Lintmakkide top 10

[Pläsku]

Vs: Re: Vs: Lintmakkide top 10

http://lasers.org.ru/forum/attachments/fotogolovka-rar.8055/

Sellest foorumist http://lasers.org.ru/forum/threads/Л...2;.1613/page-3

[Mo-Tech]

Vs: Lintmakkide top 10

Teeme siis ühistellimuse terve Euroopaga, järjekord tuleb küll pikk aga seeeest on hinnalangus mitmekordne

Olen seda isegi mõelnud, kuidas hind normaliseeruks. Võib-olla, kui Euroopa audiofoorumite pidi ühe korraliku ühistellimuse saaks, ehk tõesti saaks hinna soetavuspiirile. Tean, et sellist asja on edukalt korraldatud ja tehtud küll muu tehnikaga või vidinate ostuga.

Elutuppa üks korralik lintmakk mõistliku hinna eest on juba ammu mõtteis (mu praegune Otari MTR-12 teenib paraku stuudios). Otari on muide ka tuntud selle poolest, et tarnib juppe oma tootmisest maas ammustele vanadele masinatele siiani, ehk on korralikku lootust, et kui ka see MX5050 BIII tootmine ametlikult ükskord ära lõpetatakse, on talle veel endiselt vajadusel juppe saada.

Nõudlust muide on piisavalt, seda näitab see, et värskeid tutikaid linte endiselt toodetakse ja on saada: kasutan ise värskeid RMG linte (toodetakse Euroopas). Veel endiselt toodab linte ATR (USA toodang) - kõik nad usaldusväärselt väga kõrge kvaliteediga lindid mõistliku hinnaga, pole odav ja küsitav Made in China, nagu tänapäeval kombeks on.

[martk]

Vs: Lintmakkide top 10

Elutuppa üks korralik lintmakk mõistliku hinna eest on juba ammu mõtteis (mu praegune Otari MTR-12 teenib paraku stuudios).

Et siis laenasid/rentisid oma isikliku maki stuudiole. Kas kartust pole, et stuudiovennad selle sirgeks kuulavad.
Või on stuudio isiklik? Kui jah, siis maki puhul tegu pigem töö- kui isikliku vahendina.

[Mo-Tech]

Vs: Lintmakkide top 10

Et siis laenasid/rentisid oma isikliku maki stuudiole. Kas kartust pole, et stuudiovennad selle sirgeks kuulavad.
Või on stuudio isiklik? Kui jah, siis maki puhul tegu pigem töö- kui isikliku vahendina.

Stuudio ikka isiklik ja pole põhitöö, sellist riista väga võõrale ei julgekski anda. Pikem stuudiosessioon algab üldiselt maki kalibreerimisega, enamus ei oska või ei viitsi sellist asja tänapäeval teha, nii et väga piiratud seltskond üldse oleks võimeline või tahtejõuline sellist analoogseadet oma täis võimete juures kasutama. Kas just töövahend, pigem nimetaks makki suureks abivahendiks, sest stuudio on analoog-digitaal hübriid. Sekvenser jookseb digis, küll lõplikud miksid kõik "prindin" lindile parima kõla saamiseks, kasutan linti veel kõla andmisel teatud radadele loos - enamasti trummid läbi lindi kompresseeriva efekti ("rammin" linti tihti +6dB või rohkem nivooga, töötab minu kõrva järgi paremini kui isegi väga hea ja kallis kompressor), vokaalid lasen -3dB või nii, mis tekitab "siidise" efekti, sarnast nivooga mängimist ehk magnetilist "heli voolimist" kasutan ka viiulite, analoog süntesaatori jms jaoks, seal teisi variatsoone palju sõltuvalt mis rada parasjagu läbi lindi lasen tagasi sekusse - nii saan loole helilise pildi anda, mida otsin. Ehk lisaks lõpplindistajana on makil ka miksimisel psühhoakustika muutmise ülesanne, milleks analoogseadmeid pean parimaks lahenduseks kui vaid pealehakkamist jagub (on ka palju igasugu ägedaid digi ja tarkvara pluginaid, mida kasutan, aga enamasti need minuarvates kahvatuvad tõelise analoogseadme kasutamise kõrval, analoogseadet on aga jälle ebamugavam kasutada).

Ideaalses elus muidugi sooviks 16/24-kanaliga 2" lindimasinat ja digisekvenserist üldse lahti öelda, aga rahaliselt ei julge sellist fanaatlust omale veel lubada, ehk kunagi tulevikus. Loodan kunagi ka lindi-kaja (tape echo) MTR-iga tööle saada, eriti loodaks vanu rondistunud "vanaisa" linte taaskasutada, sest teatud helid valgesse mürasse kajaga mattudes tekitavad väga huvitava efekti, mida digis raske järgi teha. Ehk siis MTR on minujaoks just niipalju "töövahend" või "mänguasi" korraga.

[OSX]

Vs: Lintmakkide top 10

Põnev pilguheit kellegi stuudiosse, aga pakub ka mõtteainet... kuulaja ehk stuudio töö lõppkasutaja vaatenurgast, eriti kui jutud "kompresseerivatest, siidistest effektidest (tasemel -3dB!) ning EQ abil kõrgete kompenseerimise vajadusest ning näiteks MTR15 tehnilised andmed asetada perspektiivi muude võimaluste ning suundadega...

[humax]

Vs: Lintmakkide top 10

Pikem stuudiosessioon algab üldiselt maki kalibreerimisega, enamus ei oska või ei viitsi sellist asja tänapäeval teha, nii et väga piiratud seltskond üldse oleks võimeline või tahtejõuline sellist analoogseadet oma täis võimete juures kasutama. Kas just töövahend, pigem nimetaks makki suureks abivahendiks

Võiks ju selle maki kalibreerimise sellele laiskade ja rumalate seltskonnale, kes pole võimelised analoog seadet kasutama ikka korralikult lahti rääkima, mida selle all mõeldakse ja mida detailselt tehakse!? Seda sellisel tasemel mis puudutab profi tööd ja tavakasutajat kodus ja millised on selle kalibreerimise tehnilised võimalused nii kodus kui stuudios. Mida tänapäeval üldse stuudioks nimetatakse, sest minu arusaamise ja mõninga kogemuse puhul julgen küll arvata, et tänapäeval on neid võimalikke salvestuskohti küll igas variandis ja igas toanurgas, kuid kas neid stuudioks saab nimetada on teine teema ja kas iga väike "karavapea" oma arvuti ja laiatarbe tehnikaga ikka jõuab kanda helirezisööri austavat nime ja millised on tulemused mis kõlavd ringhäälingus või plaadipoe letis?

Seda "karvapead" pole mõtet isiklikult võtta. Neid otses mõttes heli solkijaid ja haltuura tegijaid meil on piisavalt palju, eriti kui osta Eesti heliloomingut CD variandis, siis paneb ikkka imestama küll, kuidas ja mis vahenditega ostakse see hea analoog heli nii sitaks digisoustiks väänata! Neid näiteid on piisavalt palju ja viimane mida kogesin oli meie seast lahkunud Vello Orumetsa kolmik plaat.

[jyrr]

Vs: Lintmakkide top 10

... tehnilised andmed asetada perspektiivi muude võimaluste ning suundadega...

Lasen'd olla, kunstnik las lisab sellist värvi ja nüanssi, nagu õigeks peab. Olgu see või värnitsas leotatud tsaariaegne kuivanud kitt või 1860. aastal salvestatud "Au Clair de la Lune" jupike. Ehk mõtteharjutus - aseta Niguliste saali ja sellesse paigaldatud oreli helitehnilised andmed perspektiivi muude võimaluste ja suundadega (näiteks Otari MTR-15 omadega, kui tahta teemas püsida) või soovi korral ka vastupidi ja katsu sellest midagi järeldada.

Mõtteainet võib pakkuda, aga teose kontekstis on see kõik kõrvaline, välja arvatud juhul, kui just sellist mõtteainet kunstnik tekitada soovis.

[OSX]

Vs: Lintmakkide top 10

Akustilise instrumendi ja teda ümbritseva ruumi parameetrid (heli?) pole olulised kuna need ei muuda neid salvestava tehnika parameetreid ega ka moonutusi (otseselt). Seepärast lõpeb minul sellesuunaline mõttelend ruttu, kuid ma mõtleks mitu korda kas Niguliste kiriku orelit salvestaksin lindiga või mitte. Teades oma võimalusi siis kindlasti mitte.

jyrri rõhuasetus teose loomise aspektist on õigustatud, sest kõik need nüansid tahtliku lisamisena on iga looja enda otsustada ja seega loomingu osa. Kuid heliteose loomine lõpeb mingis punktis ära ja mulle meeldiks kui see punkt oleks enne kuulajale... üleandmist (mis tahes meediumi kaudu). Siit edasi mõeldes tahaksin ma näiteks Mo-Techi loomingut kuulates kuulda MTRi lisandit, kuid kui ma leiaks MTRi signatuuri Pärdi teoste salvestuselt Niguliste kirikust, tekiks mul küsimus "what the heck?".
Kasutades ära hr. humaxi näidet, "osatakse" kahjuks erinevaid signatuure lisada ka muudel juhtudel enne kuulajani toimetamist...

[Mo-Tech]

Vs: Lintmakkide top 10

Saan halvustavatest nootidest aru ja just nimelt sellise "kodunurga" stuudioga ongi tegemist. Karvik kahjuks või kasuks pole, küll tegelen alternatiivse muusika loomega elektroonilise suunaga ja mingiks stuudioinseneriks ennast kaugeltki ei pea, pigem artistiks kes üritab omale kättesaadavaid riistu oma võimete piires kasutada heli loomise teekonnal. Ei tee muusikat teiste jaoks, et see kellegi stereotüübi järgi hästi kõlaks või meeldiks, teen muusikat ennekõike enda jaoks. Ehk mul on omad puhtalt individuaalsed põhjused lintmaki kasutamisel enda loometöös.

Üldine säte lintmaki korralikus töös hoidmine on korralik puhastamine/de-magnetiseerimine (korra nädalas)/ostsillaatori nivood/lindistus referents nivoo/bias/kasutatava linditüübi jaoks enne sessiooni. On veel rida pikemaid kalibreerimisi mida tuleb õnneks harva teha, nagu repro ja sel-rep pea asimuudi reguleerimine, hoiatustule süttimise nivoo, üldine UV-meetrite ja mehaanika kontroll jms. Kes tahab kõike lahti seletatuna, Google või mõne profilintmaki kasutajajuhis abiks. Miks mingid rajad lindile +6db nivoole lindistada või 0 või teised -3db või -12db jne, jätan loometööga tegelevatele inimestele otsustada, küll need juba teavad proosalisi põhjuseid miximisel ja igal artistil on üldiselt gain-stagingul oma variatsioon või nägemus asjadest.

Jutt läheb küll väga teemast mööda, aga olen arvamusel, et tehnika ja tehnilised näitajad ei loo teoseid. Kui see oleks teistpidi, oleksid tehnikutest numbriotsijad ja raamatupidajad parimad muusikud ja artistid maailmas ja ühtlasi kellel oleks kindlapeale maailma parimad riistad soetatud. Need kõik on kõigest tööriistad. Kui vaid asjade näitajaid ja numbreid taga ajada, siis lintmakil ei tohiks muusikategemisel või kuulamisel absoluutselt kohta olla, nii nagu lampvõimendilgi, rääkimata krabisevast vinüülplaadist. Samuti ei tohiks kohta olla akustilisel klaveril, kontrabassil ega viiulil jne, mis kõik ühest või teisest otsast "ebaperfektsed" heliriistad. Ehk neile kõigile on asenduseks olemas palju paremate näitajatest "numbritega" digiriistu ja emulaatoreid, kus noot ei uju grammigi oma kõlavuse ulatuses, kus dünaamiline ulatus on suurem, müratase väiksem jne jne.

Ei hakaks siinkohal kirjandit kirjutama muusika, maitse ja tehnika kui tööriista kasutamise osas, see on iga mehe või artisti enda defineerida. Eks tänapäeva infoühiskonnas igaüks saab ise uurida vastavat temaatikat, need lintmakid, vinüülid jms vintage heli voolimise osas soovitan otsida näiteks psühhoakustika rubriike, mis äärmiselt ähmaselt defineeritud maailm ühe numbriotsija jaoks, aga võib nii mõnelegi artistile loometööl kasuks olla, miks üks asi kõlab ühes elemendis hästi, teine halvemini ja kuidas see kõik kahe kõrva vahel kinni on.

[moi]

Vs: Lintmakkide top 10

Minu arust ei olnud need halvustavad noodid, asi on maitses, kellele ema, kellele tütar.
Samas mina ei saa aru kuidas muusikariist saab heliliste numbrite järgi ebaperfektne olla, nad on lihtsalt nii nagu nad on ja küsimus on selles, kas nad täpselt nii nagu nad on, ka salvestuselt kõlavad.

[Jeekim]

Vs: Lintmakkide top 10

Oh seda kõikvõimast interneedust küll! Milliseid teadmisi ja termineid sealt võib ammutada!
Mul on motomees-artistile üks küsimus: kas see õnnetu Otari on "elu esimesed rakud peopesas"?

[OSX]

Vs: Lintmakkide top 10

moi tabas täpselt asja mõtte ära, just - salvestis mistahes instrumendist vms peab ideaalis kõlama täpselt nii nagu ta salvestamise hetkel kõlas. See on asja eesmärk, numbrid (ja nende otsimine ) on vaid vahendid aru saamaks kas ideaal on käega katsutavas kauguses või pelgalt illusioon (kahe kõrva vahel ).

[martinj]

Vs: Lintmakkide top 10

..

Üldine säte lintmaki korralikus töös hoidmine on korralik puhastamine/de-magnetiseerimine (korra nädalas)/ostsillaatori nivood/lindistus referents nivoo/bias/kasutatava linditüübi jaoks enne sessiooni. On veel rida pikemaid kalibreerimisi mida tuleb õnneks harva teha, nagu repro ja sel-rep pea asimuudi reguleerimine, hoiatustule süttimise nivoo, üldine UV-meetrite ja mehaanika kontroll jms. Kes tahab kõike lahti seletatuna, Google või mõne profilintmaki kasutajajuhis abiks. Miks mingid rajad lindile +6db nivoole lindistada või 0 või teised -3db või -12db jne, jätan loometööga tegelevatele inimestele otsustada, küll need juba teavad proosalisi põhjuseid miximisel ja igal artistil on üldiselt gain-stagingul oma variatsioon või nägemus asjadest.

Sisuline küsimus kah. Kust kohast mõõtelinte saad ? . Olen ise otsinud ja ainus, mis saada on ebays raske raha eest omaaegsed "värsked" lindid. Muu (kiirus, kaldenurk,läbivkanal) saab ise teha, kuid mille järgi võtta täisnivoo salvestus ? Ja taasesisuskanali sageduskarakteristiku ebaühtlus ? Salvestus-taasesitustrakt peab olema võimalikult "läbipaistev" .

[martk]

Vs: Lintmakkide top 10

Oh seda kõikvõimast interneedust küll! Milliseid teadmisi ja termineid sealt võib ammutada!
Mul on motomees-artistile üks küsimus: kas see õnnetu Otari on "elu esimesed rakud peopesas"?

Lugesin internetist selle maki andmeid lk 10:

http://lcweb2.loc.gov/master/mbrs/recording_preservation/manuals/Otari%20MTR-12%20Series.pdf

Ja ei näe põhjust seda makki õnnetuks lugeda. Insenertehniliselt ilus lahendus, kus kenasti ära seletatud, miks konkreetne isend loodud ja millleks. Lugedes meenuvad 80ndad, kus iga firma kirjutas kasutusjuhises, miks ja kuidas ta mingi lahenduse oli teinud.

[Mo-Tech]

Vs: Lintmakkide top 10

Oh seda kõikvõimast interneedust küll! Milliseid teadmisi ja termineid sealt võib ammutada!
Mul on motomees-artistile üks küsimus: kas see õnnetu Otari on "elu esimesed rakud peopesas"?

Aitäh positiivse tagasisside eest!

Sinu "õnnetu" Otari on minu kolmas rakk peopesas, kui see Sind kuidagi õnnelikumaks teeb?