Keeleveerud

Collapse
X
 
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts
  • fre
    Liige
    • 02/2004
    • 3814

    #46
    Vs: Keeleveerud

    Esmalt postitatud A.R. poolt
    .....
    Üleminek mõistete vahel võiks olla üsna sujuva üleminekuga.
    Või pole nii?
    Nojah, teoreetiliselt ma olen nõus, et translatsioonikrappi
    võiks ju kõlariks ka nimetada. Mingi korpus on valjuhääldil
    ju ikkagi ümber... Siiski näiteks venelased nimetavad sellist
    translatsioonivaljuhääldiks (трансляционный громкоговоритель)
    ja mitte kõlariks, электроакустический агрегат on nendel ikka
    märksa ägedam värk kui see lihtsa korpusega asi. Eesti keeles on
    ka kombeks öelda näiteks et "valjuhääldi kaudu teatati rongide
    väljumisaegu" ja enamasti polegi seal selleks klassikalist kõlarit
    (võib näiteks ruuporkõlar olla).
    Niipalju siis seekord sujuvast üleminekust.
    Elektroonika töötab suitsu baasil.
    Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
    Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

    Comment

    • redart
      Liige
      • 11/2009
      • 903

      #47
      Vs: Keeleveerud

      Siin käib tõsine krapiahistamine.
      Huvitav. Kui OB (eestikeelne vaste hetkel ei meenu, ehk andestatakse) kõlar on tehtud hifi taotlusega, siis keegi ei kahtle, et kuulub kõlarite perekonda. Aga võtab keegi sama konstruktsiooni ideoloogilistel kaalutlustel käiku, siis kohe kahtlevad.
      Krapp on selgelt rohkem kui kõlar. Ta on kõlar pluss helitugevuse regulaator pluss sobitustrafo. Rohkem usku, seltsimehed!

      PS Millegipärast alati keeleveergudes läheb varem või hiljem ka tähenärimiseks, kui kellelgi näpp vääratab. Soovitan hingamisharjutusi ja rohkem tolerantsi
      Toidan trolle!

      Comment

      • fre
        Liige
        • 02/2004
        • 3814

        #48
        Vs: Keeleveerud

        Esmalt postitatud redart poolt
        Siin käib tõsine krapiahistamine.
        .....
        Krapp on selgelt rohkem kui kõlar. Ta on kõlar pluss helitugevuse regulaator pluss sobitustrafo. Rohkem usku, seltsimehed!
        .....
        Mis ta nüüd niiväga ahistamine, eks tal ju oma nostalgiline väärtus ikka ka, tuleb tunnistada...
        Tal on jah lisaks valjuhääldile veel helivaljuse regulaator ja see trafo seal korpuses.
        Aga siiski ei tule siinkohal seltsimehed (товарищи) appi oma kõva usuga, nagu juba eespool kirjutasin...
        Üks ilus pilt veel, toode aastast 1950 (Трансляционный громкоговоритель Балтика)
        ja miski väga sarnane oli ka minu lapsepõlvekodus seinal kunagi
        (50 kopikat kuus oli krapiliini tasu ja hiljem ei võetud sedagi,
        töötas niisama kuni linna translatsioonisõlme likvideerimiseni):
        viimati muutis kasutaja fre; 22 November 2013, 19:47. Põhjus: Suurevõitu pilt asendatud lingiga.
        Elektroonika töötab suitsu baasil.
        Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
        Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

        Comment

        • dumb_user
          Meistrimees
          • 02/2011
          • 718

          #49
          Vs: Keeleveerud

          Otsustage ära siis nüüd misasi see on. Mul üks selline isend vedeleb karbis. Ei teagi nüüd enam kuda teda kutsuda. http://upload.wikimedia.org/wikipedi...0%A1%D0%A0.JPG

          Comment

          • erku
            Liige
            • 04/2008
            • 1773

            #50
            Vs: Keeleveerud

            Keelekasutusest veel..
            Kas ainult mulle tundub või on tõesti ka näiteks "http://translate.google.ee/" läinud kuidagi viletsamaks järjest ( http://translate.google.ee/#en/et/0%0ADisabled )
            Nühi põllukivi palju tahad, teemantit tast ikka ei saa

            Comment

            • OSX
              Üldmoderaator
              • 02/2007
              • 5594

              #51
              Vs: Keeleveerud

              Krapp...
              Ma olen nii vana inimene küll et mäletan kuidas need krapid kõigil kodudes hommikuti kell kuus inisema kukkusid, kuna siis hakkas tööle raadio Majaki igapäevane programm ja korralik nõukogude inimene pidi alustama valmistumist tööks ja kaitseks .
              Aga nimetus krapp võib tuleneda ka sellest et need asjandused väga suures osas reeglina... krabisesid. Võrdlus lehmakelladega on ka võimalik, aga CCCP kasutas neid palju varem kui midagi kaasas sai tassima hakata. Aga mine tea millest see nii läks...

              Piir kõlari ja valjuhääldi vahel on ju täiesti olemas ja üheselt määratud sõnaga "(akustiline) tarastus". Kui see puudub, on ka sada põrandal vedelevat ja kogemata ühendatud valjuhääldit ikka edasi valjuhääldid. Kui aga on juba tarastus, siis võib lisaks sellele tarastusele sinna külge kinnitada neid helitugevusregulaatoreid ja trafosid jne. Olukord muutub kui eriti leidlikud kinnitavad sinna juba ka näiteks raadiovastuvõtja koos grammofoniga - siis võisime uhked olla, meil oli radioola...

              Krapp võiks olla pärit ka väljamaa sõnast "crap" sest see miskipärast võtab hästi kokku nii helikvaliteedi kui informatsiooni väärtuse .
              viimati muutis kasutaja OSX; 22 November 2013, 20:20. Põhjus: lisasin fre täpsustuse
              Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
              Konfutsius

              Comment

              • fre
                Liige
                • 02/2004
                • 3814

                #52
                Vs: Keeleveerud

                Esmalt postitatud dumb_user poolt
                Otsustage ära siis nüüd misasi see on. Mul üks selline isend vedeleb karbis. Ei teagi nüüd enam kuda teda kutsuda. http://upload.wikimedia.org/wikipedi...57;Р.JPG
                Noo, see ju lausa translatsiooni kolme programmi vastuvõtja!

                Siin mõned selliste skeemid:
                exdat.com is your first and best source for all of the information you’re looking for. From general topics to more of what you would expect to find here, exdat.com has it all. We hope you find what you are searching for!


                Raadiovastuvõtja koos grammofoniga - radioola,
                raadiovastuvõtja magnetofonipaneeliga - magnetoola.
                viimati muutis kasutaja fre; 22 November 2013, 20:17.
                Elektroonika töötab suitsu baasil.
                Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
                Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.

                Comment

                • J_K
                  Liige
                  • 03/2010
                  • 271

                  #53
                  Vs: Keeleveerud

                  Huvitavaks läheb kõlari/valjuhääldi vastasseis kui läheneda autonduse suunalt.
                  Automüüja väidab, et autos on " 8 passiivkõlarit jaotatuna auto esi- ja tagaosas" ja tema jutus ei julge ma kahelda.
                  Kas autouksest saab kõlar kui selle külge valjukas kruvida?
                  Või auto on ise üks suur ratastel kõlar?

                  Comment

                  • OSX
                    Üldmoderaator
                    • 02/2007
                    • 5594

                    #54
                    Vs: Keeleveerud

                    Midagi ei ole ju autonduses üle mõistuse. Kruvisid valjuhääldi ukse külge - tekitasid tarastuse, eks? Seega on tegu kõlariga. Passiiv- või aktiiv sõltub juba tootjast, kas ja kuhu ta on lisanud võimendimooduli.
                    Kui tõde võib välja öelda ainult sosinal, on riigi vallutanud vaenlane.
                    Konfutsius

                    Comment

                    • humax
                      Liige
                      • 08/2003
                      • 2041

                      #55
                      Vs: Keeleveerud

                      Esmalt postitatud dumb_user poolt
                      Otsustage ära siis nüüd misasi see on. Mul üks selline isend vedeleb karbis. Ei teagi nüüd enam kuda teda kutsuda. http://upload.wikimedia.org/wikipedi...57;Р.JPG
                      Ei tea kuidas seda tänapäeval nimetatakse aga kunagi oli see translatsiooniliini valjuhääldi ja nii seda nimetati. Rahva seas nimetati seda krapiks, aga mõnel pool ka pimedaks raadioks, sest seal polnud valgust sees näha. Kui aga tähti tahetakse närida siis võib ju ka telefoni posti närida, vahet pole, tähtis on et oleks mida närida ja mille kallal targutada. Mina ka olen nii vana, et mäletan ja tean väga hästi mis asi see oli ja kuidas see häält tegi.
                      viimati muutis kasutaja humax; 23 November 2013, 17:28.

                      Comment

                      • GU50
                        Liige
                        • 11/2004
                        • 2139

                        #56
                        Vs: Keeleveerud

                        Valjuhääldist: EV algusaegadel kohtas ka ilusat maakeelset väljendit "kõvakõneleja". Kas aja jooksul on ilmnenud, et "valjuhääldi" on ehk kergem välja öelda kui "kõvakõneleja"? Või pole "kõvakõneleja" piisavalt täpne, sest vahel lastakse ka muusikalist elektrit sellest läbi? Või on tegemist russitsismiga, a'la "raadiolamp"?
                        ÕS arvab:
                        "valju+.hääldaja <8>, valju+.hääldi <9> el seade, mis teeb hääle eemalt kuuldavaks" - loogiline tuletis, et raudteejaamas teatatakse väljuhääldi kaudu.

                        "kõlar <9:-i> tehn helikast, kastisse monteeritud valjuhääldi(d) ▪. Mono+kõlar, stereo+kõlar" - "stereodel" on seega "kõlarid".

                        Tegelikult tahtsin öelda, et tõepoolest on ärritav, kui valjuhääldit kõlariks nimetatakse. Tehnikast kõneldes võiks terminites täpne olla.
                        Lampelektroonika sinule ja minule - www.konka.ee | EMSpeaker valjuhääldid. | Trükkplaatide projekteerimine.

                        Comment

                        • Pläsku
                          Liige
                          • 09/2010
                          • 1717

                          #57
                          Vs: Keeleveerud

                          Siis, kui ma alles poisike olin, kasutasid vanemad inimesed ka sellist väljendit, nagu "häälekõvendaja" valjuhääldi kohta.

                          Comment

                          • dumb_user
                            Meistrimees
                            • 02/2011
                            • 718

                            #58
                            Vs: Keeleveerud

                            Autode teemal on minus alati imestust äratanud autos olev kliimaseade aga lähemal uurimisel pole ma veel ühelgi sellisel isendil leidnud niiskusereziimi seadistamise võimalust. Mina nimelt olen siiani kindel, et kliima puhul saab reguleerida nii temperatuuri kui ka õhuniiskust.

                            Comment

                            • rainadov
                              Liige
                              • 08/2006
                              • 1338

                              #59
                              Vs: Keeleveerud

                              Esmalt postitatud dumb_user poolt
                              See on mingi näpukas ? Kui ei ole siis on minu jaoks täiesti uus väljend mille tähendust ei oska isegi aimata.
                              ;
                              Pean tunnistama oma kiirustamist! See oli tõesti näpukas! :-)

                              Comment

                              • raulo
                                Liige
                                • 02/2010
                                • 115

                                #60
                                Vs: Keeleveerud

                                Esmalt postitatud dumb_user poolt
                                Autode teemal on minus alati imestust äratanud autos olev kliimaseade aga lähemal uurimisel pole ma veel ühelgi sellisel isendil leidnud niiskusereziimi seadistamise võimalust. Mina nimelt olen siiani kindel, et kliima puhul saab reguleerida nii temperatuuri kui ka õhuniiskust.
                                Kui autos on ka õhukonditsioneer, siis muutub selle kasutamisel ka õhuniiskus märgatavalt.

                                Comment

                                Working...