Tauras-211 (ULPT-61-II-28) tume ilma halltoonideta pilt

[a1]

1. Ehk kui mõõta lambi pingeid, siis must ikka šassii külge, aga küttepinge puhul nt 6Р4П lambil üks juhe 5. ja teine 6. viigule?

2. Kui uue lambiga telekat vaatasin, tekkis uus sümptom. Umbes sellel ajal, kui pilt oleks kontrastsemaks tõmbunud, pilt vaikselt haihtus ja sama vaikselt tuli tagasi poole minuti jooksul.

3. Ma mõtlen, et äkki see valge täpp on seotud kineskoobi anoodjuhtmega. Kas vene telekatel oli kuidagi teisiti see ehitatud, et see mul kunagi ära võttes särtsu ei anna.

4. Potentsiomeeter 3R41 (470k) näitab väljalülitatuna mõõtes lõpuni keeratuna 72k oomi. Pingejagur 6R22 (470k) vaid 25 oomi.

1. Jah
2. Ma kahtlustaks külmjoodet selles lambipesas või vahetus läheduses.
3. Probleem on selles, et kineskoop ei lähe lukku ja anoodpinge laheneb sinna täpi peale. Pikemas perspektiivis põleb luminofoori auk. Kui kineskoop läheks korrektselt lukku, siis jääks anoodile pinge pikemaks ajaks.
4. See takistuste jutt jäi arusaamatuks.

[Punamytsike]

Probleem on selles, et kineskoop ei lähe lukku ja anoodpinge laheneb sinna täpi peale. Pikemas perspektiivis põleb luminofoori auk. Kui kineskoop läheks korrektselt lukku, siis jääks anoodile pinge pikemaks ajaks.

Lopatini raamatust loen, et УНТ-47/59-II-1 televiisoreis täpi ilmnemise puhul on rikkis tõenäoliselt Д306. Samuti võib viga olla takistis R345, R351, kondensaatoris C353, C511 või nende ahelates trükkplaadil. Minu УЛПТ-61-II-28 skeemis vaatan, et vasted on 3Д9, 3R52, 3R53, 3C57 ning 6C20. Ma siis vaatan need osad-kohad üle. 3C57 vahetasin juba teiste 3. ploki kondensaatoritega ühes välja.

4. See takistuste jutt jäi arusaamatuks.

Takistuste jutu all mõtlesin, et mõnd aega tagasi, telekas välja lülitatud, mõõtsin teiste osade seas ka potentsiomeetreid 3R41 ja 6R22. Skeemil on kirjas, et nende mõlema takistus peaks olema 470k, aga esimesel näitas multimeeter 72k ja teisel 25. Võibolla mõõtsin neidki valesti. Must juhe oli šassii küljes.

[a1]

Võibolla mõõtsin neidki valesti. Must juhe oli šassii küljes.

Pole skeemi käepärast, kuid takistit (nagu ka muid detaile) on mõistlik mõõta ikka otse tema klemmidelt.
Kui lahti ei jooda, siis peab arvestama ka teiste detailide mõju, mida üldjuhul saab skeemilt hinnata.

[Punamytsike]

Mõõtsin kõik alalispinged ära. Tulemused:

Punkt	Peaks olema*	Tegelik pinge
16 (В)	160	158
17 (В)	160	155
23 (В)	160	155
24 (Б)	265	253
29 (Е)	280	275
53 (В)	160	158
71 (Г)	245	242
72 (В)	160	158
95 (Д)	250	237
100 (А)	230	222
102 (В)	160	157
1C29 (В)	160	155

* Keskmise tulba väärtused on Slavutitš-219 skeemilt, millega mu telekas sarnaneb rohkem kui internetis saadaval Tauras-211 skeemiga.

1C29 on kõrgsagedusploki klemmilt mõõdetud. Ma ei tea, kui palju multimeeter võib mööda panna, aga Б (5. plokis), Д ja А (4. plokis) paistavad kõige rohkem kõrvale kalduvat ettenähtud pingest.
Kas järgmisena tuleks lasta telekal mängida 20 minutit ja mõõta samu pingeid siis, kui kontrastiviga ilmneb taas?

Valge täpi asjus vahetasin välja takistid 3R65 ja 3R53 (vahetamiskorras panin ka tahmunud 3R13 asemele uue ja AVR silufiltri takisti 3R64 uue). 6C20 kondensaatorit minu telekal pole. 3C57 on juba uus pandud. 3Д9 näitab dioodi testimise režiimil 587 ja teistpidi ei näita midagi. Kahjuks see probleemi ei lahendanud. Täpike püsib 20 sekundit ees peale väljalülitust. Kas peaks kõik jootmised üle käima või saab milleski muus viga peituda?

[a1]

6C20 kondensaatorit minu telekal pole. ... Täpike püsib 20 sekundit ees peale väljalülitust.

Kui katoodi pinget hoidvat 6C20 kondet pole, siis peab see kiire kustutamine olema kuidagi teisiti lahendatud. Variant on modulaatori (esimene võre) pingega manipuleerida (seda illustreerib joonise paremas servas olev ostsillograafi pilt "XI", kus on näha +180V nivoo, milles on -50V hambad).
Head nõu ei oska anda.
Huvi pärast võiks mõõta U3 plaadil kontakti 75 pinget, eeldatavalt peaks olema negatiivne 100V piires.
Kui seal pinge puudub, siis kontrollida 3D15 dioodi, mida võrdlusskeemidel pole. Kiire katse saaks ka teha nii, et teleri väljalülitamisel koheselt keerata ka heleduse nupp miinimumi peale.

[Punamytsike]

Kiire katse saaks ka teha nii, et teleri väljalülitamisel koheselt keerata ka heleduse nupp miinimumi peale.

Tegin kiire testi. Viimaste pingete mõõtmiste käigus on mul kõik heledus, kontrast jm nulli olnud keeratud. Praeguses testis keerasin ekraani helendama ja lülitasin välja. Valget täppi ei tekkinud.

[Punamytsike]

Mõõtsin kõik punktid üle 20 minuti möödumisel, mil oli juba selgelt näha kontrastirikke teket.

Punkt	Peaks olema	Tegelik pinge	Peale 20 min
16 (В)	160	158	156
17 (В)	160	155	156
23 (В)	160	155	157
24 (Б)	265	253	257
29 (Е)	280	275	270
53 (В)	160	158	157
71 (Г)	245	242	241
72 (В)	160	158	156
95 (Д)	250	237	239
100 (А)	230	222	228
102 (В)	160	157	156
1C29 (В)	160	155	157

23. punktis on hargi keskel kampolit. Kas see võib seal olla, või pärsib ta töökorda? Mõõtsin ülemisest hargist juhtme jootest leidis. 5. plokk on minu telekal ühesugune Slavutitš-212 skeemiga, mitte 219 omaga. Mainin veel, et kondensaatori kuupäeva järgi on 1984. aastal vahetatud välja 5C4 kondensaator.



Mõõtsin üle ka AVR-videovõimendi lambi viigud, vaatamata sellele, et ostsilloskoopi pole. Kasutasin sama 1MΩ multimeetrit.

Viik	Peaks olema	Tegelik pinge	Peale 20 min
1	90	119	139
2	160	153	158
3	245	222	242
4	–	–	-17
7	2,5	1	1,7
8*	-1,5 ... -6	2 ... -0,9	-1,5
9	160	171	188
10	150	128	149

*8. viigul esimene väärtus on, kui kontrast on nulli keeratud. Teine väärtus, kui kontrast põhjas. Mõõtmisel peale 20 minutit unustasin mõõta maksimaalsel kontrastil. Antud pinge on hästi vähesel kontrastil, kuid mitte nulli keeratud.
Neljandal viigul sain ebatavalise -17 V väärtuse, viigu puudutamise kestel kaasnes kahtlane järjestikku piiksumine. Küttepingeid 5. ja 6. viigul ei mõõtnud.

[Scott]

Kas ekraani tumenemine toimub sujuvalt või läheb hetkega kontrast paigast?

[Punamytsike]

Kas ekraani tumenemine toimub sujuvalt või läheb hetkega kontrast paigast?

Ikka sujuvalt, hakkab pihta kuskil veerand tunni paiku peale sisselülitamist ja 20. minutiks on juba märgata, et pilt tumedam on. Helehallid toonid muutuvad vaikselt tumehallideks, tumehallid mustaks. Kui tund aega vaadata, siis ongi põhimõtteliselt ainult must või valge valikus, pole ei helehalle ega tumehalle. Nagu oleks filmitud kottpimedas ühe kõvema prožektoriga. Inimese nägu on säravvalge ja kõik silmakoopad, huulealune, ninavari jms on süsimust. Raamatutes palju mainitud negatiivini aga pole kunagi jõudnud.

Ma arvan, et viga võib olla 3R47 traattakistis. Seal peaks olema 4,7-kilooomine ПЭВ-15, kuid mul on keegi sinna varem meisterdanud mingisuguse rööbiti asenduse 5,6-kilooomisest ПЭВ-10 traattakistist ja tavalisest МЛТ-2 33-kilooomisest takistist. See vast keerabki pinged lambil nässu.



Ma ei leia meie poodidest sellist 4,7K traattakistit mitte kuskilt. Sellise poltkinnitusega takistit saab vaid Venemaalt ja Ukrainast. Sellepärast pean uurima, ega kellelgi pole kodus vajaminevat takistit alles hoitud.

[aqv]

https://www.oomipood.ee/product/ax9w_4k7_4k7_10w_axial?q=takisti

4 tk kombineerides saab vajaliku takistuse ja hajuvõimsuse.

[Punamytsike]

Kuidas nii, neli sellist rööbiti annaks 1,2kΩ kogutakistuse või jadamisi 18,8kΩ. Mulle piisaks ühest sellisest, kui see oleks vaid 15W või kõrgema võimsusega. Üleüldse jadamisi või rööbiti nende suurte klotsidega seal on kitsas ja jääks ebastabiilne ma usun.

[aqv]

Ja kuidas veel võiks ühendada?

[a1]

Ma arvan, et viga võib olla 3R47 traattakistis. Seal peaks olema 4,7-kilooomine ПЭВ-15, kuid mul on keegi sinna varem meisterdanud mingisuguse rööbiti asenduse 5,6-kilooomisest ПЭВ-10 traattakistist ja tavalisest МЛТ-2 33-kilooomisest takistist. See vast keerabki pinged lambil nässu.

Arvata pole siin midagi. Kui on kahtlus, siis tuleb takistite paraleelühendus üle arvutada.
1. Seda takisti takistust saab nii külmalt, kui soojalt mõõta.
2. Toidetava lambi anoodpinget saab nii külmalt kui soojalt mõõta (seda on siin eespool juba väidetavalt tehtud).

Kui eelnevaid mõõdutulemusi vaadata, siis videovõimendi lambi 1,kontakt saab oma toite videovõimendi anoodilt (10).
Kui see anoodpinge 20.min pärast normaalseks ujub, siis miks on 1.kontaktil selline pinge?
R57, R54 on katkestuses (pingeid saab jalgadel mõõta!) või on see potekas paigast ära keeratud? Mida selle potekaga reguleeritakse?

[Scott]

5,6-kilooomisest ПЭВ-10 traattakistist ja tavalisest МЛТ-2 33-kilooomisest takistist. See vast keerabki pinged lambil nässu.

Ära nüüd kohe tõtta seda välja vahetama. Rüööpühendus on täiesti aktsepteeritud lahendus ja antud juhul pole erinevus suur - 4,8 kilo-oomi. Jootejälge vaadates võib-olla tehasest nii tulnud. Pead mõõtma muud pinged ja kontrollima skeemielemente, et selgust saada.

Inimese nägu on säravvalge ja kõik silmakoopad, huulealune, ninavari jms on süsimust.

Sellest võiks foto teha.

[Punamytsike]

Ära nüüd kohe tõtta seda välja vahetama.

Kui on kahtlus, siis tuleb takistite paraleelühendus üle arvutada.

Külmalt mõõtes tuleb õige 4,7-4,8 KΩ kokku, kuid kõigi skeemide järgi peaks seal olema 15W hajuvõimsusega takisti (Gromovi ja Tarasovi raamatus koguni 20W). Hetkesel paralleelühendusel on 12W kokku, rohelisel ПЭВ-l on kõrbemisplekk. Ma otsiks 3R47 asemele hea meelega uue jupi. МЛТ asemele võiks vabalt panna sellise, aga ma kardan, et just ПЭВ võib vigane olla.

Sellest võiks foto teha.

Ma ei jule üldse pikalt telekat jooksutada, kui tal need pinged valed on. Tõenäoliselt keerab see ajapikku teisigi kohti või veel hullem kineskoobi tuksi, kui korda ei tee.

57, R54 on katkestuses (pingeid saab jalgadel mõõta!) või on see potekas paigast ära keeratud? Mida selle potekaga reguleeritakse?

Niiet mõõdan nende takistite pingeid? Potentsiomeeter on kohakuti värvivõõpega. Jakoobi Raamatus on kirjas УНТ-47/59 tüüpi telekal selle vaste kohta: "Reguleertakisti R331 toimib kontrastsuse reguleerimisel abipotentsiomeetrina ja nimetatakse seepärast kontrastsuse piirajaks. Selle potentsiomeetriga luuakse AVR-i lambile kõige soodsam töörežiim." Gromovi ja Tarasovi raamatus УЛПТ-61-II-28 kohta: "Потенциометр 3R54 предназначен для выбора рабочей точки лампы АРУ."