Tauras-211 (ULPT-61-II-28) tume ilma halltoonideta pilt

[Punamytsike]

Vahetasin veel korra kenotroni.

2. minutil näha 8. heledusastet proovitabelil.
3. minutiks liiga ere (näha 9. astet), keerasin kontrasti alla 8. astmeni.
6. minutiks jälle liiga ere, keerasin kontrasti alla 8. astmeni.
6:20 hakkas pilt värisema üles-alla, keerasin kaadrisagedust juure.
8:40 hakkas pilt taas värisema üles-alla, keerasin kaadrisagedust juure.
10. minutil näha 7. heledusastet proovitabelil.
10. minutil mõõtsin pingeid.
18. minutil näha 6. heledusastet proovitabelil.
20. minutil mõõtsin pingeid.
23. minutil hakkas pilt taas värisema üles-alla, keerasin kaadrisagedust juure.
27. minutil näha 5. heledusastet proovitabelil.

Viik	10 min	20 min	30 min
1	75	74	76
2	164	164	163
3	243	241	241
9	176	174	174
10	115	109	114

Reguleerisin 3R53, et 1. viigul saada pinge 90. Pilt ei muutunud, kuid 10. viigul läks pinge madalamaks 106 voldini. Tasakaalustasin 3R41 reguleerides. Suurema pingega 10. viigul on pilt pimedam ja madalama pingega eredam.

Enam praksumist kõlarist ei tule, järelikult oli see eelmise kenotroni anoodi viga.

[a1]

Säärane šedööver.

Sellisel kujul oleks selle vana "mutriga kausi" võinud mineva visata ja kondekad otse trükkplaadile sobiliku kohta joota. Esteetilisem ja kindlam.

[Punamytsike]

Kusjuures nüüd viimastel kordadel ei tundu see enam kontrastsuse mure vaid heleduse mure. Valged on ka tumedamad erinevalt varasemast, kus valged olid eredad, aga kõik millel vähegi varjundid tõmbusid pikapeale süsimustaks. Nüüd näikse olevat ühtlasem see tumenemine. Huvitav on just see, et peale seda paanikat, kus pilti yldse ei kuvanud, sai õige palju juppe ja lampe vahetatud, ning nüüd iga kord läheb pilt algul peale teleka soojenemist paari minuti jooksul häirivalt heledaks enne sujuvat ja sealjuures ka aeglasemat tumenemist.

Scotti soovitatud kineskoobi katse sai tehtud ja selle põhjal peaks kineskoop korras olema, aga kas teoorias saaks ka kontrollida nii, et ühendada kineskoobi anood ja plaat doonorteleka (samasugune Tauras, kineskoobi korda ei tea) kineskoobile ilma kumbagi kineskoopi välja kiskumata-vahetamata ühest kastist teise?

Niisamuti on juba seal AVR-videovõimendi plokis nii palju juba ümber tehtud, et raske mul uskuda, et viga endiselt seal peitub. Minu hirm on, et kui miskipärast viga 4. skeemis pole, siis on kuidagimoodi süüdi reaväljundtrafo, mida mul küll võtta pole. Doonorteleka oma näeb päris inetu välja ega usu selle potentsiaali varuosana.

[a1]

... kas teoorias saaks ka kontrollida nii, et ühendada kineskoobi anood ja plaat doonorteleka (samasugune Tauras, kineskoobi korda ei tea) kineskoobile ilma kumbagi kineskoopi välja kiskumata-vahetamata ühest kastist teise?

Kui kõik juhtmed (sh. maandus ja kallutus), siis jah.

[Scott]

Maandus, kaasa arvatud kineskoobi kolvi välispinna grafiitpinna kontakt peab väga hea olema, muidu saab tulevärki.

Minu soovitatud katse ei välista kineskoobi katoodi emissioonivõime vähenemist. See on ka üks võimalustest, et tekivad sellised mustad kujutised. Imelik vaid, et see toitepinged kaasa veab.

Kas on võimalik, et keegi selle teleka ostsilloskoobiga üle vaataks? Saaks hunniku vigu välistada ja parimal juhul õige vea kätte.

[Punamytsike]

Leidsin võimaluse laenutada multimeeter-ostsilloskoobi umbkaudu nädalaks-kaheks.

Mis tuleks mul sellega üle mõõta? Eelnevalt on juttu olnud alaldi vahelduvkomponendist ning lambi võrepingetest. Kas tuleks ka mõõta üle kõik need illustreeritud lainega roomapäraselt nummerdatud punktid skeemilehelt?

[Scott]

Alustuseks, mis ossimudel? Ja teiseks, kas oled enne ostsilloskoobiga midagi mõõtnud? Vanad analoogossid ei näita mõõtetulemust otse, see tuleb ekraani ruudustikult lugeda, võttes arvesse nuppude asetuse väärtused. Joone fikseerimine ekraanile vajab eelnevat harjutamist, muidu kõik "sõidab" ekraanil. Seda on hea harjutada korrasoleva aparaadi peal, kus on teada, milline signaal olema peab.

Ostsilloskoobi juhet ei tohi kõrgema pingega ahelasse ühendada, kui pole vastava jaguriga mõõtejuhet.

Aga jah, ostsilloskoobiga vaadatakse nende Rooma numbritega näidatud signaalide kuju vastavust skeemil näidatuga. Laotuse piktogrammidega on lihtsam, need ei sõltu sisendsignaalist, kuid videoahela kontrollimiseks on kõige parem testtabel (EBU colour bars). Liikuva pildiga liigub ka ostsillogramm.
Võrepingeid saab ossiga mõõta, sest sisetakistus on suurem kui multimeetril ja seetõttu ei mõjuta mõõtetulemust. Aga pinge väärtus ekraanil on jälle nuppude asendiväärtuste ja kriipsude kokkulugemise kompott.

Väga tähtis - vana ossiga ei tohi puutuda-mõõta võrgupinget ehk trafo primaarpoole ahelaid! Ostsilloskoobi kere võib jääda faasi poolele.

Alalispinge mõõtmise režiimis peab jälgima, et ostsilloskoobi pingevalik oleks vastavuses mõõdetava ahela pingega, muidu saab ossist suitsu välja. Üldiselt 1:1 jaguriga mõõtejuhtmega üle 100 V ahela puutumine hea ei ole. 1:10 jaguriga juhtme puhul tuleb see pinge arvutamisel arvesse võtta, et näit ekraanil on 10 korda tegelikust väiksem.

[Punamytsike]

Pole varasemat kogemust ostsilloskoobiga. Ostsilloskoop on tänapäevane Owon HDS1021M-N. Siin on juhend, kus lk 72-74 on tehnilised näitajad kirjas.
Eks ma uuri seda juhendit ja mõõdan need Rooma numbrid ära.

[Scott]

Sellisega mul kogemust pole.

Kuni 1000 V alalis- ja 750 V vahelduvrežiimis. Realaotuselambi anoodil ja summutusdioodil on palju kõrgem segapinge, mis on sellele ossile ohtlik.

[Mees Metsast]

Kui juhtumisi on seal veel kummi otstega tavalisi (mitte elektrolüüt) kondekaid, siis vaheta kindlasti need kõik välja!

[a1]

Kui juhtumisi on seal veel kummi otstega tavalisi (mitte elektrolüüt) kondekaid, siis vaheta kindlasti need kõik välja!

Sellised: https://osta.img-bcg.eu/item/13/5179/55305179.jpg ?

[Shele]

Kodekad jah, aga ossiga ma käiks labi videosignaali dioodist alates kuni lambi anoodini/kineskoobini.

[tcumen]

Võrepingeid saab ossiga mõõta, sest sisetakistus on suurem kui multimeetril ja seetõttu ei mõjuta mõõtetulemust.

Ma korra segaks vahele ja parandaks seda väidet selles osas, et tänapäeval ei saa automaatselt eeldada, et multimeetri sisendtakistus voltmeetri reziimis on väiksem, kui ossil. See sõltub siiski palju mõõteriista mudelist. Võib vabalt vastupidi olla. Muidugi ei ole suure sisendtakistusega multimeetrid kuni mõnikümmend eurot hinnaklassist, neid nulle võib sinna lisanduda vähemalt üks, pigem mitu.

[Mees Metsast]

Põhiliselt neid mõtlesin jah.

Papist/paberist kestaga ka aga neid vist nii uues asjas ei ole.

[Punamytsike]

Kuni 1000 V alalis- ja 750 V vahelduvrežiimis. Realaotuselambi anoodil ja summutusdioodil on palju kõrgem segapinge, mis on sellele ossile ohtlik.

Ehk siis punktidest I (850V, pildilaotuse väljundastme anood) ja VIII (1500V, realaotustrafo 7. klemm) hoian ostsilloskoopi heaga eemale? Aga kas nood väärtused tähistavad alalis- või vahelduvpinget?

Kui juhtumisi on seal veel kummi otstega tavalisi (mitte elektrolüüt) kondekaid, siis vaheta kindlasti need kõik välja!

Kas tõesti tuleks kõik? Mul küll mõned on juba vahetatud, mõni oli kehvake ja mõnd ei hakanud kontrollimagi, aga enamus on ikka originaal veel. Peaksin tegelikult tõesti kontrollima neid, aga üldse ei taha neid kõiki lahti järjest joota. Neid on ju hirmus palju.

Kodekad jah, aga ossiga ma käiks labi videosignaali dioodist alates kuni lambi anoodini/kineskoobini.

Kuidas peaks ostsilloskoopi pilt välja nägema seda rada mööda, kui teada on vaid skeemil antud vaid 4. ploki ja kahed realaotustrafo korrektsed lainekujud?

Papist/paberist kestaga ka aga neid vist nii uues asjas ei ole.

Neid arhailisusi õnneks mul telekas pole.