Lintmakkide top 10

[roosakummik]

Vs: Lintmakkide top 10

Vau, kus oli alles teaduslik jutt, hea lugemine. See on ikka nii, et mida rohkem sa tead, seda kriitilisemaks asjade osas muutud. Selleks ongi vahel mitteteadmatus päris hea omadus.
Kellele ema kellele tütar. Olymp 004 ja Studer A827.

[OSX]

Vs: Lintmakkide top 10

---
tõenäoliselt parim võimalik taasmängitav analoogheli, mida planeedil Maa hetkel saada on.

Ma ütleks selliselt, "tõenäoliselt parim võimalik taasmängitav analoogheli magnetkandjal, mida planeedil Maa saada on".

[RaunoK]

Vs: Lintmakkide top 10

Otari MX5050 BIII - ehk kes soovib tutikat lintmakki, siis see on minuteada ainus, mida saab eritellimusena omale soetada, panevad Jaapani tehases vastavalt tellimusele kokku (ja ka igasugu lisasid saada) - kui 5-6K eur võtta oleks, telliks ühe omalegi

Teeme siis ühistellimuse terve Euroopaga, järjekord tuleb küll pikk aga seeeest on hinnalangus mitmekordne

[hannes70]

Võimas postitus, tänud.

Mo-techi oma siis.

[martinj]

Vs: Lintmakkide top 10

Ma ütleks selliselt, "tõenäoliselt parim võimalik taasmängitav analoogheli magnetkandjal, mida planeedil Maa saada on".

Võib ka ilma magnetkandjata olla, sest mehaaniline variant ei ole salvestus- taasesitumeediana praktikas lihtsallt kasutatav . Vinüülplaadile ikka nii lihtsalt ei salvesta. Pealegi hävineb vinüülisalvestis iga kuulamisega (pöördvõrdelisuse funktsiooni alusel). Mida vähem on plaati kuulatud, seda rohkem kuulamine kahjustab.
Linti kah, aga mitte niipalju, et ca 20x kuulamist ( saasta nõelaga ja või reguleerimata käpaga) piisab 1x )ja kõik,mis üle 15kHz on plaadilt läinud.
Kuskil netis olid võrdlustestid spektritega ,mis juhtub peale iga ketramist.

[OSX]

Vs: Lintmakkide top 10

ilma magnetkandjata ei jää ju palju taasmängimise variante, plaat oleks aga selle kasutamise raskustele sa juba viitasid. Kui püsida rangelt klassikalises analoogis...
Kui sellest raamist välja vaadata, siis see lause on parimalt võttes lihtsalt koomiline, olgu rõhk kus tahes.

[roosakummik]

Vs: Lintmakkide top 10

Võib ka ilma magnetkandjata olla, sest mehaaniline variant ei ole salvestus- taasesitumeediana praktikas lihtsallt kasutatav . Vinüülplaadile ikka nii lihtsalt ei salvesta. Pealegi hävineb vinüülisalvestis iga kuulamisega (pöördvõrdelisuse funktsiooni alusel). Mida vähem on plaati kuulatud, seda rohkem kuulamine kahjustab.
Linti kah, aga mitte niipalju, et ca 20x kuulamist ( saasta nõelaga ja või reguleerimata käpaga) piisab 1x )ja kõik,mis üle 15kHz on plaadilt läinud.
Kuskil netis olid võrdlustestid spektritega ,mis juhtub peale iga ketramist.

Kuskilt mina kulsin, et vinüül kestab ajast aega, kui just nõela ei monteeri käpa otsa.

[RaunoK]

Vs: Lintmakkide top 10

Kuskilt mina kulsin, et vinüül kestab ajast aega, kui just nõela ei monteeri käpa otsa.

Laseriga lugemine on ka võimalus, siis ei kulu muu kui see auk seal keskel suuremaks :P

Ka oleks alternatiiv heli jäädvustada filmilindile mida saab hiljem optiliselt lugeda.

[OSX]

Vs: Lintmakkide top 10

Oleksid sa nõus optilise lindiga mässama tänapäeval? Sooviksid ka ümberlindistavat lahendust?

[RaunoK]

Vs: Lintmakkide top 10

Nagu öeldakse, ilu nõuab ohvreid. Kujutan, ette et pärast peab punase valguse käes passima ja linte ilmutama

[jyrr]

Vs: Lintmakkide top 10

Nagu öeldakse, ilu nõuab ohvreid. Kujutan, ette et pärast peab punase valguse käes passima ja linte ilmutama

Saab ka lihtsamalt, tublid nõukogude insenerid realiseerisid 1931. a optilise helikandja, mida saab paljundada trükikojas...

Говорящая бумага ehk "rääkiv paber":
http://rw6ase.narod.ru/000/rez2/gb.html

[Mo-Tech]

Vs: Lintmakkide top 10

Veits vale võrdlus vinüül vs lint selles mõttes. Olen mõlema tulihingeline kasutaja ja näen neid kahte üksteist täiendamas ja parimas sümbioosis elamas. Linti kasutan rohkem oma muusika tegemisel, lindistamisel ja taasesitamisel, vinüülid on teiste tegijate kuulamiseks. Tean ka neid, kellele näiteks vinüüli krõpsud lihtsalt ei meeldi, on neile lint suuresti ainus mõistliku hinnaga saadav täiuslik analoogheli meedium. Mõnikord harva tõmbad ka mõne parima lemmikalbumi lindile, et seda siis aeg-ajalt mängida. Vinüül on selline shefilt "vintage" loomuline heli väikse kareda iseloomuga, lintmakk on selline sügav tihe, pehme samas ergas heli kui nüüd üritada mingeid iseloomustavaid sõnu leida. Ehk üks on mehaaniliselt indutseeritud, teine magnetiliselt indutseeritud heli, mõlemal on omad nüansid.

Saviplaadi kestvuse puhul nagu öeldud sõltub kõik nõelast ja reguleerimisest. Omas kogemuset ütleks, et DJ-nõelad (ja mõned raskeloomulised nõuka ajastu nõelad) on suurimad lõhkujad. Kunagi ammustel aegadel sai ka ise DJ-tatud, nii mõneski klubis oli põrand nii vappuv, et pidi nõelale lisaks veel 20-sendise (ekstreemkorras sai ka kroonise-, kui hädine puitpõrand tantsulava alla sattus) mündi peale kleepima, et nõel vaos ei hüppaks. Ütleks, et need singlid on nüüd vaevu mängitavad, LP-d on täitsa sodiks kulunud, kärisev krõbin domineerib üle originaalmaterjali, võibolla 5 korda sai sellist plaati peol mängitud.

Vinüülplaadi enda võib jah igikestvaks lugeda kuni teda ei mängi. Mehaanilistest leebeim nõel peaks olema Van Den Hul joon-kontakt tervaikuga nõel, mis töötab väga madalal kaalul ja on kitsa külg-profiiliga - nii mõnegi spetsialisti arvates lubab 2-4X rohkem mängida versus mõni muu hea leebe "täistera" (koonilise- või elliptilise-) otsaga hi-fi nõel, plaadi kulutamise mõttes. Sellise nõela enda töötunnid on ka vastavalt oluliselt pikemad kuni hooldust vajavad - 4000h või pealegi, levinud tehnoloogia nõelal (kooniline ja elliptiline) üldiselt peetakse peale 1000-2000h tööd mõistlikuks hooldus teha (uus otsik ja kummilaager). Van Den Huli käsitööna tehtud MC nõelad muidugi ise üsnagi kallid, aga VdH teeb oma joon-kontakt tervaikke ka teistele tootjatele minuteada(?)

Ausaltöeldes mitte-mehaanilist lasterit ei paneks ilmselt põhimõtteliselt oma lemmik saviplaate lugema, tundub väga võigas idee ühe analoogpede vaatevinklist ehtne mehaanililiselt indutseeritud analoogheli optikaga steriilsesse A/D 10010101011101 digikoodi tõmmata ja siis teispidi tagasi D/A konverterisse see maha mängida, ehk "nuusutada lilli läbi gaasimaski" , et väita "minu vinüülid ei kulu". Kõik hea saab kord siin ilmas otsa koos sinu enda eluga, nii et tuleb õiget asja nautida kuni veel antakse. Heli ongi ju mehaaniline nähtus, ükskõik kas helid looduses või läbi häältepaelte, pasuna turbulents, kitarrikeele võbelemine, kõlar kah peab rabelema, et sinuni midagi tuua, sh. sinu enda kõrvakiled - kõik mis liigud, kulub...

Magnetiline lint on teine ooper, ütleks et sõltuvalt lindi tüübist ja kiirusest pealt 20-40X või nii annab õrnalt tunda, et hakkab kõrgest otsast midagi veidi vähenema. Olgu öeldud, et kassetil käib see halvenemine palju kiiremini ja näiteks lindi puhul saab ekuga paljuski taastada lindi helilisi omadusi - kõrge spektrit veidi kaasa aidata, lindi sahin on väga väike, nii et sahina juurdekasv on aksepteeritav, kasetti näiteks nii ekuga heliliselt "taasta" ei saa - sahin muutub domineerivalt häirivaks, samamoodi kulunud vinüüli krabin muutub häirivalt teravaks ekuga järele aitamisel. Nii et selles mõttes on lindi omadused väga head "kulumise" mõttes. Kasutan ise muidugi üldlevinud 1/4" formaadis linti (uued-värsked RMG 900 või 911 lindid, loodan ka uut ATR Masterit lähiajal ära proovida) aga suurtel kiirustel, jooksutan eamus asju 15 või 30 IPS, vaid mõnikord 7.5 IPS, tavatarbe 3.75 IPSi minu makil õnneks või kahjuks polegi. Sarnastel tingimustel ilmselt täis master 1/2" formaadis lint või haruldane ülilai 1" 2-realine ultimate-audio formaadis lint kannataks ketramist tuntavalt rohkem, sest magnetilist infot on seal oluliselt rohkem. Aja mõttes aga mitte nii head kui vinüülil, sest raudoksiidi kiht kipub aluse küljest ajapikku lahti kooruma (selle vastu on ka ravi - lint ahju 40-70C mõned tunnid, 40C juures isegi 24h soovitatatakse - ajab niiskuse lindist välja, rabe liim pehmendub naksab raudoksiidi uuesi aluse külge - see levinud stuudiomeeste nipp vanade 20-30+ aasta taguste stuudiolintide taastamisel).

[olevtoom]

Re: Vs: Lintmakkide top 10

...Ausaltöeldes mitte-mehaanilist lasterit ei paneks ilmselt põhimõtteliselt oma lemmik saviplaate lugema, tundub väga võigas idee ühe analoogpede vaatevinklist ehtne mehaanililiselt indutseeritud analoogheli optikaga steriilsesse A/D 10010101011101 digikoodi tõmmata ja siis teispidi tagasi D/A konverterisse see maha mängida,...

Ega optiline lugemine pea tingimata digitaalne olema.

[Mo-Tech]

Vs: Re: Vs: Lintmakkide top 10

Ega optiline lugemine pea tingimata digitaalne olema.

Pole küll uurinud täisanaloog ringi võimalustest optilise-audio vallas, aga kas mitte enamus optiliste lugemispeadega jändamisel ikkagi ei tähenda tüüpilist A/D-D/A ringi?

[OSX]

Vs: Re: Vs: Lintmakkide top 10

Ei tähenda tingimata. Lihtsalt edasise signaali transpordi hõlbustamiseks on seda teed mindud. Kasutaja maaalune on seda asja süvitsi uurinud ja ehitanud juba vene ajal - ma ei usu et ta siis AD/DA ringi ka ehitas...