Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Päris hea selleteemaline video nii sisult kui eriti vormilt.
Pime test oleks ehk parem variant koos statistilise arvutuse ja tõenäosusteooria arvestamisega.

Vastukaaluks ausale pime testile tuleb ilmselt rahastatud saade „Selgeltkuuljate tuleproov“.

[home]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Minule see vennike meeldib, temalt on seda väärt kraami, kümnete tundide viisi, mina pole jõudnut koike vaadata, aga vahest piilun, mida on uut. Siin näiteks selgub kogu tõde kaablitest:

https://www.youtube.com/watch?feature=player_detailpage&v=GDVCCnHlkK8#t=867s

[moi]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Mitte ei saa aru, kas seda tuleb huumoriga või tõsiselt võtta?

[a1]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Tesla elektriautost:
" ... 4G-andmeside puudumisel enamik auto funktsioone kasutuskõlbmatud, kirjutab portaal Geenius.«Näiteks, kui sul on auto võtmed kadunud või neid ei ole käepärast, siis Teslade puhul saab auto sisselülitada läbi mobiiliäpi,»"

[home]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Mitte ei saa aru, kas seda tuleb huumoriga või tõsiselt võtta?

Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas? Kas Sina arvad et oleks pidanud selle kuhugi mujale postitama?

[RaunoK]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Minu arust on naljakas see, et tal on S-30 kõlarid.

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

See on ju siililegi selge, et maakera ei ole ümmargune vaid lapik.
Ka S-30 ja Brig võimendi huvi on ühes ostuportaalis endiselt kõrge. Muidugi tekib soe tunne, kui saad teada, et selle väljatöötluse tellis Brežnev isiklikult.

[moi]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas? Kas Sina arvad et oleks pidanud selle kuhugi mujale postitama?

Ei arva, minua arust on see rangelt teemade ja sisu kokku ajamine mõtetu. Ma lihtsalt ei oska nendele videodele õigesti reageerida.

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Brig-001-stereo («Бриг У-001-стерео») Peamine projekteerija ja konstruktor oliА. М. Лихницкий.
Ettepanek tuli Brežnevilt – igas lihtsa inimese majapidamises peab 70-ndatel olema auto, pesumasin, korralik helitehnika jne. Tema prouale meeldis väga iluuisutamine ja tänu sellele kanti ka teleris välismaiseid võistlusi üle.
1975.a.valmistati võimendi katseeksemplarid Peterburi tehases «Океанприбор».
Võimendi hind oli tollal 625 rubla. Selle raha eest muidugi ei õnnestunud tavainimesel seda poest osta – eelnevalt pidi müüjat ikka „määrima“ või „moosima“ - kuulus defitsiitsete kaupade hulka.
Eksportija (inglise firma Afif Ltd) andmetel vastas Brig täielikult lääne nõuetele. Eksporditi Prantsusmaale ja Austraaliasse. Leipzigi messil autasustati võimendit kuldmedaliga.
- выходная номинальная мощность: 2 × 50 Вт (при нагрузке 8 Ом);
- номинальный диапазон воспроизводимых частот при неравномерности АЧХ ± 0,7 дБ: 20…25 000 Гц;
- коэффициент гармоник в диапазоне частот 40…16 000 Гц: 0,1 %;
- коэффициент интермодуляционных искажений: 0,15 %;
- переходное затухание между каналами в диапазоне 250-10000 Гц: 40 дБ;
- отношение сигнал/взвешенный шум относительно номинальной выходной мощности для линейного входа: 86 дБ;

https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%91%D1%80%D0%B8%D0%B3-001-%D1%81%D1%82%D0%B5%D1%80%D0%B5%D0%BE

Suur pluss oli muidugi ümberlülitite kasutamine potentsiomeetrite asemel. Tavainimesele on sellistest näitajatest muidugi siiani küll, kui kõik jupid on korras. Audiofiilid häbenevad sellist rämpsu isegi mustas prügikotis konteinerisse viia

Ma ei oska antud juhul öelda, kui palju võimendi konstrueerimiseks aega anti ja kui palju konstruktoreid tegelikult osales. Varem oleks võinud ju tuttavate käest uurida - mõned tuttavad töötasid tollal ka Peterburi Popovi nimelises Raadiotehnika Instituudis. Teised raadiotehnika, pooljuhtmaterjalide ja komponentide instituudid olid veel näiteks Moskvast 37 km kaugusel teaduslinnas Zelenogradis. Olin seal 1977.a. praktikal, nägin ka uute võimsate kõlarite projekteerimist ja katsetusi - paar aastat lätlaste S-90-st hiljem.
Päris tihti ei teinud peakonstruktori büroo tänu headele suhetel mitte midagi – tüüpiline tollasele N. Liidule. Tooted said „elu“ alles tootmisinseneride käe läbi.

Meenub üks juhtum konstrueerimisbüroos töötamise ajast. Peainseneri sõbrale peakonstruktorile anti personaalne ja ainus kvartali ülesanne – 3 kuuga viia ühte skeemi sisse võimenduse reguleerimine. See tähendas seda, et tavalisele tagasiside takistile tuli skeemis mõned jooned pliiatsiga juurde joonistada ja trükkplaadil üks lisaauk juurde märkida. Polnud vaja isegi teisi detaile nihutada, kuna oli sellega juba eelnevalt arvestatud. Aga ta sai napilt viimasel päeval hakkama.
Mõnest juhtumist olen juba varem kirjutanud.

On ka kaasaegsem näide. Olin protsessiinsenerina käivitanud selles firmas esmakordselt kasutatud tehnoloogia, tootmisliini seadmed, uued materjalid, tooted. Oli 22 erinevat toodet, kõigile oli leitud individuaalsed protsessiparameetrid, tehtud vajalik dokumentatsioon, läbitud emafirma ja kliendiauditid, inimesi koolitatud jne. Klient oli kvaliteediga väga rahul. Kontserni peatehnoloog käis ka antud liini koos uute materjalidega uurimistööks katsetamas. Tal oli päris palju teadustöid ja oli rõõm teda aidata.
Selliste uute tehnoloogiate, materjalide ja dokumentatsiooni ettevalmistamiseks enne tootmist oli selles firmas terve suur osakond – insenerikeskus. Kui kõik juba töötas, tuli insenerikeskuse boss minu juurde ja ütles - et ta kuulis, et liin juba töötab ja tahtis näha kus see asub. Vaatas siis suurte silmadega uut liini, midagi ei jaganud ja käskis talle saata kõik tehnoloogiasse puutuvad materjalid – nad peavad esitama aruande. Hiljem edutati teda hea töö eest peatehnoloogiks.
Kontserni peatehnoloog oli spetsialist ja selle firma oma administraator. Ka minu tööandja inglise firma peainsener oli väga hea spetsialist. Temaga koos lahendasime palju probleeme ja minu peaülesandeks oli aidata tööandja firmat tootearendusel läbi katsetuste suurtootmises.

Aga ka filosoof Hegel käsitles ajalugu spiraalina, mis suundub üha kõrgemale, kordudes keerukamal, täiuslikumal moel … ja vastavalt tõene on ka praktika

[mikumaku]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Brigi loomise kohta artikkel konstruktorilt endalt : http://www.aml.nm.ru/brig.htm#brig

[moi]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Brig-001-stereo («Бриг У-001-стерео») Peamine projekteerija ja konstruktor oliА. М. Лихницкий.

Kuskil vene netiavarustes oli väidetavalt algne Brigi sekeem, mis oli peaaegu mingi X lääne aparaadi (Marantz 1170?) analoog aga tootmisse olla läinud tugevalt nuditud odavam variant.

[home]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Siin nad on, meie kangelased:

http://arhiiv.err.ee/guid/20160617190440601000300112290E2BA238B440000000792B00000D0F207421

Aga millegipärast minus tolle aja asjad nostalgiad ei tekkita, üks suur häda ja viletsus ta oli. Teistpidi tänapäeval on mõttetud prahti palju rohkem. Oh millal küll see tehniline revolutsioon lõpeb`?

[Padasonic]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Paar aastat tagasi toodi selline Brigi eksportvariant elustamisele. Ingliskeelsete kirjadega. Taga sisendite juures lüliti Gain High <-> Low. Isegi skeem oli netiavarustes olemas. Pole kunagi varem sellist näinud, kuigi Brige on palju laualt läbi käinud. Pärit aastast 1976 ja hangitud kõvade tutvuste kaudu kusagilt tagauksest. Hakkas silma kummalises korpuses transistor KT626. Umbes sama värvi oranž nagu enamus KT315. Vist mingi eksperimentaalvariant. Markeeritud ainult tähega (B). Tegin pattu ja vahetasin selle 15 aastat noorema eksemplari vastu kollektsiooni täienduseks.

[Svago]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Ilmselt selline: http://rt20.mybb2.ru/viewtopic.php?f...st=0&sk=t&sd=a

[Padasonic]

Vs: Naljakad juhtumised ning äpardused -õnnetused

Just, samasugune!

Seda foorumit olen vahel ühe silmaga piilunud, aga see on minusugusele sodikorjajale tervistkahjustav. Eksootika paneb suu vett jooksma. Näiteks Tõeliselt Mehised Transistorid П207, П208. Seni pole ühegi tööstuselektroonika ega laiatarbe romu sees sellist näinud. 40+ aastat tagasi tundusid need unistuste tipuna. Kus oleks alles Üle-Küla-Võimendi saanud teha! Ilmselt on olematu töökindluse tõttu ammu minema visatud. Samas ma pole ka nii hull kollektsionäär, kes hinda vaatamata teisest maailma otsast kollektsioonile täiendust tellib.