Seadusemuudatus

[Svago]

Vs: Seadusemuudatus

Nõukogude ajal oli selle nimetuseks: показуха - nüüd on meil "tõejärgne" ("post-truth") ajajärk või õigemini tõepõhjata ajajärk ja lisaks kasutatakse demagoogiavõtteid.

Tänapäeval on ühelt poolt keskkonnanõuete karmistumine ja sellele vastandlikud ärihuvid – teha võimalikult vähe lisakulutusi tootmises. Selleks mõeldakse välja järjest uusi mõõtemeetodeid, tarkvara, et püsida konkurentsis.

Need mõõtmised erinevad tunduvalt tegelikust olukorrast ja on eksitavad e. saeme seda oksa, millel ise istume. Kõik toimub suurkontsernide omanike raha nimel ja keegi „nagu ei märkagi“.

[rainadov]

Vs: Seadusemuudatus

Muidugi ei märka! Sest nendel on suu nii rahaspakke täislöödud, et sealt ei tule piuksugi. Kahjukls ei avalikustata suurt, palju see "keskkonna kaitse" ka tegelikult kaitseb. Kuhu see rämps tegelikult jääb? Tilluke osa saadetaskse veolaevadega kosmose avarustesse, aga ülejäänu? Ainuke, peaegu ohutu ladustamine on loodud aatomienergeetika ja selle tööstuse jäätmetele. Muidugi ei räägi keegi, palju see maksab! Kõik ülejäänud on enamuses jäätmete transport nähtavast kohast varjatud-säilituskohta! Raskemetallid, floor ja muu keemiline saast jääb ju looduses alles. Aine jäävuse seadus on ju ammune avastus. Kui ka see aine seotakse püsivamasse ühendisse, ei taga see et ta uuesti mürgi kujul ringlusse ei tule. Läänemere suue, kuhu on uputatud metalltünnides tuhandeid tonne keemilist sõjandusmürke, on momendil suur katsepolügoon Euroopa inimeste püsimajäämiseks. Tulemused annavad juba tunda. Egas ilmaasjata ei hajutata Rootsi vetest püütud suuri räimi ka teistesse maadessse. n.ö. aborigeenidele! Naftatöötlemise jääkproduktid saadetakse uue põlevaine nime all Aafrikasse. Sellelt teenib miljoneid ka plakatitel naeratava Eesti kodaniku pere piisavalt "pappi"! Ongi küsimus justkui lahendatud. Aga Aafrika asukad tuuakse-hajutatakse Euroopasse riiklike vahenditega, ... päästmise sildi all. Piirivalveseadus ütleb, et seaduseta sissetulijad tuleb saata tagasi sellesse riiki, kust nad saabusid. Kui selleks on Neptuni riik, siis sinna nad ka lähevad. Venemaa tegi laevakaaperdajatega seda 1 kord ja ... toimis. Nende laevu ei puudutata!

[tehnoloog]

Vs: Seadusemuudatus

Firmade huvi on endale tööd luua ja tekitada mulje, et vaid nende hooldussüsteem oskab nende marki hooldada. Teade tegelikkuest: tuli värske bokseri 3. 'tasuta' hooldamise kord kätte ... aga 150 kilti enne A-tähega algavasse hooldusekohta jõudmist tekkis ekraanile teade: kontrolli õli taset! Kontrollisin, varda ots napilt puudutas õlilompi karteris. OK, 10 kilti poeni, ega teade pärast mootori kinnijooksmist vast ikka pole seatud tulema ... A-firmas siis küsisin, et kuidas nii saab uue mootoriga olla? Jah, vaat nii palju on lubatud (üteldi arusaamatult suur õlikulu, meeles pole - ikka liitrites 15tuh. vältel), mul kõik väga hästi! Imestasin, et mul pole varem ükski, ka ligi pool miljonit sõitnud vanakooli diisel, veel õli tarvitanud. Letitagune ei ütle midagi. Mida sisse kallatakse? - on mingi Addinol! OK, tema ei tea, aga foorumid ei kiida neist ühtegi. Tuli minna siis käsitsijuhtimisele - 8 tuh. järel vahetasin ise, seejuures selgus, et 'altpoolt' ei ole õlivahetusele seni keegi lähenenud - muidu poleks põhjakatte-poldid saanud olla lausa kinni roostetanud. Kuid õlivarda augu kaudu ei saa vana kõike kätte, siil saab asjast aru. Ja kadunud nende 8 tuh.-ga polnud midagi - seega enne õliuvahetuse tähtaega (15tuh. km) on vähemalt A-firma meetodil rõngad kinni! - Ja meie räägime saastamisest ja kütuse/materjalide kokkuhoiust! Rõngad kinni, õli põleb, rikutud põlemisrezhiimid ... Aga 3 aastat (kui kuigi palju ei sõida) on see kõik tasuta ....

[Pläsku]

Vs: Seadusemuudatus

Piirivalveseadus ütleb, et seaduseta sissetulijad tuleb saata tagasi sellesse riiki, kust nad saabusid. Kui selleks on Neptuni riik, siis sinna nad ka lähevad. Venemaa tegi laevakaaperdajatega seda 1 kord ja ... toimis. Nende laevu ei puudutata!

Venelastel käib igasuguste kaaperdajatega asi lihtsalt.

https://youtu.be/AVq5bavhIbY

[rainadov]

Vs: Seadusemuudatus

Venelastel käib igasuguste kaaperdajatega asi lihtsalt.
https://youtu.be/AVq5bavhIbY

; Eks ta ole! Ühika tunne tuli tagasi. Kui füüsilist noomitust ei saanud, olid nad (popuassid) nii ennast täis, et justkui maailmavalitsejad! Edasi mõned füüsilise kasavatuse minutid ja kohe oli selge, kuidas inimeste seas tuleb käituda! Tavaliselt kahte korda polnud vaja!

[Svago]

Vs: Seadusemuudatus

Mõnel uuel autol on õlikuluks passis kirjas: max 1l/1000 km kohta. Ja nii ongi ja OK.
Olen vestelnud sellel teemal ka teeninduses – kehvad klapisääretihendid ja õlirõngad.
Ise pole konkreetselt neid mootoreid lammutanud, see on nende teeninduse mootorispetsialisti jutt.

Kui Ladal oli 0,8l õlikulu 10 000 km kohta (õlivarda kahe kriipsu vahe), siis mootor läks kapitaalremonti.

Mul on elus olnud 13 erinevat autot, bussi ja mitte ükski mootor pole õli neelanud, alati on sõitnud õli lisamata järgmise hoolduseni (15t/km). Olen neid hooldanud ja remontinud ainult ise. Kaelustihendeid, klapisääretihendeid olen vahetanud küll ja ka klappe sohveldanud. 300 000km – 650 000km läbisõiduga pole olnud mootoriprobleeme. Ka Lada-1600 mootor oli pärast 300 000km läbisõitu heas korras ja läks rallimeestele. Mootor oli lahti võetud ja mehhaanikud kontrollisid-mõõtsid enne ostu kõik üle. Läbitud kilomeetreid ma muidugi telefonis ei maininud, sellega olid mul juba kurvad kogemused
Mõnel esimisel ostetud kasutatud lääne autol tuli lasta väntasid lihvida ja ning silindreid puurida ning ka kepse hoonida – ühesõnaga teha kapitaalremont.

Õli viga ei saanud ju olla, sest seda sees ei olnudki

Pärast seda enam probleeme polnud, isegi mitte vene õlidega.

[Svago]

Vs: Seadusemuudatus

Inimesed on ikka kummalised. Üks tuttav rääkis, et tema auto peab tehaseandmetel võtma 5.5l sajale. Tema talvine keskmine oli 9,5l. Ta lubas suvel teha ühe pikema otsa, et siis saaks tegelikku kütusekulu kontrollida.

Ma arvan, et see 9,5 l ongi kasutaja tegelik talvine kulu
Seda pikemat otsa sõidab ta ju vaid korra aastas – aga vähemalt tuleb hea uni.

[Svago]

Vs: Seadusemuudatus

Saksamaa tahab keelata diiselautode kasutamise linnades. Nende ostmine on esialgu vähenenud seal 20%. Ka Soomes on arvud muutunud - 50% ja nüüd 30% on diisemootoriga ostetavad uued sõiduautod.

Laut Angaben der EU gibt es jährlich 400.000 vorzeitige Todesfälle als Folge der hohen Schadstoffwerte in der Atemluft. Vor allem Atemwegs- und Herz-Kreislauf-Erkrankungen werden dadurch ausgelöst. 40 Prozent der Stickstoffoxidemissionen stammen demnach aus dem Straßenverkehr - und davon rund 80 Prozent von Dieselfahrzeugen.

(Vastavalt EL andmetele on aastas 400.000 enneaegset surma kõrge saasteainete hulga tõttu sissehingatavas õhus. Enim tekivad seetõttu hingamisteede ja südame-veresoonkonna haigused. 40 protsenti lämmastikoksiidi heitkogusest on tekkinud transpordivahenditest ja millest umbes 80 protsenti on tekitanud diiselmootoriga sõidukid).

http://www.spiegel.de/auto/aktuell/fahrverbote-fuer-dieselautos-in-diesen-staedten-klagt-die-duh-a-1135799.html

https://www.bussgeldkatalog.org/dieselfahrzeuge-verbot/

http://www.hs.fi/autot/art-2000005165125.html

http://www.tuulilasi.fi/uutiset/saksan-kaupungit-kieltamassa-miljoonat-dieselautot-suuret-vaikutukset-jopa-suomen

[murphy]

Vs: Seadusemuudatus

Meh, mis tahab keelata, paljudesse suurlinnadesse on juba sissesõit keelatud. Vanema masinaga sa Münhenisse sisse ei tohi minna.
Sakslastel on aga endil see tossamis probleem küljes. Tubakas on kallis aga pension on nii kõva et üle poolte kärssavad.

[mati1]

Vs: Seadusemuudatus

Tere, no ei maksa ikka diiselmootoreid nii maha ka teha (vôi ei ole teil olnud lihtsalt korras mootoriga autot). Töötava dpf süsteemiga auto tundub ikka olevat oluliselt vàiksema saastega kui môni suvaline bensiinimootoriga isend . Miks nii vàidan. Oman natuke üle 10 aasta vanust "diisel raketti" (kilovatte 200 ringis) ja sellel jàtkuvalt summuti toru otsad mààrdumata, haljas tsink vaatab vastu. Vabandan kui kedagi oma ütlusega riivasin.

[Svago]

Vs: Seadusemuudatus

Tunde ja silma järgi küll mootori saastet ei määrata. Rohkem nagu ikka mõõtmise teel. Ise pole küll diiselmootoriga autot omanud, kuid ametiautona on olnud tutikas Opel ja 1 aasta vana MB. Kasutasin vahel ametisõitudeks ka ühte 2 aasta vanust Fordi.
Mulle ei meeldi juba diiselmootori heitgaaside hais

Kummaline on see, et VW maksis oma 11 miljoni saastava auto eest paljudele maadele kokku miljardeid trahvi. Eesti ei esitanud mingeid nõudeid ja vähihaigete fondi raha annetab rahvas.

https://de.wikipedia.org/wiki/Abgasskandal

http://www.focus.de/finanzen/news/diesel-skandal-volkswagen-muss-in-den-usa-2-8-milliarden-euro-strafe-zahlen_id_7002700.html

[mati1]

Vs: Seadusemuudatus

Lahe, kasutan ühte vana ütltust, üks mees ei saa olla targem, kui ruumitäis insenere. Sama kehtib ka siinses foorumis arutelu diislite ja dpf filtrite efektiivsuse osas. Ei hakka automarke üles loetlema, aga ega eelpoolmainitud mudelid pole ka teab mis etaloon brändid. Vabandan veel kord ,kui kedagi riivasin.

[Svago]

Vs: Seadusemuudatus

A diesel particulate filter (or DPF) is a device designed to remove diesel particulate matter or soot from the exhaust gas of a diesel engine.

Diislikütuse tahkete osakeste filter (või DPF) on seade diiselmootori mootori heitgaaside tahkete osakeste või tahma eemaldamiseks.

Jutt käis NOX (ohtlikud lämmastikuühendid), mis on gaasid ja see filter neid ei eemalda.

Inimesele on kõige ohtlikumad nanoosakesed, mille eemaldamine on palju raskem.

[Svago]

Vs: Seadusemuudatus

Ma ei tea küll, millist imelist täiesti saastevaba diiselmootori süsteemi silmas peetakse.

Ise olen töötanud elektroonikafirmas, kus valmistati näiteks maailma suurimate rekkatootjate diiselautode ajusid. Hoidsin koos tubli meeskonnaga korras tootmisseadmeid, struktuuris puuduva protsessiinseneri ametina määrasin tehnoloogilisi parameetreid ja hoidsin korras kõik firma mõõteriistad. Omapoolsest huvist aitasin ka trablesid ja ka väljastpoolt Eestit palgatud protsessorite spetsialisti. Samas firmas projekteeritakse ka inseneride poolt autoelektroonikat. Eks ma siis nägin, mis signaalid kontrollerisse tulid ja mis välja läksid - milliseid ülesandeid pidi lahendama. Rekkadel on kõige täiuslikum saastetõrje süsteem.

Oli siis see imesüsteem ränikarbiidist passiivfilter, regenereerimisega filter: passiivse ja aktiivse režiimiga, Pt kasutamisega katalüütiline filter, kütuselisanditega süsteem jne. Kas kasutatakse ERG, temperatuuriandurit enne ja põrast filtrit, hapnikuandurit, diferentsiaalrõhu andurit, kütuse ja õhu kulumõõtjat, kütusenivoo andurit paagis, reagendiandurit lisapaagis, mootori pööreteandurit, koormusandurit jne.

Praktikas olen näinud nende süsteemide igasuguseid probleeme. Alates ERG, katalüsaatorist, turbost kuini väljalaskekollektori väljavahetamiseni. Alles oli ühel kooliaja sõbral probleem – ei saanud tehnoülevaatusel läbi. Põhjuseks olid lühikesed talvised linnaotsad ilma maanteesõiduta.
Linnas ongi kõige keerulisem olukord. Kat ei kuumene piisavalt ja töötab põhiliselt ebanormaalses passiivrežiimis. Õiget temperatuuri ei saavuta (600°C saavutatakse vaid max koormusel). Osadel on küll kütuselisandid, mis põletavad puhtaks ka madalamal temperatuuril (450-500°c)
Osadel lülitub siis sisse aktiivne regenereerimine. Selleks muudetakse ajus pritseandmeid ja kütust pritsitakse hilistumisega, lisapritsung väljalaske ajal, elektriline soojendus, pritsitakse kütust vahetult enne filtrit või kuini mikrolainetega kuumutamiseni.
Aktiivse režiimi ajal toimub suurem filtri puhtakspõletamine ja filtreeritud tahmaosakeste tossamine. Osadel masinatel lubatakse seda programmiliselt vaid maanteesõidul mitte linnas. Kiire pikema maanteesõiduga oligi asi korras ja ülevaatus edukalt läbitud.

Kui vaadelda katalüütilist filtrit, siis teoorias on asi ilus, kuid praktikas mitte enam nii lilleline. Lämmastiku oksiidid reageerivad hapnikiga ja katalüütiliselt muudetakse lämmastikdioksiidiks. Dioksiid reageerib omakorda tahmaga ja tekib lämmastikoksiid, CO. Need omakorda reageerivad hapnikiga ja moodustub lämmastikdioksiid ja süsihappegaas. Kuid asi on keerulisem, temperatuur ja rõhk muutub ajas (eriti linnatsüklis). Tekib terve rida erinevaid NOX ja isegi happeid.

Eks jah võimsamatel mootoritel on teatud eelised – selline filter vähendab ju mootori võimsust, pöördemomenti, suurendab kütusekulu jne. Võimsamal on seda varu tõttu tavaolukorras vähem märgata. Ka eespool toodud andmetest selgub, et väikesekubatuuriliste mootoritega oli rohkem võltsinguid.

Meenus, et ühe firma uue E6 standardi diiselmootori esitlusel öeldi, et meie mootorite heitgaasid on ülipuhtad. Kui vanaema teeb pühapäeva hommikul lastelastele maasikamoosiga pannkooke, siis sealt eraldub rohkem ohtlikke gaase kui nende mootorist

[moi]

Vs: Seadusemuudatus

Jutt käis NOX (ohtlikud lämmastikuühendid), mis on gaasid ja see filter neid ei eemalda.

Inimesele on kõige ohtlikumad nanoosakesed, mille eemaldamine on palju raskem.

NOX gaaside vähndamiseks on diislitel alates vist EURO5 alates kohustulki DEF (Adblue) lisamine, mis ajab NOXi veeks ja N2-ks.