Lampvõimendi Hiinast

[jeff01]

Vabandan vana teema äratamise pärast, kuid enne kui tahtsin hiina võimendit osta otsustasin veidi googeldada ja jõudsin selle huvitava teemani.
Kas kasutaja GU50 oleks nii hea ja võrdleks seda analüüsitud hiinavõimendit priboi või audese a101 võimendiga juhul kui ta on ka seda mõõtnud? Kas on üldse Audese ja Priboi vahel minginegi vahe ja kui siis kumma kasuks?

[GU50]

Selle teema hiinavõimendi on:
- väike 3,5W per kanal SE võimendi.
- sobib pigem tundlike lairibakõlaritega kasutamiseks.
- vaatamata ilusaks sätitud mõõteandmetele helikvaliteedilt pigem keskpärane.
- ei sobi mitmeribaliste kõlarite tüürimiseks.

Priboi ja Audes 101 on praktiliselt üks ja sama asi, Audese baasiks on võetud okupatsiooniaegne Priboi. Audes 101 välimus on modifitseeritud kaubanduslikumaks võrreldes Priboiga, sisu mitte märkimisväärselt. Audes 101 pärineb perioodist (90-dad), mil Audes alles otsis oma rada, raha üritati teenida kõigega millele hammas peale hakkas.
- lampvõimendite hulgas pigem suure võimsusega 50W per kanal PP pentoodvõimendi (eksisteerib ka teine variant 75W per kanal, seda leidub märksa harvemini).
- algselt orienteeritud S90 kõlaritega kasutamiseks, mis sisuliselt tähendab vajadust võimalikult suure võimsuse arendamiseks.
- helikvaliteedilt pigem keskpärane.
- Priboiga võib üritada tüürida mitmeribalisi kõlareid, kuid tulemus on varieeruv.
Priboi-võimendi kohta on foorumis oma teema, seda siin pulkadeks võtta on kohatu. Teemas on ka mõõteandmed.

Minu tänaseks kujunenud hinnangul klassikalise lahendusega (OT) lampvõimenditega on mõtet tegelda ainult siis, kui meeldib tundlike lairibakõlarite heli. See on teatud eripäradega ja ei meeldi kõigile, kuigi üksikud eksemplarid on väga huvitavad. Mitmeribalisi kõlareid klassikalise lampvõimendiga tüürida on küllaltki mõttetu üritus. Klassikalise lahendusega trafoväljundiga (OT) lampvõimendi omab reeglina madalat damping-faktorit ja ei kontrolli mitmeribakõlareid piisavalt. Lairibakõlaritel on omaenda mehaaniline damping tihti niipalju hea, et sobivad OT-võimendiga paremini. Samas head lairibakõlarit leida on väga keeruline.

Tänapäeval liigub mitmesuguse tundlikkusega kõlareid, mis sobivad erinevate võimenditega. Võimendi võimsuse valimisel tuleb lähtuda kõlari tundlikkusest. Liiga väike või liiga suur võimendi ei anna soovitud lõpptulemust. Liiga väike võimendi hakkab kergelt moonutama. Liiga suur võimendi ei pruugi anda soovitud helikvaliteeti, kuna töötab sisuliselt tühijooksul. Enamasti kuulame koduoludes niikuinii võimendi võimsustel ainult 1...5W.
+/-100dB/W: selline tundlikkus esineb peamiselt lairibadel ja nende derivaatidel. Enamasti piisab 3...5W/kanal võimendist.
+/-90dB/W: sellise tundlikkusega leiab juba ka häid mitmeribalisi kõlareid. Mitmeribaliste puhul üldiselt parema tulemuse saab soodsamalt hea transistorvõimendiga, mitmeribalised vajavad kõrgemat dampingut. 30...50W/kanal enamasti piisab täiesti kodustes tingimustes. Viidatud näitajatega kõlaritele sobivate omadustega lampvõimendeid on raske leida ja need pole odavad.
+/-80dB/W: sellise tundlikkusega kõlareid tuleb lugeda tuimadeks, need vajavad suuremat võimendit. 100W/kanal ja enam.

Helisüsteemi osana kõlarid on alati kõige kriitilisema tähtsusega. Ütleks on kõlarite osatähtsus on vähemalt 50% kogu helisüsteemist, ilmselt isegi enam. Võimendi tuleb alati kõlarite järel. Nii tuleb ka asjasse suhtuda.

[cooloox]

... Mitmeribalisi kõlareid klassikalise lampvõimendiga tüürida on küllaltki mõttetu üritus.

Huvipärast uurin mis kvalifitseerub klassikalise lampvõimendi alla? Ühetaktiline?

NL kõrgeima klassi radioolad vist komplektina 6p14p vastastaktis ja mitmeribalised kõlarid. Sellepärast tekkis ka küsimus.

[GU50]

Huvipärast uurin mis kvalifitseerub klassikalise lampvõimendi alla? Ühetaktiline?

Taktidel pole antud küsimuse raames tähtsust. Nagu kirjutasin: OT (Output Transformer), maakeeli trafoväljundiga kvalifitseerin "klassikaliseks lahenduseks". Trafod ükskõik millises osas helitraktis on saatanast. Sagedusriba ebalineaarsus, impedansi ebalineaarsus, tekkivad signaali faasimoonutused - need on peamised pahed. Väljundtrafo on alati kompromiss. Parim trafo on puuduv trafo. Aga see on pisut laiem teema, millest võiks piltlikult väljendudes kirjutada mitu doktorit kokku.

Juhiksin tähelepanu, et NL aegadega võrreldes on arusaamad helitehnika tasemest mõnevõrra edasi arenenud.