Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel abi

[Max27]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

Ega need elektrimootorite mähkimisega tegelevad firmad sellisest väiksemõõtmelisest ja vähetasuvast tööst eriti vaimustatud pole, viieka eest ei viitsi keegi muretki ära kuulata... seega pead kas tegema ise, või leidma nt. siit foorumist penskari või muidu mingi füüsilise puudega inimese, kes mähispoolid valmis teeks kodus istumise kõrvalt... Kõik on kokkuleppe küsimus.

[W@ldur]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

Max, tee postitus poliitiliselt korrektseks, nad tapavad su ära muidu...

[Max27]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

Max, tee postitus poliitiliselt korrektseks, nad tapavad su ära muidu...

Ma ei hakka seda postitust ise muutma, kui keegi mode leiab, et peaks, siis teeb seda. Täpsustuseks, et mul pole midagi eelmises postis nimetatud inimgruppide vastu, olen ise ka sant ja invaliid... kuid viieka eest ei taha enam suurt tööd ette võtta minagi...
Viimasel ajal on tõesti ka uue valitsusega elu veel keerulisemaks ja kulukamaks läinud, 17 aastat sai kirutud ja vannutud jutti, kuid alati saab minna hullemaks ja läheb ka...
Ei taha noort tehnikahuvilist hirmutada, elu raskused ju alles ees... seega kui vajad reaalset abi, helista eelmises postis antud numbril ja aitame koos.

[hmm]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

OK las see heietamine jääb, tean ka ise, et ega nokitsemise eest soovita maksta ja kui nokitsemise töö anda teha, siis ega hind odav ka tule.

Panin siis oomist endale teele 2x (L:10mm; Int.dia:10mm; Out.diam:20mm; 50Ω); halliandur (HONEYWELL - SS441A - SENSOR, HALL EFFECT, 70G, UNIPOLAR) ja strobo jaoks LEDi (PowerLED 1W külm valge 5325K 135lm 350mA PM2B-1LWE).

Kuna kaup tuleb suhteliselt pikalt, siis sai üks vigane suur ventikas laiaks löödud, et sealt seest halliandur krahmata (seda soovitab ka sama võrrisüüte autor, et nende seest saab neid andureid). minu andur siis sama nagu tema postituses: http://img-fotki.yandex.ru/get/6517/...fbb15_orig.jpg
Ühes teises AMD prose ventikast kahjuks ei saanud, sest seal oli SMD versioonis tibatilluke andur.
Olemas olevast ventikast saab anduri, mis on: AH276 TO94 pakendis. Kuna tal on neli ühendust: Vcc, output1, output2, GND, siis saab sealt probleemide korral väljundeid ringi tõsta, et õiget polaarsust kätte saada. Soovitatav töötemperatuur -20 kuni 85 kraadi, mis võib teda natuke segada, sest kaane allune temp võib olla ka 100 juures... Kuna antud andur on mul mõeldud katsetamiseks siis ei tohiks temp piirangud hetkel segada.
Eks õhtul ole näha, kas asi töötab.

Lisaks saaks samast kohast ka transistori C2458 - seda pole mul vist süütesüsteemis kuskil kasutada... või saab sellega midagi paremaks muuta?

[hmm]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

Nüüd on siis see süüde peaaegu koos. Puudu on veel üks tähtis detail traFo...
Suutsin feriitrõnga pilu tekitamisega kogu asjanduse katki murda. See rõngas on väga habras. Sai uus tellitud.

Võtsin ette ühe ventilaatori ja kangutasin sealt hallianduri. Kruttisin selle süütele peale ning sai proovitud, et kas ikka funkab - FUNKAB 8 ) sensori LED ilusti vilgub.
(Nagu ikka - parempoolne hiireklõps ja ava pilt uuel vahelehel või aknas, näete suuremalt)



Seega nüüd ootan ära feriit rõnga, mähin traFo ka ja siis peaks säde vist isegi olemas olema. Vahepeal peaks kuskilt PIC programmaatori hankima, et süütekurve hakata disainima


PS need kruviklemmid on liiga kõrged ja ei mahu süütekaane alla ära. Nibin-nabin vist see kandiline kondekas mahub... Ülejäänutega ei ole probleemi... vist...


Väike liikuvpilt ka

https://youtu.be/Yi-LReQWXXU

[Svago]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

Ferriidi töötlemine:

http://www.xn--b1agveejs.su/bytovoi-tehniki/statyi/139-obrabotka-ferrita.html

http://circuitcellar.com/ee-tips/toroid-cutting-simplified-ee-tip-108/

Vanasti sai katkised kokku liimitud BF-2 liimiga, trafode puhul segasin liimi hulka ka ferriidipuru.
Näiteks ümara varda poolitamisel sai ümberringi viilitud rõngas ja siis pooleks murtud. Poolisüdamikke lõikasin näiteks lõiketangidega pooleks, juhul kui reguleeritav keermega plastosa jäi liiga välja.

http://jimlaurwilliams.org/wordpress/?p=3337

[Scott]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

Kogemus liimimisega - kui on risti ja sirgooneliselt murdunud või murtud, siis saab kasutada. Aga kui muudmoodi murdunud või rohkemateks kildudeks, siis on magnetomadused muutunud ja trafo- või kriitilisema poolisüdamikuna seda ferriiti enam kasutada ei saa.

[Svago]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

Kasutasin SAT sellise konstruktsiooniga ÜKS ferriidiga polarisaatorit:

http://www.google.co.ug/patents/EP0237988A1?cl=de

Poolisüdamikul tuli teinekord lõikuritega lõigatud ots väga karvane ja ka nurga all. Päris risti ei õnnestunud kunagi. Prooviks lihvisin esimesel otsa ilusaks, kuid vahet polnud ja rohkem vaeva ei näinud. Kokku sai liimitud ka kaasaskanatavate raadiote antenne.
Kõrgepingetrafo südamik oli teinekord katki mitmest kohast ja päris karvaselt. Liimisin BF-2 ga kokku ja puuduvad väiksemad tükid asendasin liimi ja ferriidipuru seguga. Seejuures südamiku omadused muutusid kindlasti, kuid TV töötas edasi. Iga liimikoht, isegi kõige õhem, tekitab täiendava pilu, mis muudab südamiku omadusi, kuid mitte materjali omadusi. Materjali omadusi muudab kõrgem temperatuur ja ajaline vananemine.

[hmm]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

No nii, lähen süüte valmistamisega edasi.
NV saabusid siis uued jupid ja nagu ikka kurivaim suutsin ferriitrõnga 8mm paksuse asemel 10mm hankida




Ehk saate mind natuke aidata, et kui palju keerde peaksin muutma, et jääda veel veapiiridesse?
Ten, et võiksin ise arvutada, kuid viidatud programmides kahjuks näitab hieroglüüfe...

Edit laivis:

Olin vaimustuses teemantketta efektiivsuses selle ferriitrõngaga toimetamisel ja otsustasi pigem ühe rõnga õhemaks lõigata. Suhteliselt hästi õnnestus, mõõduks sain 7,6 (8 asemel) samas on see rõngas keskelt tiba väiksema läbimõõduga, kui skeemil antud ning nüüd peaks rõnga läbimõõt vastama enam vähem.

Ehk nüüd siis läheb ketramiseks - juba vihkan seda peenikese traadi kerimist... sai proovitud 1m jupiga :evil: mul läheb sinna peale 28mmx300 pööret x 1,1 eksimuseks = 9240mm e. 9,24m 0,2 traati

Ehk siis, kui ferriit pole õiges mõõdus, siis mähkida väga raske ja lõpptulemit ei ole.
Asi selles, et originaal ferridi mõõdud on 20mm 11mm ja 8mm. Minul läbi erineva töötluse 20mm, 10mm ja 7,6mm. Kõige suuremaks kitsaskohaks ongi see sisemõõt 10mm. See suurendab ferriidi läbimõõdu pindala ja seega keritava traadi pikkust + veel magneti enda omadused.... Vajaminevate pöörete kerimisel lõpuks läheb siseava liiga väikseks ja ülejäänud kaks mähist ei mahu...

Pildist: vasakul üleval siis rõngas kaetud toruteibiga (0,7mm paksune), siis esimene ring 50 pööret, lõpus siis kõik 9m traati peal. Nagu näha siis keskmine ava on nii kitsas, et ülejäänud kaks mähist ei mahu peale.

Eks pean selle sisemõõdu ka 11mm peale freesima/puurime jne... paralleelselt otsin netist õigete mõõtmetega ferriidi ka

[Svago]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

Ostad suurema rõnga ja arvutad keerud: http://rcl-radio.ru/?p=20475

Rõngas peab ainult ka ära mahtuma, välise ploki korral poleks see probleemiks.

[hmm]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

Sain nüüd trafo kuidagi moodi valmis... viimasena paigaldasin 0,7mm, kuid sisemine ring läks nii kokku, et mahtus 54 ringi... loodame, et töötaks...
Samas kui trafo ühendada otsad 1 ja 2 plaadiga, jookseb midagi liiga kiirelt massi - magneeto ei jõua suuremat voolu tekitada kui 650 mV, kui otsad lahti siis 7-8V pole probleem. Kui kõik trafo otsad on ühendatud, siis midag ei muutu aga kui esimese mähise ots on lahti kohe vool hallandurile olemas.
Trafo mähised omavahel lühises pole - vähemalt mähiste otstest mõõtes erinevate mähiste vahel on takistus lõpmatus... ning 0,2...0,3 oomi on kõikide mähiste enda takistus.
Tundub, et kuskil on kala VT3, VD3 VD4-s...
VT3 (SEC C2335) C ja E vahel 0 takistuse... Kuigi VD4 ja VD3 kõrval radadega kokku ei jookse...
Võtsin dioodid lahti VD4 ja VD3 ikka midagi ei muutunud. Seega tundub, et VT3-s on mingi kala... Eks peab selle asjanduse sealt lahti jootma ning veenduma, et selle alt läbiminev rada transistori tagumise massiga ühenduses poleks...

[Svago]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

Seda VT2 ja VT3 muundurit peaks eelnevalt katsetama toiteplokiga. Hea oleks ka toiteallikal reguleeritav voolukaitse, et vea korral suitsu ei tõuseks.

[hmm]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

Sai natuke kontrollitud lühise asja, et välistada radade omavahelist lühist.
Võtsin ära VD3, VD4, ühendasin lahti VT3 jalad ning tõstsin VT üles - tema alt jooksev rada puudutas transistori taga massi minevat jahutusplaati. Sai siis rada korrastatud, raja peale pandud igaksjuhuks mähiseteip. Trafost tulev radam, mis läheb ilma ühegi vahepealse komponendita C2335 "C" jalale kõrvalradadega kontaktis pole. C2335 sai mõõdetud (kui oli plaadilt ära) jalgade vahel takistusi ning: B-C vahel ~15 M oomi, B-E vahel 12M oomi. B-E lõpmatus, seega tundub, et see asjandus peaks korras olema. Nii kui jalad rajale jootsin oli C-E vahel takistus 0,1 oomi...
Mul ei ole kahjuks kasutada spetsiaalset toiteallikat, et transistoreid mõõta...

[Max27]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

Transistore, protsessoreid, mikroskeeme tuleks ikka kontrollida pooljuhtide mõõtmise režiimis. Multimeetri peal "dioodi märk", mõõdetakse rööbiti pooljuhiga (toiteahelaga) pingelangu ahelas, nii päripingel kui vastupingel. Mõõtmisel saadud tulem, ongi vastav väärtus, mida on elektriahela korrasolekuks vaja hinnata. Multimeeter või siis rahvakeeli tester peab sellistel juhtudel olema ikka sellise täpsusklassiga, et kolm kohta peale koma täpsusega, Rimist ostetud 7€ maksva käkiga selliseid töid ei teostata.
Siin samas foorumis on Sul suur mikroskeemi toiteahela takistuse mõõtmise teema, mitu lehekülge jauramist, irooniat, segadust väga lihtsast asjast. Võimsamatel protsessoritel, mis töötavad väga madala pingega, võib olla toiteahelate otstel pingelang ka vähem kui 0.015V, so. ca 6 oomi ja ometigi on nad töökorras... Dioodide ja bipolaartransistoride puhul lähtume normaalsest pingelangust 0,3- 0,7 V ja kui ikka tester näitab rööbiti toiteahelal näitu 0,000V, siis tuleb tõdeda, et tegu on lühisega vastavas ahelas.

[hmm]

Vs: Tartu kandis elektroonilise süüte koostamisel

Minu probleem ongi selles, et mul on huvi süsteem kokku panna, kuid kui ma olen teinud kuskil näpuka, siis püüan probleemi kirjeldada aga ei suuda elektrooniku saabastesse oma küsimust püstitada.
Minu elektrooniliseks silmaks on hetkel Mastech MS6231: https://masteram.com.ua/content_file...ech_MS6231.pdf
Mul oleks ülihea meel, et suunataks nii: mõõda seda ahealt ja mis on näit... kui on näit selline siis.. probleem võib olla seal... ühe teise ja jne probleemi välistamiseks tee seda..

Ma tõesti suudan jahuda palju, ning siinne teema pole enam kaugeltki töökuulutus vaid konkreetse sekeemi kokku ladumine oskamatu isiku poolt - kas õnnestub või mitte...