Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel abi

[Max27]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

Küll selle süütesüsteemi käima lõpuks saad, ole mureta. Siis on reaalseid kogemusi lisandunud ja hiljem keerulisemates olukordades lihtsam toime tulla. Ma loodan, et Alo Raidaru leiab mingi aeg mahti antud teema lahti seletada taas ja tehnikahuvilist süsteemselt suunata. Ega ettevõtmist saa pooleli jätta, see ju puhas ressursside raiskamine...

[rainadov]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

Minu probleem ongi selles, et mul on huvi süsteem kokku panna, kuid kui ma olen teinud kuskil näpuka, siis püüan probleemi kirjeldada aga ei suuda elektrooniku saabastesse oma küsimust püstitada.
Minu elektrooniliseks silmaks on hetkel Mastech MS6231: https://masteram.com.ua/content_file...ech_MS6231.pdf
Mul oleks ülihea meel, et suunataks nii: mõõda seda ahealt ja mis on näit... kui on näit selline siis.. probleem võib olla seal... ühe teise ja jne probleemi välistamiseks tee seda..

Ma tõesti suudan jahuda palju, ning siinne teema pole enam kaugeltki töökuulutus vaid konkreetse sekeemi kokku ladumine oskamatu isiku poolt - kas õnnestub või mitte...

; Harjuta, harjud ka pisiasjadeni tähelepanelik olema, loed kirjandust ja ... õnnestub! Edu!

[Svago]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

https://www.youtube.com/watch?v=Gj9gCwSKvRI

[hmm]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

Kes seda enam pooleli jätab... Loodan, et trafo kerimisel mingit suurt jama pole... hetkel on jama ainult 1 mähise ringidega 60 asemel 54... kui seal on probleem siis pole ju mõtet plaadilt vigu otsida.
Viimati sai plaat ülekäidud, et mingi komponent valepidi poleks - no ei märganud, et oleks valepidi. samas ei täheldanud, et mingi rada oleks kaasnevaga kokku sattunud.
Tõenäoliselt on ülilihtne viga...

[Svago]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

Sellise trafoga läheb käima ikka. Sagedus, tarbitav vool ja väljundpinge küll kasvavad, kuid sekundaarpinge on skeemis stabilitronidega piiratud. Eks kasutegur vähene seetõttu. Kuna transistori kollektor on ühendatud tema tagumise metallosaga, siis lühis trükkplaadiga võis talle haiget teha. Seepärast lisasin ka vastavateemalise video.

Mõõta tuleb kõigepealt ikka testri õiges asendis ja siirdeid ka mõlemat pidi.

[hmm]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

vaatasin video läbi ja nädala alguses tegutsen edasi.
Kas oleks mõistlik siis selle sama C2335 taha paigaldada hoopis termopadja (seda on soovitanud ka süüte koostaja).
Eks varuks võib ju uue transistori hankida ka...

[Svago]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

Ma ei uurinud antud trükkplaati – võib-olla pidigi olema selles kohas vastu trükkplaati. Kui vaadata skeemi, siis see transistor vajabki jahutust - tavaliselt on selleks radikas. Vahel kasutatakse selleks trükkpaadi vaskfooliumi mingit osa ja pasta käibki alati transistori ning radika vahele.
Siin on lisaks veel asukoha (mootori kaane all) kõrgem temperatuur ja jahutus on kriitilisem. Enne uute transistoride ostmist peaks ikka vanad üle kontrollima.
Kui muundur genereerima ei hakka, siis võib viga olla veel mähiste otste valeühenduses. Sellest on ka artiklis juttu. Ilma toiteplokita on küll ebamugav seda käima ajada.

[hmm]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

Kontrollisin siis VT3 ja VT2-te. VT võtsin plaadilt maha ja VT2 plaadil, kuid võtsin ära ülejäänud komponendid, et rajad omavahel lahus oleks.
Tulemused siis:
VT3 B}C 526; B}E 543 - ülejäänud mõõtmised andsid tulemuseks 0
VT2 B}C 692; B}E 682 - ülejäänud mõõtmised andsid tulemuseks 0
Seega peaksid need asjandused korras olema.

Trafo osas sain asja nii kaugele, et kui VT3 jahutus massist eraldada e. tõsta üles, siis jätkus voolu igale poole v.a. trafo 3 mähisele. Nii kui VT3 jahutuse surusin vastu vaske - vool kadus.

Ma ei ole enam väga veendunud, et trafo korras on...
Olen tõstnud neid otsasid igatepidi - tegin elu lihtsamaks ja jootsin plaadile 6 juhtmega pistiku kuhu trafo otsi paigutada, et ei peaks kogu aeg kinni/lahti jootma.
I mähise ühendamisel on pinge otstes OK e. 6,6V, ühendan teise mähise ja ka sinna tuleb ilusti 6,6V. Nüüd III mähisesse ei tule midagi - mitte piuksugi, I või II mähise otsi kuidas tahad. Kas tõesti olen suutnud III mähise kuskilt lühisesse ajada... Ei ole ju väga suuri pingeid sinna peale saatnud - mootoril kõigest 1400 pööret ja 6,8V max...
Aga vähemalt pildid on ilusad:

[Svago]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

Päästa siis 3. mähise üks ots lahti ja mõõda ilma koormuseta.

[hmm]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

Kui olid mõlemad otsad lahti siis tulemus oli 0V ehk mitte piuksugi, kohati sain ka 0,05 mV AC-d
Võtsin plaadi jahutuse osas lahti ka T1... ikka ei midagi.
Kõige vapram ongi, et Hallanduri LED ilusti vilgub... ehk selle ahel funkab... Lülitid ka toimivad nii nagu ettenähtud e. lülitavad ahelaid ringi nagu skeemil ettenähtud.

[Svago]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

Ilmselt muundur ei tööta ikkagi. Ossiga vaadates peaks ka primaarmähistel midagi näha olema. Kui 3. mähis on lühises, siis saad seda kontrollida ka testriga ja kommuteeriv transistor on lühiskeeru korral väga tuline.

[hmm]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

Mis seal ikka - võtan lahti ja kerin uuesti

[A.R.]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

Mis seal ikka - võtan lahti ja kerin uuesti

Kui oled kõik otsad lahti võtnud katsu sinna mõnda mähisesse natuke vahelduvat sokutada.
Vast on mähised korras.
Kui ei, kerid ühe mähise maha ja vaatad kas siis on töötav.
Väga usin lammutaja ei maksa ka olla.

[hmm]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

Kohati oli III mähisel 9V (I mähisel 6V) ... aga mingi hetk kadus. Samuti lõpetas töö ka Hallianduri LED... asendasin LEDi, sest arvasin viga jootes olema... Eks ma ikka käkerda päris korralikult
No pole hullu, mul on üks eelmine magnet ka 200 100 76 mõõtudega. Teen sellele väikse modimise ning püüan keskmise ava saada sinna 110 juurde nign kerin asjandused uuesti.
Seega praegu komplektset mähist hetkel julmalt ei lammuta (ma isegi vist aiman kus see jama on... nimelt III mähise traat oli natuke pooli peal saanud lakikihi kahjustust - panin sinna küll täiendavalt lakki peale aga vist liiga kiirustasin peale kerimisega...)
Mis kehvasti see uuesti. Kui ei võta pea, võtavad käed ja jalad ning rahakott.

Alustasin siis kerimist ja mõõtsin 0,2 traadi takistuse enne südamikule kerimist.
Poolilt võtsin 310 ringi kerimiseks 9m traati e. varuga (üks ring 24,8mm - arvutuse järgi peaks minema 24,8x310=7688mm e 7,68m), kogu 9m pikkuse traadi takistuse sain 3,3 oomi.
Edit 00:22: Lõpuks siis läbi kadalipu III mähis peal, kokku läks siis 7,6m 0,2 traati (suht täpselt oli ring mõõdetud ), kogu mähise takistus 2,8 oomi.
vahepeal pidin viimase ringi ~60 tiiru maha kerima, sest mingi hetk juhtus see, et takistus läks 1,1 peale... kerisin tiirud maha, uputasin laki sees ja mähkisin paberi ümber. Siis tiirud tagasi ja õnneks sai asja korda.
Täna rohkem ei viitsi kerida - ülehomme jätkan ülejäänud mähistega, nendega läheb kiiremini.

[Svago]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

Panen ka ühe pildi möödunud aegadest – ca 30...40 aastat tagasi tehtud elektronsüüdetest. Alates 80-ndate lõpust sain tööstuslikud VAZ-2108 kommutaatori alumiiniumist korpused, kuhu sisse oli väga hea paigutada omatehtud transistorsüüteid.

Pildil – ülal kõige vasakpoolne on ühe transistoriga (GT806A) impulssmuunduriga permalloid trafoga türistorsüüde. Kõige parempoolne on pideva laadimisega 2X P214 Ge transistoridega muunduriga türistorsüüde. Oli vist kolmas variant, mis jäi Ge transistoride kasutamisel käima. Trafo on keritud ferriitrõngale ja kinni valatud. Hiljem kasutasin treitud karkassiga reatrafo südamikke. Selle süüte valmistasin vaatega tulevikku, kus mul on ka auto – ümberlüliti oli 6V/12V. Ülal oli pruun eemaldatav pistik, mis toimis salalukuna. Kasutasin hiljem mitu aastat Ladal ja oli paigutatud salongi juhi jalgade juures oleva külgpolstri külge – seal oli madalam temperatuur võrreldes kapotialusega.

All keskel on üks näide vineerisaega tehtud klaastekstoliidist trafo karkassist ja freesitud transistorsüüte korpus. Korpust kasutasin selle kohal olevate transistorsüüdete valmistamiseks. Osadel oli sees ka elektrooniline oktaankorrektor, mis lõikas detonatsiooniosa välja. Süütenurka sai reguleerida kahe plokivälise armatuuri all oleva potekatega – mitu kraadi hilisemaks ja milliste pööreteni. Ka käivitusel muutis süütenurka õigeks. See oli vajalik A76 kasutamiseks AI93 asemel või ka kütuse oktaanarvu kõikumisel. Enamus plokke töötas ilma oktaankorrektorita A76, isegi Mossel, kui hakkasin koos plokiga kasutama ringitehtud süütepoole. Ülejäänud 2 on vanemad transistorsüüted, üks kõige vanem valmistatud süüde on KT809A baasil, teised kaks KT848A baasil.