Palun aidake kommenteerida vaidlust ühe rumala elektriteemal.

[W@ldur]

Vs: Palun aidake kommenteerida vaidlust ühe rumala elektriteemal.

Ma arvan, et teemapüstitus on väärt kõike muud kui reageerimist (pooled A ja B on lihtsalt verbaalses sõjas, mitte diskussioonis) ja kuna eeltöö juba kõikvõimalike materjalidega on sisuliselt puudulik, võiks siit lugeda nii vähe või palju, kui võimalik ja lasta ajal arutust pakkuda. 2 nädala pärast ei huvita ei A'd ega B'd vastused üldse.

https://www.digitaltrends.com/mobile/how-does-fast-charging-work/

[Svago]

Vs: Palun aidake kommenteerida vaidlust ühe rumala elektriteemal.

Mulle tundub, et selle teema 7. lk. lõpeb sarnaselt:

https://www.youtube.com/watch?v=Lx6gUVTSPBU

[fre]

Vs: Palun aidake kommenteerida vaidlust ühe rumala elektriteemal.

Vana Nokia 3310 jaoks olid nii NiMH kui ka Li-Ion akud kasutusel.
Et telefon "aru saaks", kumba varianti vaja laadida, pandi akudele
miinusklemmi ja "Batt Sense" klemmi vahele "äratundmiseks" takisti -
NiMH akudel oli see 5,6kΩ, Li-Ion akudel aga 74,5kΩ.
Lisaks oli akude sees miinusklemmi ja "Thermistor" klemmi vahel
termotakisti (umbes 50kΩ toatemperatuuril) aku ülekuumenemise
"jälgimiseks", selle järgi telefon ka lõpetas oma aku laadimise.
Akul oli kokku neli klemmi, mainimata jäi veel plussklemm.

[martk]

Vs: Palun aidake kommenteerida vaidlust ühe rumala elektriteemal.

Liitium-ioon akud, mis kõigis mobiilsetes seadmetes, on kas laadija poolt juhitavad või aku siseselt juhitavad. Kuidas nad seda teevad, ei oma tähtsust. Võib laadija näidata texti economy/rapid, võib seade näidata sama texti.
Fast chargers make use of control circuitry to rapidly charge the batteries without damaging any of the cells in the battery. The control circuitry can be built into the battery (generally for each cell) or in the external charging unit, or split between both.

https://en.wikipedia.org/wiki/Battery_charger

[radiotehnika35]

Vs: Palun aidake kommenteerida vaidlust ühe rumala elektriteemal.

Need ajad kus laadija oli trafo+alaldi, möödas ju.
Nüüd annavad paljud laadijad ka näiteks 9V või mõned ka rohkem pinget ja voolu muudetakse.
Laadimiskontroller on üldiselt aku enda sees, ilma selleta ei saakski, Li-aku on üks veider detail mida suva rümakaga laadida ei tasuks.
Kontroller piirab laadimisvoolu.
BTW - Xiaomi akupank (väga korralik ja pole mingeid muresid olnud sellega), 10Ah mahuga, sel on laadimispinge 5V kuni 12V ja tundub (pole aega küll võtnud), et laeb telefoni kiiremini kui tavaline 5V laadija võrgust. Pinge muutub sel akupangal pidevalt, 5V-9V-12V-5V-12V...., nii ta umbes kõigub, mingitel näiliselt täiesti suvaliste intervallidega, ilmselt laetav aku ise tingib selle kõigutamise oma kontrolleriga.

iPod näiteks võib laadida 5V kuni 30V laadijaga aga aku on nominaalpingega tal ikka tavaline Li, 3.7V

[sedrikv]

Vs: Palun aidake kommenteerida vaidlust ühe rumala elektriteemal.

Mulle meenub üks hv teema kus järjekindlalt püüti liitiumakut vooluga laadida. Hetkel ei leia, kas autor tunneb ennast ära?

Edit: leidsin: https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewt...971067#7971067

See: "elukaz: Neid laetakse pinge mitte vooluga." on küll omapärane seisukoht. Kõlab nagu see, et ühistranspordiga saab sõita graafikuga mitte transpordivahendiga ... Aga tõesti, nagu Waldur ütles, vahet pole, laadige kasvõi kosmilise kiirgusega ja kiirusega

[klemmikas]

Vs: Palun aidake kommenteerida vaidlust ühe rumala elektriteemal.

Niipalju, kui mina neist laadimistest tean, siis laadimise jälgimisi pannakse nii seadme, kui aku sisse.
Kas mitte need telefonid, kus on väike liitiumaku sees ja mis ainult liitiumiga töötasid ei kontrolli laadimist ise ja akul on lihtsalt kaitse elektroonika, mis ta välja lükkab, kui midagi valesti on?

Samas vana Nokia 8110, millele sai panna nii Ni-Mh, kui Li-Ion akut, siis vaadates selle laadimise käitumist ja trükkplaati, jääb tõesti mulje, et telefon tuimalt kasutab seda akut, aga ülejäänud töö teeb ära akus olev elektroonika.

Oskab keegi öelda, kui palju kontrollib aku enda sees olev elektroonika selle aku kasutamist ja laadimist Nokia aku BL-5C.
Minu loogika ütleb, et seal on lihtsalt kaitse ja ülejäänud kontrollib telefon, võin muidugi eksida.

No selge, siis järelikult mõõdan ma keskmist voolu.
Samas, ma arvan, et minu jaoks on piisavalt täpne, kui panen seieri järgi mobiili või tahvelarvuti 50mA, 150mA või 300mA laadima.
Tõenäoliselt nii aeglase laadimisega ei pea mobiil ka seda eriti piirama.

[martk]

Vs: Palun aidake kommenteerida vaidlust ühe rumala elektriteemal.

Oskab keegi öelda, kui palju kontrollib aku enda sees olev elektroonika selle aku kasutamist ja laadimist Nokia aku BL-5C.
Minu loogika ütleb, et seal on lihtsalt kaitse ja ülejäänud kontrollib telefon, võin muidugi eksida.

No selge, siis järelikult mõõdan ma keskmist voolu.
Samas, ma arvan, et minu jaoks on piisavalt täpne, kui panen seieri järgi mobiili või tahvelarvuti 50mA, 150mA või 300mA laadima.
Tõenäoliselt nii aeglase laadimisega ei pea mobiil ka seda eriti piirama.

BL-5C on lihtne loom, tal kiirlaadimist pole - toimub klassikaline liitiumaku laadimise protseduur - väliselt ega sisemiselt seda üheelemendilist mõjutada ei saa.

[Svago]

Vs: Palun aidake kommenteerida vaidlust ühe rumala elektriteemal.

3,7 V liitium-ioon akude ohutuks laadimiseks tuleks neid laadida konstantse vooluga 0,2–0,7-mahutavuse kordselt, kuni nende klemmipinge ulatub 4,2 V-ni, hiljem tuleks neid laadida püsipinge režiimis, kuni laadimisvool langeb 10% esialgsest laadimismäärast.

[Matis]

Vs: Palun aidake kommenteerida vaidlust ühe rumala elektriteemal.

Mingid lihtsamad laadijad Hiinast hoiavad lihtsalt pinget 4,0..4,15 juures ja toimivad ka. Kui element laeb siis on pinge muidugi madalam.

[klemmikas]

Vs: Palun aidake kommenteerida vaidlust ühe rumala elektriteemal.

BL-5C on lihtne loom, tal kiirlaadimist pole - toimub klassikaline liitiumaku laadimise protseduur - väliselt ega sisemiselt seda üheelemendilist mõjutada ei saa.

Ehk selle laadimist kontrollib, siis ikkagi telefon.
Kuid kiirlaadida saab seda küll, sest tehase poolt talle vaid kiirlaadimine ongi mingi 500mA, mis on 1Ah aku kohta kiirlaadimine ja saab laadida ka võimsama laadijaga.
2A ehk jah ei saa, pole proovinud, ilmselt mõtlesid seda super kiiret laadimist, kuid seda akut ei saagi otse võrrelda uute nutikate omaga, kuna nutikate akud on suurema mahutavusega.


Svago, ma olen seda BL-5C akut laadinud manuaalselt 50mA vooluga, kuni ta 4,2V jõudis ja siis lõpetasin, pingenäit oli kogu aeg näha.
Laadimine toimus õle 20 tunni ja seal näitas seier õiget voolu, kuna aku oli otse toiteploki sabas, pirn vahel, mingit impulsivärki ega kontrolli polnud vahel, ainult pirn, Ampermeeter ja aku enda kaitse.

[martk]

Vs: Palun aidake kommenteerida vaidlust ühe rumala elektriteemal.

Ehk selle laadimist kontrollib, siis ikkagi telefon.
Kuid kiirlaadida saab seda küll,
ilmselt mõtlesid seda super kiiret laadimist, kuid seda akut ei saagi otse võrrelda uute nutikate omaga, kuna nutikate akud on suurema mahutavusega.

Minu jaoks nutikas liitiumaukude laadimine algas ca 10 aastat tagasi, siin lühike video seadmest mille tegin ühe teise foorumi tarbeks:
https://www.youtube.com/watch?v=DAy221GBoFQ
See seade võimaldab tasa(pisi)laadida, kiirlaadida, hoidistada ja tühjendada misiganes vooluga.

Svago mainitud (tasa)laadimine on kokkulepitult 0,5C st laadimisvool on pool aku mahutavusest (ehk sinu sõnastuses/kontekstis - mingi 500mA, mis on 1Ah aku kohta), kiirlaadimine on 1C st vool on võrdne mahutavusega. Liitiumakud arenevad, mõned kannatavad juba 2-4C.

Ja sellesama seadme põhimõte on nüüd miniatuursemalt sinu nn nutiseadmes ehk oleme tagasi esimeses postituses: laadija annab nii palju kui palju võetakse, kuni max limiidini ja seda võtmise osa juhib telefon

[klemmikas]

Vs: Palun aidake kommenteerida vaidlust ühe rumala elektriteemal.

Pole ju tegelikult tähtis, kas aku kannatab 0,5C, 1C või 2C, juba 0,5C on tegelikult kiirlaadimine, lihtsalt tänapäeval on tekkinud, eriti kiire kiirlaadimine.
Tegelikult on valdav enamus mobiile algusest peale olnud kiirlaadimisega.

Vähemalt vanasti nimetati ka 0,5C kiirlaadimiseks, isegi väiksemat.
Vähemalt nii olen ma kogu aeg teadnud.

Kes on üldse ametlikult või teaduslikult paika pannud, kust maalt algab kiirlaadimine?

[martk]

Vs: Palun aidake kommenteerida vaidlust ühe rumala elektriteemal.

1Vähemalt vanasti nimetati ka 0,5C kiirlaadimiseks, isegi väiksemat.
Vähemalt nii olen ma kogu aeg teadnud.

2. Kes on üldse ametlikult või teaduslikult paika pannud, kust maalt algab kiirlaadimine?

Esiteks su teemaalgatuse sihik on paigast nihkunud -alul tundsid huvi, kumb reguleerib laadimise kiirust -laadija või seade milles aku(pank)
1. mis ajaühik/seisund on vanasti?
2. Teaduslikult nt superkondensaator lüüakse täis loetud sekunditega. Meie/eesti poisid tegelevad sellega nüüd ja praegu maailmatasemel.
Ametlikult alles püütakse kiirlaadimise kiirust defineerida. Firmad kasutavad oma manuaalis ajamõisteid - 1h aku täis, 0,5h aku täis, 15 min aku täis.

[klemmikas]

Vs: Palun aidake kommenteerida vaidlust ühe rumala elektriteemal.

Ehk siis, kas on kuskil ametlikult või teaduslikult mingi viide kiirlaadimisele? Hetkel tundub, et mitte või teab keegi konkreetset usaldusväärset allikat selleks ?

Mu teemaalgatus on ammu muutunud, see ei oma enam tähtsust, nüüd võib siin rääkida lihtsalt laadimisest.
Rääkisin vaidluse teise osapoolega ka asjad paika, kuna mõistsin, et me kumbki ei tea tegelikult seda asja piisavalt.