Usa küttekeha Eestis tööle

[mrmuusika]

Vs: Usa küttekeha Eestis tööle

Ei tasu lasta ennast häirida, kõige kindlam on trolle ignoreerida, aga kuumutab ikka iga poolperiood.

Kui on olemas võimalus et seal kasutatakse kahte paralleelitud küttekeha siis ei ole väga mõtet rohkem leiutada enne kui asi lahti võetud.

see vist on jah kõige parem lähenemine, kirjutan siis nädalavahetusel, kui on selge mis olukord on.

[martinj]

Vs: Usa küttekeha Eestis tööle

Oh , milleni võib effektiivväärtuse üle vaidlemine viia. Puhastan millalgi selle sodi siit ära.
Lühidalt AR-il on õigus. Energiat antakse üle mõlemal poolperioodil ja seepärast kuumutataksegi lombi taga 120 korda sekundis.
Alajaamad undavad 100 Hz sagedusel kah sel põhjusel.

[A.R.]

Vs: Usa küttekeha Eestis tööle

60Hz, mitte 120Hz, ei tea kust sa oled selle numbrini jõudnud...

Kas lugesid ka mis sealkirjutatud oli.
seal kuumutatakse traati 120 korda sekundis

Miks 120 kui sagedus on ainult 60?
Vahelduvvool koosneb kahest perioodist.
Ühe perioodi ajal pinge kasvab ühes ütleme et positiivses suunas ja tekitab ka positiivses suunas voolu. Selle tulemusena eralduv energia kuumutab traati.
Edasi see pinge ja vool kahanevad ja jõuavad lõpuks nulli. Seal nullii juures kuumutamist ei toimu.
Nüüd hakkab pinge muutuma teises ütleme et negatiivses suunas. See tekitab negatiivse voolu aga tulemusekson ikka täpselt samasugune kuumutamine nagu positiivsel perioodil.
Ja see protsess kordub. Sellised topelt kuumutusi tehakse meil 50 ja seal 60.
Kuna 2x 60 = 120 siis sealt ongi see arv saadud.

Seda kajastas ka see U U U rida ühes eelmises selgituses.
Kui ühendame koormuse läbi dioodi siis iga teine kuumutus jäetakse vahele.
Kas vahele jääb positiivne või negatiivne poolperiood sõltub sellest kumba pidi diood ühendada.
Sõltumata sellest kumb vahele jääb väheneb eralduv võimsus 2 korda.
Sellest oleme siin juba mitu korda rääkinud.

Nagu paistab, on ka lihtsat asja üsna raske selgitada.
Seepärast siis huvitusin kas illustratiivne osa jõudis soovitult kohale.

Ühe maailma põhialuse, võimsuse, tunnetamine on üks asju
mis peaks elektroonikule olema olemuslikult tunnetatav.
Sellega puutub ta pidevalt kokku ja ei tohiks eksida.

Lihtsalt katsusin seda füüsikat-elektroonikat nüüd oma arvatava kolmeaastase aru tasemel selgitada.
Vast mõni luges ja leidis ka enda jaoks midagi uut, vast isegi kasulikku.

Nagu kõigile teada: Lapse suu ei valeta.

[aqv]

Vs: Usa küttekeha Eestis tööle

...
Lihtsalt katsusin seda füüsikat-elektroonikat nüüd oma arvatava kolmeaastase aru tasemel selgitada.
Vast mõni luges ja leidis ka enda jaoks midagi uut, vast isegi kasulikku...

Julgen tunnistada, et minu jaoks tegi elukaz seda efektiivsemalt, 1,41/2, ilma ilukirjanduseta.

[elukaz]

Vs: Usa küttekeha Eestis tööle

Sellega panid ennast kenasti paika.

Nagu kõigile teada: Lapse suu ei valeta.

Sa võid ju tuua mingeid suvalisi illustratiivseid näiteid kuidas tervest pool ära võttes jääb järgi pool, aga see ei seostu eriti küsimusega, su näidetes pole vahet kas tegu on voolu või pinge või võimsusega, võtame suvalise asja ja võtame pool ära ja jääbki ainult pool alles.

Laes on 100 W lamp. Paneme põlema, põletame tund aega.
Siis lülitame välja ja tund aega ei põle.

(See on sama mis selle dioodiga ainult et seal see sisse välja käib sagedamini.)

Arvutleme.
Esimene tund oli pinge 220 V ja vool 0,45 A.
Energiat kulus 0,1 kWh ehk 100 Wh.
Teine tund oli pinge 0 V ja vool 0 A.
100+0 =100 Wh. Kahe tunni peale keskmine 50 Wh

Kahe tunni keskmine pinge oli (220+0)/2=110 V
ja keskmine vool (0,45+0)/2=0,225
Seega keskmine energiakulu 110*0,225*2= 49,5 Wh

Saad ise ka aru mis nonsensi sa siia kirja panid? Esiteks on ühikud meelevaldsed ja kahe arvutuse tulemused on ka erinevad. Teine arvutus väidab et võimsus väheneb 4x

[A.R.]

Vs: Usa küttekeha Eestis tööle

Nende poolte ja veerandite juttude algul sai rõhutatud et jutt on võimsustest,
lootuses et võimsustes arvutamine teeb arvutused lihtsamad.
Olid ju ilusad arvud 220, 110. Võimsus koormusel erineb 4 korda. Lihtne?
(Ei hakanud eraldi rääkima et võimsuste variant ei sõltu võnkumise kujust)

Elektri arvutustes kasutatakse ühikuid volt, amper, vatt, vatttund, kilovatttund.
Nagu oleks kasutatavad ühikud?

Ei saanud aru millised arvud need 4 korda erinevad.

Selle arvutuse mõte oli selles et kui on raskusi saada aru dioodi mõjust siis asendada diood lülitiga
ja pikendada aega tunnini. See oli katse selgitada keskmist, mis on keskmine ja kuidas seda leida.

Arvasin et energia kWh peaks olema inimestele arusaadavam kui võimsuse vatt
just seoses energiamaksetega, mis on ju ka kWh-des.

Veel üks süüdistus - tulemused ei ole samad.
Kogemus on näidanud et mõned arvud omavahel jagunevad täpselt. (220/110)
Teised annavad jagamisel pika arvude jada. (100/220)
Kui seal võtta ainult paar numbrit siis arvutuses tekkib väikene viga.
Nii mõni protsent. Sealt mul see vahe ilmselt tuli.
See ümardamine ja üldistamine oli ju Ülikooli esimese aasta põhiteema.
********************'
Kui nüüd see keskmise arvutuse näide isegi asjatunjale arusaamatuks jäi siis on küll pahasti.

Ole hea inimene, pane see keskmisete arvutus nii kirja et see kõigile arusaadav oleks.
Sellest korralikust seletusest oleks ilmselt palju rohkem kasu kui kraaklemisest
arvutusvõimaluste üle.

Arvuta nii või naa tulemus peaks olema sama. Enamvähem.

[murphy]

Vs: Usa küttekeha Eestis tööle

Läheneme asjale nii. Laseme 220VAC läbi dioodsilla. Nüüd peale silda on 220VDC RMS Küttekehale vahet pole kumb poolperiood on. Nüüd võtame 1 dioodsilla õla ära, mõõdame uuesti(mitte hiina juustuga), 150V RMS.

[A.R.]

Vs: Usa küttekeha Eestis tööle

220.....150

SQRT(220*220/2)=155,5635
Seega mõõteriista viga 3,7%.
Mis ta passis kirjas on?

[elukaz]

Vs: Usa küttekeha Eestis tööle

Elektri arvutustes kasutatakse ühikuid volt, amper, vatt, vatttund, kilovatttund.
Nagu oleks kasutatavad ühikud?

Ei saanud aru millised arvud need 4 korda erinevad.

Selle arvutuse mõte oli selles et kui on raskusi saada aru dioodi mõjust siis asendada diood lülitiga
ja pikendada aega tunnini. See oli katse selgitada keskmist, mis on keskmine ja kuidas seda leida.

Arvasin et energia kWh peaks olema inimestele arusaadavam kui võimsuse vatt
just seoses energiamaksetega, mis on ju ka kWh-des.

Veel üks süüdistus - tulemused ei ole samad.
Kogemus on näidanud et mõned arvud omavahel jagunevad täpselt. (220/110)
Teised annavad jagamisel pika arvude jada. (100/220)
Kui seal võtta ainult paar numbrit siis arvutuses tekkib väikene viga.
Nii mõni protsent. Sealt mul see vahe ilmselt tuli.
See ümardamine ja üldistamine oli ju Ülikooli esimese aasta põhiteema.
********************'
Kui nüüd see keskmise arvutuse näide isegi asjatunjale arusaamatuks jäi siis on küll pahasti.

Ei jäänud segaseks, hoopis vead kriibivad silma.
Et tulemused ei ole samad, ei pidanud ma silmas komakohti vaid seda et ühe arvutusega saad sa kogukuluks 100Wh, teisega 50Wh.

Esimene tund oli pinge 220 V ja vool 0,45 A.
Energiat kulus 0,1 kWh ehk 100 Wh.
Teine tund oli pinge 0 V ja vool 0 A.
100+0 =100 Wh.

Siiamaani kõik õige, kogukulu on 100Wh

Kahe tunni peale keskmine 50 Wh

Siin lähevad ühikud imelikuks, keskmine kulu on 50Wh/h või 50W, aga mitte 50Wh. Ok, annab veel tõlgendada, kaks tundi järjest tarbiti keskmiselt igas tunnis 50Wh.

Kahe tunni keskmine pinge oli (220+0)/2=110 V
ja keskmine vool (0,45+0)/2=0,225
Seega keskmine energiakulu 110*0,225*2= 49,5 Wh

See viimane ei ole mitte keskmine energiakulu, vaid kulu kahe tunni peale kokku, korrutatud on ju voldid ja amprid ja tunnid. Keskmise saamiseks tuleb need tunnid maha jagada ja saame keskmiseks tarbimiseks 25Wh/h ehk 25W mis ongi see 4x väiksem asi millest ma rääkisin ja mida teemaalgatajal vaja. Siit paistabki välja see viga mis juhtub kui suvalisi näiteid tuues suvalisi asju pooleks jagada.

[freeze]

Vs: Usa küttekeha Eestis tööle

minu sendid siia teemasse

[vasaraonu]

Vs: Usa küttekeha Eestis tööle

Oh , milleni võib effektiivväärtuse üle vaidlemine viia.

Siin teemas on kenasti näha, kui keeruline võib olla ühe suhteliselt lihtsa elektrilise probleemi sisuline mõistmine ja seletamine. Seletustega võivad eksida ka vanemad ja kogemustega praktikud ja teoreetikud. Selgelt on näha ka asjaolu, et üks pilt ütleb rohkem kui sada sõna.

[elukaz]

Vs: Usa küttekeha Eestis tööle

See pilt ei ütle esmapilgul suurt midagi mis asja selgitaks, näha on, et kõigi parameetrite keskväärtused vähenevad poole võrra, mis aga ajab võimsuse arvutuse võssa.
Aga kui natuke lähemalt vaadata siis saab asi väga lihtsalt selgeks. Viga tehakse selles et nii pinge kui vool mõlemad jagatakse kõigepealt pooleks ja siis arvutatakse edasi. Mis aga pildilt vastu vaatab, siis kui tööd tehakse on amplituudid endiselt maksimumis nii et tuleb kasutada neid samu pinge-voolu väärtusi nagu nad on täissignaali korral ja alles siis jagada harvendusteguriga. Ja siis pole ka rms väärtusi vaja sisse tuua.
Ma loodan et see tegi kahtlejatele asja selgemaks.

[holt]

Vs: Usa küttekeha Eestis tööle

Vaatan, et madin käib ikka veel edasi, minu häbelik tunnistus, et on vist jah A.R.-il õigus, ei tähendanud suurt midagi :P. Tegin siis nüüd veel ühe laboratoorse töö:
Võtsin lahjemapoolse keeduspiraali, termomeetri ja liitrise supitermose (et keskkonna mõju võimalustmööda vähendada). Lasksin termose kindla piirini(ehk mitte palju üle liitri) täis 7-kraadise algtemperatuuriga vett ja andsin keedupulgale latrilt täpselt 110V. Vesi kees umbes-täpselt 41 minuti pärast. Tühjendasin ja jahutasin termose, täitsin uuesti, kraadisin uuesti - jah on seitse kraadi. Nüüd andsin spiraalile juba täpselt 220V läbi dioodi. Vesi kees 18,5 minuti pärast. Multimeeter näitas mõlemal juhul vooluks ca 1,05A.

[vanemleitnant]

Vs: Usa küttekeha Eestis tööle

Jätab ikka päris totaka mulje kui ELEKTRI foorumis vaieldakse juba 8 lehekülge sisuliselt Ohmi seaduse kehtivuse üle, tehakse selleks laboratoorseid katseid ja näitlikustatakse elektriala inimestele elektrivoolu veeämbritega.

elukaz: tuleb kasutada neid samu pinge-voolu väärtusi nagu nad on täissignaali korral ja alles siis jagada harvendusteguriga. Ja siis pole ka rms väärtusi vaja sisse tuua

Võrgupinge 230V on samuti efektiivväärtus. Enamjagu vahelduvvoolu arvutusi ja mõõtmisi tehakse efektiivväärtustega U=1/√2Um.

[elukaz]

Vs: Usa küttekeha Eestis tööle

Ära aja asja keeruliseks, ütleme siis täpsemalt et muutunud rms väärtusi pole vaja arvestada. Totakas või mitte, vaidluses selgub tõde. Kaua sul endal läks hetkest kui esimest korda asjale mõtlesid kuni kindla lahenduseni? Mul läks aastat kümme või peale sest varem ei olnud see oluline ja esmapilgul oli kaks võrdselt usutavat varianti. Ka siin foorumis on üsna levinud kirjeldus kuidas dioodi abil saame 110V ja ei ole keegi kisa tõstnud, nüüd on küll kõvad nokkijad koos siin.
See veetoru näide kusjuures on päris hea, see sobib hästi ruutsõltuvuse piltlikuks kirjeldamiseks. Aga noh, irvitada on ikka lahe.

Ja holti katse on hea kõrva taha panna kui läheb vaidluseks kas millegi soojendamiseks on ökonoomsem kasutada suuremat või väiksemat võimsust. Aga noh, selle kallal on ju ka lihtsam hoopis möliseda, andke aga minna.

Ja muide, mul on asi alles kolmandal lehel, mis mõnu on sedasama juttu kaheksa lehe vahel klõpsida? Kuidas nii vana kasutaja ei suuda oma seadeid ära muuta et foorumit mugavam lugeda oleks (näe sain ära panna. Tegelt juhin tähelepanu et selline võimalus on profiilis olemas, 40posti per page)