TL494 baseeruv SMPS

[radiotehnika35]

Vs: TL494 baseeruv SMPS

Kui kerge see pauk ikkagi tegelikult tulema on.

E: Ilmselt tuleks sama suhtega mis originaalahelad ka uus ahel kerida, et näiteks 12V ahel on keritud miski 5 keerdu vms, siis 35V tuleks 15 keerdu õlg. Esimesel korral sedasi ei toiminud tõenäoliselt, tahtsin lihtsalt näha mis saama hakkab. Kunagi kui vaim virgub proovin uuesti.

Pauk käib kergest, PC toitekaga tahtlikult proovinud ka.
Samas nagu märkisin - ei ole see PC toitekas ei liha ega kala. Need on üldiselt mõeldud püsiva koormuse jaoks, võimutoited natuke teise põhimõttega.
PC juures igasugu kompromisse ka tehtud. Üks oluline kriteerium on juba trafo ise. Samuti skeemilahendus, on ju flybackid, pool ja täissillad... PC toitekast ei saa juba skeemilahendusest lähtuvalt võtta näit. 1kW/siinusRMS kanalivõimsusega võimule toidet. Selleks see on ebaefektiivne. PC toitekate skeeme netis kuhjaga, samas konkreetsed trafod näit. nende materjal on tundmatu - ei tea läbitavust ega küllastuspiire, kõik on katsetamise küsimus või kui on näit. RCL mõõtja olemas siis lihtsam, mul seda pole aga aegajalt jälgin ja kui midagi vastuvõetavat leian siis edasi lihtsam toimetada ses osas.
Järgmine mis tagasi lööb on trafo mõõtmed - kuna need PC plokid seal 35+kHz töötavad siis need trafomaterjalid ei saagi seal olla eriti suuri väljundvõimsuseid võimaldavad, samuti 90% kindlasti mis ma lammutanud on magnetringis õhupiluga ja näit. fullbridge või offline jaoks need on kõlbmatud muunduritrafo südamikuks, vaid filtrites saaks kasutada. Sillale on tarvis magnetpiluta südamikku (näit. kaks ühesugust ETD poolsüdamikkuvõi E südamikku). Veel olen lugenud ja uurinud palju, et toroidsüdamik ei olegi hea - parasiitinduktiivsused on suuremad kui ETD südamikul, testitud, et u. 2* vahe näit. plokis~2kW, suuremate kohta andmed puuduvad.
Nüüd see mähise kerimine on taas teine teema - teoorias see 15 keerdu peaks nagu jah olema aga kui vaja 2 ühesugustmähist siis eri südamikel need annavad ühel juhul 15 keeru puhul välja näit. 35V, teist tüüpi südamikul sama keerdude arv ühel mähisel 35V teisel aga 34V, see on kihtidest ja magnetväljast tingitud, seega peab mähises olema "rohkem" keerde - rohkem ses mõttes, et vahe küll väike aga siiski.
Samuti järgmine on magnetsüsteemi sageduse puhul ka traat ise mis mähiseks - pinnaefekt (skin effect) erineval sügavusel oleneb ka sagedusest ja peab optimeerima võimalikult sobiva lahenduse - on vahe kas kasutada üht jämedat traati ja siis ei mahu mähised enam südamikule, ka on see ebaefektiivne sest mitu peenikest traati mahuvad paremini ja ka kerimine on parem ning induktiivsused on teisest mastist. Neid asju saab arvutada aga see arvutamine on mul kahjuks esialgu eksperimenteerimine - kas need on õigesti, seda ei tea ja eks katsete käik näitab.
Juppide valikul ei ole probleeme nende 12V toitekatega - transse mida saab kasutada on mitmed kg. Vana junk millest saab makette ehitada. Võrgupingetel on seis nutune, eriti suurematel ja kobedamatel võimsustel ning seepärast tulebki asi saada arusaadavaks, et asjatuid matse võimalik oleks vältida.
Võrgutoitekal suur kuluartikkel on primaarpoole võrgukonded - näit. 1kW=1mF/400V kondekamahtu, see nagu kirvereegel.
Hetkel ninaees olev skeem - 5kW plokk, sellel võrgupoolel 8*1000uF(1mF)/400V kondekad. 38A/1000V muunduritransid 4tk
IR kõrgepingelised draiverid ja suur trafomürakas + kõige "rõõmuks" oleks sellega ilmselt s...a kanti toimetamist ja katsetamist, kui ta muidugi kohe hea paugu saatel laiali ei lenda. Kordaminek niisugusel puhul on juba see kui võrku ühendades on aega mõõtmisi teha enne kui miski üle piiri kuumeneb/põlema hakkab, ka seda võib heaks märgiks lugeda - kui kohe kõik kõva pauguga tuhaks muutub on asi ikka väga mööda.
Suured trafod on aga katsetamiseks valusad investeeringud: https://www.elfa.se/elfa3~ee_et/elfa...0-02&toc=20256
ka suured PM südamikud on asjalikud aga jällegi on parameetrid millest hobitroonik ei saa neid lihtsalt lampi katsetamisele kohe võtta, üks näide:
https://www.elfa.se/elfa3~ee_et/elfa/init.do?item=58-651-51&toc=20245
Kunagi sai maadeldud materjalide valikul, neid on tõesti palju ja selge on millised on sobivad, millised on head ja millised on kõrgtase. Ka sõltub nende valik sagedusest. 70kHz jaoks ei ole tarvis 3F3 ferriiti näit., sobib vabalt ka 3C85, N87 jne. isegi kõrgema sageduse juures need kasutatavad.

Siit saab infot näit. draiverite kohta: http://www.irf.com/technical-info/appnotes/an-978.pdf

Näit. need plokid siin - esmapilgul tundub 1. üsna jaburus:
3.link on samuti töövõimeline - netis infot küll ta kohta, mul probleem esialgu julguses oma trafo arvutuse tulemust reaalses elus proovida aga eks see proov nagunii tuleb ära teha.
http://www.uldis.narod.ru/katalog/pn/800w/800.html

http://www.volt-220.com/radioelectronics/switchingpowersupply.html

http://xakep.su/radio/bp/65-stabiliz...ija-umzch.html

[raido21]

Vs: TL494 baseeruv SMPS

Jälgin seda teemat aga tahaks teada kas oled selle SMPS-i tööle ka saanud?
Plaanis on ka üks autovõim ehitada aga SG3525 kiviga.

[radiotehnika35]

Vs: TL494 baseeruv SMPS

Selle toite sain tööle küll aga mõnede muudatustega. Kaotasin ka selle "remote" ära sest miskipärast ta senini ei tööta, kõik jupid selles ahelas kontrollisin ära aga ei midagi.


Täna muterdasin ühe teise toite kallal. Skeem küll ei ole eriti hea - koormuse oleku kohta ei saa juhtosa esialgu veel infot aga esimene katse selle plokiga on palju asjalikum kui selle algsega millest teema alguse sai.
Üsna vähese reguleerimise järel hakkas see talutavalt tööle.
Esialgu katsemaketis suvalised IRFS transid, täpsemalt IRFS630, plastkestas TO-220F, isoleeritud. Need pole antud rakenduse jaoks just parimad - 9A/200V, Rds ka 0,4oomi... aga katses täitsa töötavad.
Ploki trafo sai täiesti suvaliste algandmete järgi mähitud, esialgu ühele vanale KingAudio autovõimust leitud südamikule (roheline toroid). Muundussageduse võtsin 50kHz, trafo sai ilmselt suht OK suhtega (pigem kasutegur natuke väike), väljundis 12,5 kuni 14,4V vahemikul +-27 - +-28V. Katses kasutasin primaartoiteallikana reguleeritavat laboritoitekat, 30V/3,5A max. näitajatega.
Nüüd kui loodud SMPS katsemudeli koormuseks läksid kumbagi õlga 20W/33R takistid siis langes pinge +-19,5V peale, takistid läksid mõne sekundiga soojaks, 10sekundiga nii kuumaks, et sõrmega katsuda ei taha.
Ka muunduritransid soojenesid (katse ilma radikata!) ehk 40-50 kraadini selle ajaga. Ilma koormuseta soojenemist ei ole, plokk tarbib tühijooksul 90-100mA voolu, 12,5-14,4V toitepinge juures.

Natuke kahtlane tundub, see vool ehk võiks suurem olla?

*Võtaks trafol keeru maha?
*Tõstaks ka muundussagedust - näit. 70kHz-ni?
mõte: kasutada Ferroxcube ETD-29 südamikku, mark 3C85 -
millisesse suurusjärku mul oleks mõtet sihtida ploki võimsust?

Hetkel on plokk umbes sigaretipaki mõõtu aga kõik tükid mida kasutan on THT, SMD-ga saaks veel kompaktsemaks, transid ja muu jõukama on kompromiss

Mida siis asjatundjad arvaksid?
Kustotsast modida võiks:

Skeem:

[Pläsku]

Vs: TL494 baseeruv SMPS

Aga milleks seda tühijooksu voolu suurendada? Kui nüüd keeru maha võtad ja vool suureneb, sekundaaril muidugi pinge samade keerdude juures kasvab, aga siis koormusel on töövool ka suurem ja ühel hetkel hakkab see transistoritele liiga tegema. Sagedust võib ju tõsta, aga siis tuleb trafo ka ümber arvutada. Minu arust tuleks just optimeerida nii, et olemasolev trafo ja sagedus sobiksid kokku, tekiks resonants, sellisel juhul pinged oleks maksimaalsed ja tarbitav vool minimaalne.

[radiotehnika35]

Vs: TL494 baseeruv SMPS

Vanematele seltsimeestele veel üks küsimus mis pole väga teemasse aga siiski seotud - kas poolide ja impulsstrafode mõõtmiseks sobib niisugune tester nagu need vanad multimeetrid olid (üks näide: http://www.insidecarelectronics.com/...v-pitaniya.jpg ). Nägin hiljuti üht osta.ee müügil aga mudel pole enam meeles, igaljuhul välimus oli sarnane.

Kas need LCR mõõtjad peavad olema just digitaalsed ja mingi programmeeritud junni baasil? Kuidas neid siis vanemal ajal tehti?
Isetegemiseks mingit analoogvarianti ei ole?


Plokk muidu töötab nüüd paremini - vahetasin transid välja, need IRFS on lahjad, ülekoormus oli pidevalt, peale asendust STP75NF75 transsidega kohe teine tera, samuti on katsetoiteallika vool liiga nõrk - 14,4V juures max. vool 3,5A - nende takistitega tuba kütta oligi selle toiteka piir, nüüd kõik suht OK, vaatan kui pisikeseks ma ta saan ja eks siis katsed ka, ETD29 on pisike ja sümpaatne, netiavaruste järgi saaks 300-400W võimsust selle südamikuga, aga sagedusega peab tööd tegema veel, et saada stabiilseks, LCR mõõtjat kah pole

[A.R.]

Vs: TL494 baseeruv SMPS

kas poolide ja impulsstrafode mõõtmiseks sobib niisugune tester nagu need vanad multimeetrid olid (üks näide: http://www.insidecarelectronics.com/...v-pitaniya.jpg ).

Selleks et mõõta pooli, mõnikord öeldakse ka induktiivsust, on tarvis mõõteriista
mis mõõdab ühikutes mille nimeks on Henri. Või H, mH, uH.
Sobiva mõõteriista skaalal võiksid olla sellised ühikud.
Kindlast on selliste ühikutega riist saadaval YE poes. Sealt ma omale ostsin.
Ja kas ei olnud ELFA poes seal katsetamise laual üks selline?

igaljuhul välimus oli sarnane.

Oi elektroonikud
See on peaaegu sama hea nali kui mis maksab 1 kg transistoreid.

Kas need LCR mõõtjad peavad olema just digitaalsed ja mingi programmeeritud junni baasil?

See pisike mikroskeem sisaldab ADC ja töötab pinge või voolu mõõtjana.
Kui osutriista täpsusklass on 5%, 2,5%, 1%
siis digitaalriist annab täpsuseks 0,1% või veel parema tulemuse.
Ja enamik inimesi kes saavad hakkama akustilise müra seadmete tekitamisega
saavad vajadusel ka arvuti kasutamisega hakkama.

Kuidas neid siis vanemal ajal tehti?
Isetegemiseks mingit analoogvarianti ei ole?

Vanemal ajal võrreldi tundmatut tuntuga.
Selleks kasutati sageli mõõtesilda.

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1734/Elektritood%20ja%201osa.zip/24_induktiivsuse_ja_mahtuvuse_mtmine.html

Ühte sellist ma praegu käima togin. Mõõdab oome, faradeid ja henrisid.
Aga sildu peaks ka Tiigis saada olema.

[radiotehnika35]

Vs: TL494 baseeruv SMPS

Selleks et mõõta pooli, mõnikord öeldakse ka induktiivsust, on tarvis mõõteriista
mis mõõdab ühikutes mille nimeks on Henri. Või H, mH, uH.
Sobiva mõõteriista skaalal võiksid olla sellised ühikud.
Kindlast on selliste ühikutega riist saadaval YE poes. Sealt ma omale ostsin.
Ja kas ei olnud ELFA poes seal katsetamise laual üks selline?

------------------------------

Oi elektroonikud
See on peaaegu sama hea nali kui mis maksab 1 kg transistoreid.

Minuarvates vihjasin, et LCR mõõtja...ei saagi aru mis valesti ütlesin? Minuteada mitte midagi.
Ja see "Oi elektroonikud" jäi väga ebaselgeks, ei viitsi hakata tatti pritsima aga igaljuhul väga negatiivse hoiakuga see lause on.
Ma arvan, et naljakat ei ole selles samuti midagi - ma lihtsalt ei suutnud leida enam seda testri välimusega "LCR-asja" ja sel oligi Henri nimeline mõõteskaalal olemas . Küsisin, et ehk keegi teab ja ütleb mudelinumbri?
Lihtsalt välimus oli aparaadil sama nagu sel näidisel oleval testril, mul omal ka olemas see (multimeeter?) tester, igavene suur kast - miks ei peaks sinna mahtuma kõik vajalik, et see võiks olla mõõtmiseks toimiv riistapuu?

Milles on siis probleem - ma ei räägi siin mingist jumalteab 1 või 0,001% täpsusest - mul on vaja mõõta ja teha järeldused, matemaatikuna Sa, Alo, ilmselt tead, et paber, pliiats ja kirjutamise (arvutamise) oskus on parimad abivahendid, tihti ka ilma testri/mõõteriistata.
Võtame sellesama ploki mille skeemi viimasena lisasin, primaarpoolel on selle trafos 2*4 keerdu, pinge ploki toites on 12V (14,4V), nüüd vaadates sarnase südamiku ristlõikega PC toitekaid, seal trafos ei ole keerde kaugelt mitte niisuguses suhtes kui võiks järeldada - 100 piires. Paarkümmend on olnud neil mida olen lammutanud. Mind huvitab, et mis on asja tuum, ka ei tööta PC toited MHz skaalas, vaid mõnikümmend kHz, minu plokk on 50kHz hetkel...

diyaudio foorumis on ka SMPS korduvalt olnud käsitlemisel, on seal asjalikku juttu ka sellest milline võiks olla konkreetsete südamike puhul keritud mähiste induktiivsus, mul tarvis just kontrollida oma metoodika õigsust, et kas trafo on õigesti keritud - kui on, skeemi generaator ilusti töötab, transid ja kamad on korras ja lülitades käib pauk - kui trafo on OK, küllastust ei toimu ja seega transid peavad töötama õiges režiimis siis on kala järelikult mujal, saaksin edasi vaadata ja katsetada aga seni kuni pole isegi täit selgust selle SMPS südame, muunduritrafo õigsuses siis kes kurat ütleb, milles võib olla viga.

Ehk nüüd sai arusaadavalt selgelt kirja?

Antud hetkeni parimat asjalikku infot Pläsku-lt tulnud kellele tänud info eest!

Ja tagasi teema juurde.

Lisan ühe skeemi veel, antudjuhul siis võrgupingega töötav SMPS. Mõni küsimus oleks:
Milline peaks olema trafo TR1 keerdude arv?
Selgusetuna tundub selle otstarve - kas olen õigel teel kui, et see reguleerib mikroskeemi tööd ploki muutuva koormuse korral?
Kas selle trafo südamik võiks olla näit. MN2000 materjalist? Elementide järgi mis selle trafo ahelas, oletan, et seal voolud on väikesed - järelikult pisike trafoke?
Muunduritrafo suhtes olen mõttel ETD44 või ETD49 kasutamisele, sagedus oleks 50-70kHz (esialgu).

Kas on see skeem proovimise vaeva väärt või on vigane?

[A.R.]

Vs: TL494 baseeruv SMPS

Ja see "Oi elektroonikud" jäi väga ebaselgeks, ei viitsi hakata tatti pritsima aga
igaljuhul väga negatiivse hoiakuga see lause on.

Sa oled kena, viisakas poiss ja tatti pritsida kindlast ei ole sobilik.

igaljuhul välimus oli sarnane.

See oli see naljakas väide.
Oli juhus mitu aastat kümneid testreid remontida ja nad on kõik enam-vähem sarnased.
__________________________________________________ _______

mõnikümmend kHz, minu plokk on 50kHz hetkel...

Kardan et hariliku RCL mõõtjaga võib kõrgematel sagedustel ja
ferrosüdamike korral tekkida olulisi vigu.

Peaks ju olema võimalus tekitada sellist kilohertsides pinget.
Kui nüüd moodustada sellisest generaatorist,
kahest potekast, vahelduvvoolu indikaatorist ja
kahest induktiivsusest sild
siis saad induktiivsusi võrrelda.
Vast ei saa me teada abs väärtusi aga suhted on näha.

Selliste sageduste juures hakkab südamik üsnagi mõju avaldama.
Ja ferridi hüstereesis on üsna järsk ja kandiline.
Vast oleks mõistlik enne skeemi katsetust mõõta feriidi tunnusjoon.

Näiteks on võimalik feriitrõngas viia püsimagnetit lähendades küllastusse.
Nii saab teha nt kontaktivabu lüliteid.

P.S.
Ma ei ole matemaatik
Ma olen paberite järgi füüsik-eksperimentaator,
täpsemini pooljuht-elektroonik.

[radiotehnika35]

Vs: TL494 baseeruv SMPS

OK, jätame hetkekski need vaatelised? küsimused kõrvale. Jah, sessuhtes, et neid testri"välimusega" igasuguseid mõõtjaid on palju. Vot, väga võimalik, et neidsamu LCR mõõtjaidki on omajagu ja ühte nägu - aga PÕHIKÜSIMUS - oleks niisugusest ka abi? Mõõtepiirkonnast, nagu aru olen saanud peaks eelistama uH ja mH piirkonda jääva mõõteulatusega - kui püüda taskukohaste vahenditega hakkama saada siis pH ja nH kuni kõrgema H (tuhanded või rohkem Henri-d) väärtust mõõtvaid ilmselt usaldada ei saa, pigem püüda leida antud valdkonnale sobivamat- mitte universaalset ja head(ei ole taskukohane!).

Aga - remontijana ehk viskad ise mõne näite siia? Püüan omadused ise järele uurida-netis infot palju aga vene google andis vaid neid uhkeid, mitu k€ mõõtesildu. Nendest ei käi kohe kuidagi jõud üle ja kodus/hobinokitsejale on need liiast.

Siis skeem - ütleb keegi skeemiteoreetik midagi?
Kas on see skeem vaeva väärt?
Ma ju ei pea kohe kupatama sinna võrgupinget - saaks näit. 100V sisendpingel katsetada, siis järkjärgult pinget tõsta - 2,5kVA autotrafo, 0-280V olemas.

Kuid mure on, et millest kinni hakata, oletame, et:

*võtan selle skeemi
*kasutan trafoks TV2 ferriidist N87 ETD49
andmeleht: http://www.epcos.com/web/generator/Web/Sections/ProductCatalog/Ferrites/Materials/PDF/PDF__N87,property=Data__en.pdf;/PDF_N87.pdf
primaarpoolele algatuseks 40 keerdu, sekundaarpool algatuseks üks mähis näiteks 2*7keerdu???-sellest sõltuks väljundpinge, (aja ja rahva närvide kokkuhoiu mõttes ei hakka hetkel lahkama vajalike traatide, pinnaefekti jne. anomaaliate teemat)-vajadusel, kui teema kuhugilepoole areneks, võiks ju kõik välja tuua
*generaatori juhtsagedus 70kHz
*trafo TV1 võtaks M2000HM rõnga, näiteks K16 (olemas niisuguseid aga hetkel pole käepärast, et täpsed mõõdud kirja panna), või sobiks N1000HM, mõõtudega 10*6*4,5?
Kui palju peaks sel trafol olema keerde? Kas mähis mille üks punkt läheb IR2110 5.le viigule võiks olla näiteks sama arvuga traadikeerutis nagu muunduritrafo primaar, ütleme näiteks keerdude arvuga 10 keerdu? Milline peaks olema teise, keskväljavõttega mähise keerdude arv? Mida olulist see trafo seal teeb? Millest lähtuvalt peaks selle teise mähise traadiläbimõõdu(d) valima?


Või ei ole siin tõesti neid kel oleks kokkupuudet suuremavõimsuseliste SMPS-dega? Või hoopis jäämegi lahkama vaid olemasolevat ja sealt mitteolulise selekteerimist (näit. igasugu heietamised teemadel kuidas antudhetkel olulist, pinget, eirata ja fantaseerida mingitel voolutugevuse teemadel, nämmutada juba foorumis algushetkest olemasolevaid TDA võimuehituse probleeme jne?) - ega ma kah ei tea, aga vahest see ongi kõikse õigem...äkki elavhõbetäitega antennid, pimestamiseks mõeldud "hobi"laserid jne...

[Pläsku]

Vs: TL494 baseeruv SMPS

See trafo peaks olema nn. voolutrafo, primaarmähis jäme, sest sealt käib see kogu laks läbi. Selle trafo pealt siis vendi pöörete reguleerimine ja peaks olema liiga suure voolu korral välja lülimine, kui sekundaari pinge nii kõrgeks läheb, et türistori avab.
Skeemi kokku panna ja katsetada võib ju alati, aga see, et algul 100V ainult sisse anda, on natuke kahtlane värk. Peaks ikka sellisesse piirkonda jääma, mis on ettenähtud tööpiirkond, muidu tuleb ilmselt hakata mõningaste juppide nominaale muutma.
Selle trafo keerdudega on nii, et päris lambist ikka võtta neid ei saa. Mul kuskilt vene lehelt tiritud programm arvutis inverteri arvutamiseks, tõsi küll n-p-n transistorite jaoks, aga sinna tuleb hunnik algandmeid sisse sööta. Nimi peaks sellel olema Design tools pulse transformers. Ilmselt kuskil kaustas peaks see exe kah veel alles olema.

http://www.moskatov.narod.ru/Design_tools_pulse_transformers.html

[radiotehnika35]

Vs: TL494 baseeruv SMPS

See trafo peaks olema nn. voolutrafo, primaarmähis jäme, sest sealt käib see kogu laks läbi. Selle trafo pealt siis vendi pöörete reguleerimine ja peaks olema liiga suure voolu korral välja lülimine, kui sekundaari pinge nii kõrgeks läheb, et türistori avab.
Skeemi kokku panna ja katsetada võib ju alati, aga see, et algul 100V ainult sisse anda, on natuke kahtlane värk. Peaks ikka sellisesse piirkonda jääma, mis on ettenähtud tööpiirkond, muidu tuleb ilmselt hakata mõningaste juppide nominaale muutma.
Selle trafo keerdudega on nii, et päris lambist ikka võtta neid ei saa. Mul kuskilt vene lehelt tiritud programm arvutis inverteri arvutamiseks, tõsi küll n-p-n transistorite jaoks, aga sinna tuleb hunnik algandmeid sisse sööta. Nimi peaks sellel olema Design tools pulse transformers. Ilmselt kuskil kaustas peaks see exe kah veel alles olema.

OK. Selle trafoga siis asi selge - kas see jäme "keerd" võiks siis olla näites nii nagu siin?
http://www.a-and-t-labs.com/K6_Sw_Am...atic/k6pwr.pdf (skeem) http://www.a-and-t-labs.com/K6_Sw_Amp/Supplyboard.jpg (pilt) - seal suure traattakisti kõrvel, punane osake - sellest siis läbi üks keerd, sel trafol omal oli vist 200 keerdu aga see ühe mähisega. Kas niisugustest algandmetest võiks olla tolku?
See voolutrafo on olemas ka, saaksin sealt vajadusel võtta südamiku ja kerida sinna uue mähise, originaalis on seal üsna peenike traat, 0,15mm vast. Keriks sama traadiga kaks 100 keeruga mähist?

Kas see lahendus võiks sobida?

Muunduritrafo kohta mul on üks programm olemas:
Design Tools Pulse Transformer 4.0.0.0 aga miski konflikt on arvutil sellega - kõik jutu seal on ära muutnud küsimärkideks - arvutada õnneks saab, südamikuvalikul on pildid ka juures, see lihtsustab... tehtud alalistoitega plokkide katsetest tundub see kalkulaator olema üsna OK


Sama asi jah - numbritest mis ma seal saanud, tundub, et ka FETga töötab

Pläsku, ehk täpsustad mulle PS-s kuidas ma selle installima peaksin - mul midagi läks nässu kui selle kunagi omale tõmbasin...

[raido21]

Vs: TL494 baseeruv SMPS

Ehk on abiks http://www.poweresim.com annab valemid, traadi läbimõõdud ja keerdude arvu.

Lisaks veel täpse läbilõike trafost kuhu mingi traat mähkida.

[erku]

Vs: TL494 baseeruv SMPS

Lahkasin mingi aeg tagasi üht huvitavat isendit, mis oli suht lihtne, küllaltki võimas (laadimaks tõstuki 48V akut), ja suht kompaktne.
Seal oli lahendatud asi nii, et pisike "genekivi" toitis üht minitrafot, mille kaks väljundit toitsid läbi diood ja takistiahela kahte jõutrantsi, mis "peksid" kahelt poolt keskväljavõttega Impulsstrafot.
Skeemis http://www.a-and-t-labs.com/K6_Sw_Am...atic/k6pwr.pdf on ka antud lahendit aimata, kuigi lõpu-osa on teine ja minu vaadeldul tuli tagasiside läbi optroni genekivi sisendisse.

[radiotehnika35]

Vs: TL494 baseeruv SMPS

See K6 on natuke kahtlane, vähemasti SMPSiga tegelenud kodaniku arvates, võta sa nüüd kinni - ei ole kusagil märganud selle kohta midagi, võimalik, et kusagil diyaudio foorumis mingit infot on. Seal skeemis on märgitud ära trafo keerdude arv, üsna positiivne. Samuti on olemas mõned jupid mis selles skeemis kasutusel aga niisugused mida meil siin kohalikud kauplused ei müü, isegi kataloogides ei leidu (näit. seesamune voolutrafo).
Senini kihutatuna jutust, et ei ole hea skeemilahendus - ei olegi seda ehitanud.
Miski vana jutt oli, et SG kivi ei ole tegelikult eriti hea - võta nüüd kinni, ehk mingi müüt lihtsalt sest olemas on lihtne TL494.
Ka on siingi foorumis olnud juttu kus see Ellioti autovõimu toitekas korralikult käima ei läinud - kah, kurat teab mis juppidest tehti. Mul see #33 postis tehtud skeemi järgi on igati OK, koormusega pinged püsivad paigas, peale transside asendamist enam ei kuumene ka - ülekoormust ka enam ei ole.

Pilt ka sellest esimesest katsemaketist, töötab ilusti, sisendpinge 14V, umbes 100W koormusega püsib väljundis ilusti +-26V, mitte kusagilt ei kuumene - katsetus kestis u. 4tundi.
Trafo asub plaadi radade poolsel küljel, üritan seda umbes 2/3 algsest mõõdust saada või väiksemaks - SMD juppidega ja ETD29 ja ETD34 trafode jaoks
Nagu näha siis jupid on suht suvalised mis kätte jäid - ei midagi eksootilist, takid/konded on valitud algsele nominaalile võimalikult lähedale, transid ka mõõdetud sarnaste paar.
Suured konded on 100% recycled kraam, kontrollitud ja töökorras. Pm. ainus asi mis oli tarvis teha - natuke sagedust paika timmida, see hästi LEDist näha, muudab kohe värvi ja transid enam edasi ei kuumene - 100W koormusega võiks vabalt ilma radikata koormata. Mul esialgu jõulisemate katsete jaoks pildil osaliselt nähtav u. 1,5mm al. plekist radika "imitatsioon", u.80cm2 pindalaga.



E: see K6 ja teise skeemilahenduse erinevus ongi skeemitehniline - üks on ilmselt poolsild, K6 oma on täissild, täpsemalt "off-line fullbridge" ingl. keeles.

Jah, diyaudio foorumis lahatud:

http://www.diyaudio.com/forums/solid-state/47033-k6-amp.html

ja http://www.diyaudio.com/forums/showt...hp?p=273867?s= #3 post, selle posti autor üks tuntumaid SMPS asjateadjaid selles foorumis...

Seega, see skeem tõesti ei ole vaeva väärt, liiga palju tarvis muuta, parem siis juba teine skeem võtta

[radiotehnika35]

Vs: TL494 baseeruv SMPS

Viimases postis olev niikaugel, et eksperimentaalmoodul 55*78mm mõõtudes, trafo ETD29, mark EPCOS 3C85, primaalpoolel trafol 2*6keerdu, sekundaarpoolel 2*10,5 keerdu, mõlemad mähised keritud 4*0,32mm traadi punutisest. Sagedus esimesel minimaliseerimise katsel 50kHz. Töötab sisendpingel alates 10V, 14V sisendpingel väljundis +-27V.
Koormusega pinge ühes õlas langes 2V .
Trafo kerisin nii, et primaarmähis alla, 6 keerdu, siis väljavõte ja seejärel edasi 6 keerdu teine pool primaarmähist. Väljavõte asub poolisüdamiku keskel, üritasin traadikeerud jagada võimalikult ühtlaselt südamiku ulatuses, vahel isolatsiooniks PTFE.
Primaari peal on VASTASSUUNAS keritud 10,5 keerdu sekundaarist, siis väljavõte (samuti keskel) ja siis teine pool sekundaari 10,5 keerdu.
Huvitav on see pingelang ühel polaarsusel - mis võib olla selle põhjuseks?

Trafo enda mõõtmisel on sekundaarpoolte pingete erinevus ligi 30mV (milli Volti) - trafos viga ei tohiks olla või siiski? Sekundaari kerimine nihu läinud?
Üks võimalik põhjus - teise sekundaari poolmähise kerimisel jäi ruumi natuke väheks ja viimane keerd kattis osaliselt eelviimase - kas viga võib sellest sisse tulla?
Kuumenemist siiski ka selle trafoga kusagilt veel ei tule, materjal 3C85 võimaldab enamat ja küllastust ei teki, skeemis olemas ülekoormuse indikaator, ma ei saanudki seda 10-14V sisendpinge vahemikus põlema .

Igaljuhul kui keegi oskab ütelda selle müstilise 2V pingekao ühes õlas, võimaliku põhjuse, oleks abiks (ei peaks ehk mõtteid proovima mis tekkisid võimaliku põhjusena?).

Autovõimudel 99% mis näinud, trafod keritud suht jämeda traadiga - üks näide oli 2* traat, u. 0,8mm primaarpoolel ja sekundaarpool vast u. 1,2mm, ühe traadiga - ei mingit punutist ega litset. Näide töötas TL494 kiviga skeemis, sagedusel 32kHz.
Kas ehk kasutada ka jämedamat traati ja loobuda sellest punutisest?

Praegune makett on SMD/THT hübriid, lõplik saab olema suures osas SMD, et mahutada ühte hävinud inverterikorpusesse koos 5+1 kanaliga võimuga, kestas siseruumi 80*160mm, kõrgus 60mm. Võim ise 2*LM4766T+LM3886+LM1875. Tööle hakkab autos koos DVD süsteemiga.

Igaljuhul toitekaskeem siiani OK, väljaarvatud pisikene trafoprobleem aga kel huvi siis võib asja ehitada küll. PS-s võin infot jagada.