Usa küttekeha Eestis tööle

[mrmuusika]

Tere

Proovime oma võhiklikkust siis natukene üles ka näidata - kontrollime teooriat.

Kui mul on vaja USA turule toodetud 110v (puudub 220v selektorlüliti tagapaneelil/kõhuall) tossumasin eestis tööle saada, siis teoorias peaks saama 110V kätte ka piisava võimsusega dioode kasutades, lastes läbi dioodide ainult vahelduvvoolu laine üks pool, sest et tossumasin on suht koht lihtsalt kW jagu traattakistit?

Vähemalt selline on teooria, kuna antud seadmes puudub toitetrafo või muud pingealaldid/kordistid, peaks talle piisama sellisest lihtsast lahendusest?

Kui minuga suudate nõustuda, siis ehk oskate soovitada missuguseid meie kaubandusvõrgus (tartus enam elfat pole, seega opood siis?) saadaval olevaid dioode võiks kasutada ja kas nad tuleks ka mingisugusele radikale kruvida?

lugupidamisega,
muusikasõber marko

[A.R.]

Vs: Usa küttekeha eestis tööle

Kui meenutada kooliaega siis seal räägiti et võimsus P= pinge U ruudus jagatud takistusega R.
P=UxU/R

Kui nüüd U on kaks korda suurem siis samasugusel takistusel
peaks eralduma 4 korda suurem võimsus.
Kui me laseme läbi takisti ainult ühe poolperioodi siis on vool 2 korda väiksem.
Ja seega ka võimsust eraldub 2 korda vähem.

4/2= 2 ehk see masin hakkab olema 2 kW.

Seda tingimusel et me ei arvesta veel ühte nähtust.
Nimelt suurem võimsus tekitab suurema temperatuuri ja
temperatuuri kasvades kasvab ka takistus ning vool väheneb.

Katseta. Kui põleb maha mähid sinna uue 220 V jaoks mõeldud traadi.

Kust sa seda saad?
Ikka Tiigi elektroonikast. Elektripliidi spiraali küsi. 1kWst. Tal midagi oli.

[mrmuusika]

Vs: Usa küttekeha eestis tööle

nüüd ma ilmselt pean punastama hoolega, kuid minu arvates, võttes ära ühe poolperioodi (aitäh nimetust meelde tuletamast), peaks justnimelt PINGE langema poole võrra, mitte vool, sest vool on ju tagajärg?

eks muidugi targemad parandavad

[A.R.]

Vs: Usa küttekeha eestis tööle

Mina kujutan seda pilti nii ette et ühel poolperioodil pinge kasvab-langeb 0-380V, efektiivselt 220 V, tekitab voolu ja takistil eraldub mingi võimsus. Teisel poolperioodil on täpselt sama olukord, suunad on vastupidi aga võimsus on sama.
Koguvõimsus on kahe perioodi võimsuste summa.
Kui pool kaob, siis jääb pool alles.
See oli minu loogika.
ja P=U²/R=UxU/R=UxI=RxIxI= RxI²

Muuseas, sama lugu on auto kiiruse ja energiaga.
Kui kiirus tõuseb 2 korda on auto purustav energia 4 korda suurem.
E=(mxV²)/2
Juba üle 30 aasta sõdib miilits-politsei aegajalt selle vastu
väites et kaks autot 60 kokku sõites saavad samapalju viga kui
üks 120 vastu seina sõites. Energeetiliselt on 4x60 sama mis 120
See on Newtoni füüsika.

[dumb_user]

Vs: Usa küttekeha eestis tööle

Misasja sa ajad siin ? Kui sinna diood vahele toksida siis saabki täpselt selle mis vaja. Teist poolikut perioodi ei ole ju enam.

[holt]

Vs: Usa küttekeha eestis tööle

Mina saan sellest asjast oma lolli aruga ja talupojaloogikat tarvitades nii aru:
Pinge käib amplituudis 380V peal ära kaks korda täisperioodi jooksul, mõlema poolperioodi ajal on pinge efektiivväätus 220V, kujutame asja endale ette lastuna läbi alaldi, et oleks lihtsam. Alaldi väljundis on poolperioodid üksteise kõrvale ritta pandud, kenasti sama polaarsusega, et teisele poole telge ei peaks ronima ja pilt ülevaatlikum saaks. Alaldatud(kuid silumata) siinuspinge poolperioodid käivad jah 380V-ni üles välja, kuid nii alguses kui lõpus on pinge see-eest lausa null. Olulisem on iga sellise poolperioodi pindala - sama pindalaga ongi ristkülik, mille amplituud 220V ja ulatus eelmisest poolperioodist järgmiseni, ilma pingevabade pausideta - selle asja nimi ongi efektiivväärtus. Kasutades alaldina poolperioodalaldit saame piltlikult öeldes ristkülikud, mille amplituud ja kestvus samad, kuid pausid täpselt sama pikad, mistõttu pinge keskväärtus ajaühikus siiski täpselt poole väiksem, ehk 110V. Alaldis kasutatava dioodi puhul tuleb arvestada lihtsalt sellega, et tegelik pingeamplituudi absoluutväärtus on endiselt 380V ja tarbija takistusest tulenev voolu tipp sama suur, kasutatav diood peab seda taluma, voolu keskväärtus aga vastab pinge keskväärtusele ja võimsus kujuneb välja selle järgi.

[A.S.]

Vs: Usa küttekeha eestis tööle

Kui sinna diood vahele toksida siis saabki täpselt selle mis vaja.

Proovime siis uuesti.
On 110V küttekeha 1kW. Võimsus teadupärast on pinge ja voolu korrutis.
Suurendame pinget 2x ehk siis 220V-ni. Võimsus peaks tõusma samuti 2x.
Kuna koos pinge tõusuga suureneb ka vool 2x, siis tõuseb võimsus veel 2x.
Seega 220V peal lõppkokkuvõttes suureneb võimsus 4x ehk siis saab olema 4kW.
Võtame dioodiga poole ära, järele jääb 2kW võimsust, mis on 1kW küttekeha jaoks veidi palju.

[aqv]

Vs: Usa küttekeha eestis tööle

...
Võtame dioodiga poole ära, ...

Poole millest?

[A.S.]

Vs: Usa küttekeha eestis tööle

Poole võimsusest.

[aqv]

Vs: Usa küttekeha eestis tööle

Poole võimsusest.

Kuidas?

[A.S.]

Vs: Usa küttekeha eestis tööle

No ma ei tea, ühendame selle dioodi sinna küttekehaga järjestikku äkki? Või on sul mõni parem ettepanek?
Või arvad, et sellega võimsus väheneb 4x?

[andreie]

Vs: Usa küttekeha eestis tööle

A.R. ja A.S. on asja väga õigesti seletanud. See on keskkooli füüsikaülesanne.

Odavam on kaubandusvõrgust leida sobiva dimmer, võimsus paika kruttida ja fikseerida. Teise võimalusena võib kaks tossumasina kütteelementi järjestikku ühendada.

[A.S.]

Vs: Usa küttekeha eestis tööle

Aga kas selle tossumasina sees on ainult üks küttespiraal? Äkki on neid 2, ühendatud paralleelselt, nagu teinekord soojaveeboileritel on? Siis saaks need lihtsalt ringi ühendada.

[aqv]

Vs: Usa küttekeha Eestis tööle

On endal hetkel laual 220->110 reisuklots firmalt Radio Shack, Cat no 273-1402. . Peal inglismannide keeles, et ainult kuumutusseadmetele kuni 1kW. Oli kasutuses meerikast toodud fööniga.
Siin http://support.radioshack.com/suppor...oc17/17799.htm paar sõna.
Väljanägemine sarnane - http://www.bombayelectronics.com/Sev...p/ss1600wt.htm
Sinder on nii lahtivõetamatu, et isegi püha tõe nimel ei taha korpuse kallale minna. Pistikuks ümmargused meie maa pulgad ja pesaks lapikud meerikamaa omad. Pragude vahelt paistab radikas.
Ilmselt sisaldab midagi sellist http://www.google.ee/imgres?imgurl=h...QEwAw&dur=8108

[elukaz]

Vs: Usa küttekeha Eestis tööle

Ma olen ka selle teema üle mõelnud ja kunagi pole viitsind lõpuni mõelda sest on kaks võrdselt usutavat varianti ja ainult üks neist saab õige olla. Ühest küljest, iga poolperioodiga eraldub kindel soojushulk, kui pooled vahele jätta, siis võimsus kahaneb 2x, ei saa nagu vaielda. Teisipidi, kuna pinge keskväärtuseks jääb poole väiksem number siis on ainus variant et võimsus väheneb 4x, jällegi pole nagu millegi üle vaielda, ju on asi selles et pool aega saab asi jahtuda.
Aga. Kogu konks on selles et võimsust ei mõjuta mitte pinge keskväärtus vaid ruutkeskmine väärtus ja see ei ole mitte 2x väiksem vaid 1,41x ja see lahendabki kogu küsitavuse, võimsus väheneb 2x ja antud rakenduseks see ei sobi.