Kõlarite modimine

[hipster]

Scan., millised kogemused sul OB kõlaritega?

[martk]

Scan., millised kogemused sul kinniste kõlaritega?

[scanspeak]

Scan., millised kogemused sul kinniste kõlaritega?

OB-dest olen ühteist kuulanud aegade jooksul, kuid ei ole päris minu maitse. Ise teha pole proovinud.

Kinnistesse suhtun väga positiivselt (eeldades, et mahud on korrektsed) . Neid olen väga palju teinud ja hetkelgi üks uus prototüüp just ootab et filter saaks lõpuks plaadile ja kõlarisse.

Kinnise puhul meeldib just täpsus , konkreetsus, kiirus ja hea bassikontroll. See et ta nii madalale ei mängi kui portiga, segab mind suht vähe.

[moi]

OB-dega on see probleem, et tehniliselt korrektselt saab neid teha sisuliselt ainult aktiivset korrektsiooni kasutades ja see viib kiiresti üles kasutatavate aparaatide arvu ja keerukuse, ehk viib kaugemale põhimõttest, et signaali teel peaks olema võimalikult vähe komponente.

[OSX]

OB juures on samuti täpsus, konkreetsus, kiirus ja hea kontroll (mitte ainult bassidel) + kastivaba sound nimelt need aspektid mis mind ära ei lase n.ö. tavaliste kastide juurde . moi jutus olev aktiivne korrektsioon on tegelikult olemas, loudnessi abil ja sellest on täpselt paras, lisaks võimaldab see olla puhtalt analoogdomeenis. Häälestus on muidugi tehtud ka konkreetse võimendi loudnessi ja tavalist kuulamistugevust arvestades. Digimaailma tulles on selle ekvivalent keskmiselt +6 +8dB vahel @50Hz. Kõvemini kuulates tuleb kapiuksi ja pokaale "kohendada" et need ei heliseks kaasa...

[Veix7]

Tore, et see teema muidu nii talveunes foorumile mingigi elu sisse tõi! Oleme siit lugenud mitmeid erinevaid arvamusi, mis on ju normaalne ja mida ma olen alati iseenesestmõistvaks pidanud:
me kõik kuuleme erinevalt. Ja oleme seda teinud alates sündides, see , kas me kuuleme kuni 12 kHz või 15k kHz pole muusikalise kuulmise jaoks väga oluline.
Siin teemas on ka kerkinud esile, kes mida eelistab. Ma pole OB-d kunagi kuulanud, seega arvamust ei oma. Momendil oman kõlareid German Physiks Unlimeted MK2, mis on tinglikult suletud korpusega, kuna selle 20 cm. bassikõlar on allasuunatuna kinnises väga jäigas korpuses ja D. element, ehk siis koonus mängib sagedusi 200 - 24000 Hz.
Ja mulle meeldib see suletud korpuse bass, põhimõtteliselt on ju toas kaks 8 tollist subwooferit. Mingit vajadust lisada subwoofer, mida ma tundsin vahest isegi Marten Miles 3-ga, pole tähendanud.
Põhimõtteliselt on siis tegemist punktiheliga, ma tean. et see samuti kõigile ei meeldi.
Mis nende konkreetsete Dynide modimisse puutus, siis alles jäi ju originaalist korpus, kesksagedus - bassielement, teine paar muutus siis mileks, passiiviks? Twiiter jäi ju kah, väga kvaliteetne.
Põhimõtteliselt tekkis Dynaudio baasil uus isevalmistatud kõlar, mida Dynaudio nime all ei ole sobilik müüa...
Aga küsimus Scanspeakile: miks Audes kasutas oma kõlarites, näiteks Bluesis ja Execllences odavaid, 50 euroseid SEAS-i tweetereid? Samas Kudos juba samas hinnaklassis kasutab Crescendot?
Minu arust on vahe määrav, suurem kui filtritest tulenev. Hiljem tehti Excellence odava ribboniga, no miks ma maksan kõlari eest, kus on 150 eurone ribbon 15000 eurot? Või siis 50 eurone SEAS ja 4000 ? Nagu Blues oli. Ja ma tean, et kõlar pole ainult elemendid, aga kuulame ju heli mida elemendid edestavad.

[martk]

Aga küsimus Scanspeakile: miks Audes kasutas oma kõlarites, näiteks Bluesis ja Execllences odavaid, 50 euroseid SEAS-i tweetereid? Samas Kudos juba samas hinnaklassis kasutab Crescendot?
. Hiljem tehti Excellence odava ribboniga,.

Seletage kohapeal Audese väljahüütud nimed lahti - ei ole, erinevalr scanspeakist, Audese tweeteritega kursis, kas firma Seas on kunagi ribboneid tootnud, et Audes tema toodangust miskit oleks võinud kasutada? Ja mis hinnalipik võiks ribbonil kaelas rippuda, et teda mitteodavaks ei tituleeritaks?
Keegi kusagil vist kiitis oma tehase OB kõlalaudade ribboneid, ei leia algallikat.

[Veix7]

Ribbonid pandi Excellenece hilisematele mudelitele, mis olid lisandiga AMT, seega ribboniga. Loomulikult pole need SEAS-i omad.
Odav või kallis minu kontekstis algab sellest, et kui Eesti firma , mis toodab kohapeal ja Inglise firma, mis toodab kohapeal, või siis laseb korpused teha Taanis, müüvad sama hinnaga
kõlareid, aga üks kasutab Eesti odav tööjõudu ja teine kolm korda kallimat tööjõudu ja viis korda kallemaid elemente, siis miks ma peaksin eelistama seda Eesti firmat? Lihtsalt võrdlus Kudos vs, Audes.
Ja ma rõhutan, mul pole midagi Audese vastu, väga tore, et meil Eestis on selline firma, aga miks ma peaks ma eelistama ta odavamaid elemente paremate vastu, eriti, kui seda teeb inimene, kes on sellega 40 aastat tegelenud? Neat pluss Kudos kokku.

[OSX]

Esimene asi, Audes tegi otsuse loobuda 0,8" tweeteri tegemisest. Minu arust oli see viga, sest kui võrrelda ületulekut RET Estonia versioonist Audesele, oli vahe olemas kuid mitte katastrofaalne erinevus. Teiseks, Audes pani asemele suurema membraaniga elemendi, 15T oli seeria. Selle heli mõõtekapis oli kah, aga kuulates oli midagi puudu, sära ehk spark. Et aga 10T oli maha võetud tootmisest, siis et kompenseerida tegelikult kvaliteedilangust, leiti nende meelest piisav lahendus et tuua sära tagasi, selleks valiti renomeega tootja Seas. See oli ka osalt nagu päästeoperatsioon, sest Ameerika turul 15T seeriaga komplektide müük kiratses, Seas'ist loodeti päästerõngast. Kes on rohkem jälginud, siis tegelikult prooviti ka ühte Seasi midbassi adapteerida. Põhjus miks 10T asendus 15T 'ga oli soov vähendada garantiijuhtumite hulka, mis seotud läbipõlenud tweeteritega, sest nende magnetmootori efektiivsus jättis soovida ning kuna kasutajaid leidus kes kõik nupud põhja keerasid, oligi probleem. 10T oli füüsilise pooli osas liiga väike, et suurema taluvusega mähist ära mahutada. Esimesed Bluesid olid tegelikult 10T ´ga, nii ma neid ka tehases kuulasin, aga õige pea mindi esmalt üle 15T peale ja siis sarjade reorganiseerimise käigus Seasi'le.

Audes pole ise ühtki ribbonit tootnud. Alguses kasutati Leningradi tehase 10GI-4 kaheribalistes kastides, kuid Valera ütles mulle kurva näoga et kuna need samuti kõrvetati pidevalt läbi ja nad olid relatiivselt ikkagi kallid (võrreldes omatoodanguga), et nende saadavus post-sovjeti tingimustes muutus probleemseks, siis neist loobuti. Varustuskindluse puudumise tõttu lõpetati ka kärgmebraanide tegemine, kui alguses suutis tehas mulle teha 6,5" valjuka tervikuna kärjest, siis lõpus taandus kärg ainult tolmukupliks tselluloosist koonuse peal (ajalugu on vist need pildid foorumist minema pühkinud).

Et hilisema Excellence ribbon maksis 150.-, no midagi pidi ta ju maksma ometi. Ei saa oodata et 4k hinna juures oleks kasutusel 7-800.- tk maksev Raal... Nii ongi, et kõlarit ostes ostetakse tegelikult kuuldeelamus, mitte jupid kastis. Ja selles osas pole ju vahet, kas see on tehasekast, modifitseering või diy/väikeseeria. Kõigi nende variantide loomise ajal ei ole siht toota võimalikult järelturukõlbulik produkt, vaid eelkõige õnnestub ehk pakkuda mingi kuulamiselamus. Lint/kilemembraan on üks eeldus et mingi elamus on võimalik saavutada.

[Veix7]

Audes Bluesil on jah palju eri variante tänu kondekate ja midbasside vahetustele, seega, milline on see õige Blues? Kas esimene mudel, nagu Alfredile meeldis... kes teab,
Kõik nad on sama nime all ja paljudel pole aimugi, mis kondekad seal sees on või mis keskelement.
Aga Exellence hind selle AMT-ga on ikka üle 4000 tuhande.
http://v2.stereotimes.com/post/audes...mt-loudspeaker

[OSX]

Olulisem hinnast oli siiski minu mõte - kõlari hind ei moodustu mitte juppide hinna liitmise järel, vaid selle alusel milline toode sellest resultaadiks välja tuleb. Ferrari ei maksa ka algosadena niipalju kui ta valmistootena sildil kannab...

[Veix7]

Tähendab, et Kudos , Penaudio jt. kes kasutavad SEAS-i parimaid komponente peaksid mõtlema, et sama tulemuse saaks ju ka odavamate elementidega?
Ja mis puutub Ferrarisse või mis iganes autosse, juppidest kokkupanduna on nad tunduvalt kallimad

[OSX]

Ma pole Kudosest, Penaudiost jms. taolisest midagi rääkinud. Igaühe enda asi mida teevad. Seda tuleb aga mõista et üks hirmkallis komponent ei pruugi terve ahela kvaliteedis tegelikult kuigi oluline olla, loeb hoopis lõpptulemus, see kuidas see kõik kokku kõlab.

Kuigi Ferru on punane, ei tähenda et nad teeks mingit kommunismi, et müüvad alla omahinna oma tooteid. See miks ise juppidest koostatud Ferru maksab rohkem kui tehase toode, ei ole võrreldav sest tehase sissseostuhinnad on esiteks midagi millega retail ei kauple, teiseks paneb retail hinnale mõnuga otsa sest nii saab, ei jäeta ostmata. Milline mees lubaks oma renomeel mädaneda, kui tema puruks sõidetud pampriga käru visiitkaardina ei toimi kuigi hästi - ikka maksab mida iganes et see kähku kähku vahetet saaks . Lisaks on vahe kas ostetakse asju ühekaupa või on träki koormas 1000 asja peal. See kehtib ka kõlarite puhul muide. Nii võib olla et näiteks (!) Kudose parim Seasi element maksis talle 600tk sisseostus samapalju kui Audesele alusetäis või 60tk... Me ei tea seda mis ta maksis ja ei peagi teadma. Kui kõlari heli meeldib, ostad, kui ei siis ei.

[moi]

See viimane hinnavaidlus on ju põhimõtteliselt see sama igavene teema: kas mingi toote hind peaks olema kulupõhine või turupõhine.

[OSX]

Mulle tundub et ainult sellest see teema ajendatud ongi, kui algust üle lugeda.