... taas susssss!
                                Huh! Aitab küll neist kinekatest! Vaatleks parem lüüte.
                                Mingi ürgvana lampmakk. Nina lähemale toppides tundsin mingit imelikku lõhna. Samal hetkel tuli lüüdi kest mulle otsaette, täpselt kahe silma vahele. Aiaaa! Paar päeva käisin ringi nagu india naine...
                                Vene värvikas. Kogemata lühistasin seal miskit ära, mille peale üks lüüt solvus ja otsustas kosmosesse põrutada. Paraku jäid valitud trajektoorile ette mõned objektid: teleka šassii nurk->aknaklaas->lagi->sein->põrand. Siis sai kütus otsa... Selle käraka ja kolina peale tõusis kolleeg püsti, pani jope selga ja ütles, et ta läheb nüüd koju, sest siin tapetakse inimesi...
                                Niiviisi. Laseks kõrgepinget ka läbi kere?
                                Nagu vene ajal kombeks, tähistati töökojas miskit - reede ju. Siis tuli üks hea tuttav, kelle mustvalge telekas oli vaja nüüd ja kohe ära teha. No peab aitama inimest! Kuna kahtlus langes kõrgepinge kenotronile ja loomulikult oli just viimane uus lamp kõrvallaual olevasse samasugusesse telekasse pandud, siis otsustasin sealt selle prooviks välja kakkuda. Ähmase peaga ei pannud peomelus tähele, et telekas töötas. Vasak käsi sattus ka igasugu ohutustehnikat eirates vastu teleka šassiid. Särrr! Korraks läks isegi pilt uduseks (siis minul, mitte telekal), kuni käsi eemale lendas. Peale seda ma napsuse peaga telekaid seestpoolt eriti ei näpi, kuigi vahel kuskil sünnipäeval lunitakse. EI! Sorry, mul on täna vaba päev!
                                Veel vedelikest. Täpsemalt piiritusest, atsetoonist ja nitrolahustist.
                                Neid kõiki olen ma osanud endale pükste peale kallata. Tavaliselt sinna, kust inimene hakkab haruliseks minema. Asi toimib viitega aga seda tõhusamalt! Ärge seda kodus proovige! Eriti vägev on nitrolahusti mõju. Atsetoon teisel kohal. Kui pikemalt sellist kompressi teha, siis tahaks hundi kombel ulguda...
                                Järjekordselt endale nitrolahustit otse kümnesse soristanud, lasin juba vilunud liigutusega püksid alla ja tuulutama! Olin siis ruumis üksinda.... Klient tuli. Naisterahvas, nagu selgus... Ja mina hüplesin seal ringi, t*ll töllakil. Inimesel ilmnevad ekstreemsetes olukordades erakordsed võimed. Ma pole enam kunagi suutnud nii kiiresti pükse enamvähem jalga saada. Pole ka ühegi kliendiga nii vaevatud ilmel suhelnud. Ja vist pole keegi mind ka nii kahtlustava pilguga vahtinud....
                                Sellised juhtumised tulid praegu meelde. Eks neid oleks veel nii mõnigi aga need vist kõige eredamad. Ehk leiab keegi siit midagi õpetlikkugi.
                                Harjutamine teeb harjutajaks.

                                Comment

                                Working...
                                X