Koostame TTL skeeme

[fre]

Kuna minu alustatud teema "Koostame CMOS skeeme"

https://www.elfafoorum.eu/forum/tehnikafoorumid/skeemifoorum/84458-

kippus nostalgiliselt veel TTL poole kõrvale tüürima,
otsustasin selle tarbeks veel uue teema teha. Võin
ka siia oma kunagistest katsetustest ja kogemustest
üht-teist kirjutada, eks ka TTL baasil olen teinud nii
tahhomeetrit kui ka sagedusmõõtjaid. Kui ehk tekib
huvilisi, võiks ju tollastest skeemidest ja joonistest
ka midagi digitaliseerida (lihtsad pildid-koopiad ei
tarvitse mõistlikud välja näha) ja siis siia jupikaupa
välja panna.

[ci139]

Vs: Koostame TTL skeeme

kunagi sai tehtud analoog telefonile elektriline helin 2-he КМ555ЛА3'-ga (keraamiline korpus, lubatud hajuvvõimsus kõrgem kui ülejaäänutel 555 seeriatel) millele eelnes mahtuvuslik reaktiivtakistus ja alaldi
((nende (integraal)skeemide TTL TTLŠ ostsillaatorite skeemid kirjanduses on eksitavad - aga kui nende(ostsillaatorite) skeeme natuke ringi teha töötavad nad suures sagedusvahemikus))

[fre]

Vs: Koostame TTL skeeme

..... TTL baasil olen teinud nii
tahhomeetrit kui ka sagedusmõõtjaid......
... ja siis siia jupikaupa välja panna.

Alustaks ka pildiga:


Teeks siis juttu loendusdekaadidest ja ja nende skeemidest
"jupikaupa" tagantpoolt ettepoole. 7-segmendistel LED-
numbritel ei tahakski pikemalt peatuda, nende valik on suur.
Mina kasutasin kõige sagedamini 3ЛС314А (АЛС314А oli
ka, veidi "nõrgem" variant), on sellised pisikesed punased
2,5mm kõrguste numbritega, kuid sellest piisas, lauapealse
mõõteriista puhul nende kaugelt vaatamine polnudki vajalik.

https://eandc.ru/pdf/opto/3ls314_als314.pdf

Joonisel vasakul on näidatud selle juhtimine otse К514ИД1-ga.
https://eandc.ru/pdf/mikroskhema/k514id1.pdf on lisaks andmeid.

https://eandc.ru/catalog/detail.php?ID=2182

Viik 4, kui ta "maaga" ühendada, kustutab järeloleva numbri,
aga viigud 3 ja 5 pole tal üldse kasutusel.
Sellised "madalad kivid" (nagu näiteks ka К133) meeldisid
mulle oma väiksuse poolest ja nende jaoks oli plaadi puurimist
ka vähem. Tavalises plastmassist DIL-korpuses on 14-jalgsed
КР514ИД1 ja КР514ИД2, mul neid mõned ka sahtlis on, aga
kasutanud ma neid ei ole. Selliste viikude numbrid on joonisel
paremal. Isemoodi on sellel üldviik 6 (harilikult oleks ju 7).
514ИД2 olen ka kasutanud, nende erinevust võin selgitada.

Kõigepealt ühesugustes korpustes, erinevate 7-seg. numbrite
juhtimiseks mõeldud 514ИД1, 514ИД2 ja 133ПП4 kohta. Nad
on sisendite poolest ühtemoodi, kuid väljundid on erinevalt.
514ИД1 on harilikud väljundid, kõrge nivoo süütab segmendi.
Sellele võib ühise katoodiga väiksema LED-numbri otse, ilma
voolupiiramistakistiteta külge ühendada.
514ИД2 on väljundid "lahtise kollektoriga", läbi takistite võib
talle külge ühendada ühise anoodiga LED-numbri.
133ПП4 on muidu nagu 514ИД2, kuid väljundid töötavad tal
vastupidi. Sobib kasutada näiteks 7-seg. numbrilampidega
nagu nt. ИВ6, ИВ3А jms. Väljundi avanev transistor šundib
ja kustutab segmenti, millele tuleb vool takisti kaudu.
133ПП4 pilt ka siia juurde:

https://rd.chuguev.info/image/cache/data/mikroshemi/133pp4/133pp4_0-500x500.jpg

[radiotehnika35]

Vs: Koostame TTL skeeme

Et siis jutt on nendest, mis alloleval pildil?

Et kui peaksid leidma, et neid 514ID draivereid ei vaja enam siis 8tk on puudu.

[Svago]

Vs: Koostame TTL skeeme

Sõjaväejuppide tegelikke parameetreid oli tollal raske leida, kui mitte võimatu. Õnnestus ka ise osta detaile, milliste kohta sain andmed, sokelduse vaid kirjutatuna ruudulisele vihikulehele sulepeaga. Raadio ajakirja tulid andmed alles ca 10 aastat hiljem ja oli rahvamajanduse variant.
Uurisin siis natuke TTL 133 seeria kohta. Isegi sama tüüpi oli mitu põlvkonda - ilmselt täiustati tehnoloogiat.

Поначалу 133 серия производилась с кодами А и Б (1ЛБ333А и 1ЛБ333Б, например). У «А» скорость работы была выше, у «Б» ниже.
Время задержки сигнала при включении < нс (по другим источникам нс). Eri andmed on ka erinevates allikates. Tegelikult erinevates tehastes toodetutel.

К131 (высокое быстродействие и большое потребление 74H).

• 74H — повышенная скорость. Использовалась в 1960-е — начале 1970-х годов и была заменена S-серией (Tpd = 6 нс, Pd = 22 мВт);

Затем были выпущены микросхемы повышенного быстродействия с диодами Шоттки.

[fre]

Vs: Koostame TTL skeeme

Et siis jutt on nendest, mis alloleval pildil?
.....
..... siis 8tk on puudu.

Võimalik et isegi nendest, aga see pilt on kindlaks väiteks udusevõitu.
Olid veel muidu samasuured ja samuti punased, kuid nendel mitte nii
peened segmendid mis mulle nii ei meeldinud. Tüüpi peast ei mäleta,
aga peab otsima... Annaks PS. tel. nr., võiks sel teemal aru pidada...

..... Затем были выпущены микросхемы повышенного
быстродействия с диодами Шоттки.

Tehti veel ilma Schottky-ta väiksema voolutarbega, nt. К134 seeriat,
aga need töötasid ka sellepärast aeglasemalt. Kui taolistele Schottky
pandi, saadi uuesti enam-vähem sama kiirus tagasi, kuid jäi väiksem
voolutarve siiski. Seeria numbreid ei hakkakski siia lisama. Kusagil
netis on see ka lahti seletatud ja vastavused "lääne" omadega toodud.

Pilti kah teema jätkuks. Loendusdekaadi näide mikroskeemidega
133ИЕ2, 133ТМ5 ja 514ИД1. Sain tollasest pliiatsijoonisest just
täna arvutisse. Digitaliseerimine või kuidas seda nüüd nimetada...
Just sellised rivid olidki meil enamasti nendes sagedusmõõtjates:



Kuna 514ИД1 kohta on juba eespool selgitatud, siis võiks veel midagi
juurde lisada 133ТМ5 ja 133ИЕ2 iseloomustamiseks, no muidugi jälle
"tagantpoolt ettepoole" järjekorras.
133ТМ5-ga on siin tehtud 4-bitine latch-trigeritega vahemälu. Andmetest

https://eandc.ru/pdf/mikroskhema/k133tm5.pdf

nähtub, et trigereid saab ka eraldi juhtida kahekaupa, kummalgil poolel
oma ots. Siin on vaja neid nelja juhtida korraga, selleks mõlemad viigud
on lihtsalt kokku ühendatud. Kui sisenditel C on kõrge nivoo, kordavad
väljundid sisenditele tulevaid nivoosid, aga peale seda kui sisenditele
C anda madal nivoo, jääb väljunditele viimati tulnud kombinatsioon.
Sellel ajal kui loendusdekaad peab loendama sissetulevaid impulsse,
hoitakse vahemälu sisenditel C madal nivoo, et me ei näeks tüütut
numbrite virvendamist. Peale loendamise lõpetamist antakse kõigi
dekaadide vahemäludele "info ümberkirjutamiseks" kõrge nivooga
lühike impulss, millest saame näidikule uue ja värske mõõtetulemuse.
Peale "ümberkirjutamist" nullistatakse kõigi dekaadide loendurid
(üks lühike kõrge nivooga impulss loendurite sisenditele R) ja uus
järgmine mõõtetsükkel võib alata...

133ТМ5 viigud 7 ja 10, aga samuti ka
133ИЕ2 viigud 4 ja 13 on kasutamata, pole kuhugi ühendatud.
Joonisel on nad siiski näha, et keegi ei kuulutaks "tagaotsitavaiks".

133ИЕ2 on loendusdekaadi kümnendloendur. Õigemini - nullist 9-ni,
sest kümneni üks dekaad lugeda "ei oska", seda peab juba järgmine
loendusdekaad tegema (skeemil on ülekande suunda näitavad nooled).
Kes on kunagi lammutanud mõnd mehhaanilist, numbiketastega loendurit,
saab mõttest paremini aru.
Aga 133ИЕ2 mingi lähem kirjeldus vast ka kuluks ära...

Järgneb...

[fre]

Vs: Koostame TTL skeeme

133ИЕ2 nimetatakse kahend-kümnendloenduriks.
Tal on sees neli kahega jagavat trigerit, nendest
esimese sisend (C1) on viigul 14 ja väljund viigul 12.
Teised kolm on juba sisemuses jadamisi ja vastava
lisaskeemiga pandud loendama / jagama viiega.
Neist kolmest esimese sisend on skeemil C2 (viik 1)
ja harilikult ühendataksegi kõik neli omavahel ritta,
nii et kõige esimese trigeri väljundilt viigult 12 edasi
viigule 1 (C2-le), nagu ka minu (tüüp)skeemis näha.
Niisiis 133ИЕ2 loendab niimoodi nullist üheksani
(tal on 10 erinevat seisu) ehk teisisõnu - jagab 10-ga.
Sisendid R võimaldavad loenduri nullistamist, aga
sisendid S võimaldavad viia loenduri seisu "9".
Milleks kõik just niimoodi kasulik võiks olla?
Vahel on ju vaja veidi "vigurdada". Näiteks kui on
vajalik sageduse kümnega jagamisel saada sealt
"meander" ehk madalad ja kõrged nivood võrdse
kestvusega, jagatakse alguses 5-ga ja siis 2-ga.
Topelt R-sisendid annavad võimaluse saada
väiksemaid jagamistegureid ilma lisaloogikata.
Näiteks elektronkellas võib tekkida vajadus hoopis
6-ga jagada. Loenduri seisu "9" viimise võimalust
olen minagi kasutanud, just sagedusmõõtjas. Aga
sellest juba edaspidi, kui "teenindusimpulsside"
formeerimisest selgitus tuleb. Skeeminäiteid ka
internetist selle jutu juurde. Sisendite-väljundite
tähistused võivad minu omadest erineda ja üldse,
päris erinevaid võib kohata, aga eks see ongi üks
kokkuleppe küsimus:

https://microshemca.ru/images/img032.jpg

http://www.cqham.ru/forum/attachment.php?attachmentid=193548&d=1422984627

http://esxema.ru/wp-content/uploads/2012/09/6.gif

( http://esxema.ru/?p=1478 )
Kui loendusdekaadiga oleme nüüdseks enam-vähem
ühelpool, mõtleks vahepeal, millistest funktsionaalsetest
sõlmedest peaks koosnema digitaalne sagedusmõõtja
ja kuidas ta töötab.

Sagedusmõõtja peaks lugema kokku perioodide arvu ühes ajaühikus.
Kui võtame ajaühikuks ühe sekundi, saame tulemuse hertsides. Kui
näiteks loeme perioodide arvu ühes millisekundis, saame tulemuse
juba kilohertsides, täpsemat tulemust siis ei saa. Vahel võib vajalik
olla täpsem mõõtmine, siis näiteks 0,1Hz täpsusega tulemuse saab
kui lugeda perioodid 10 sekundi vältel. Kauem jah, aga mis parata...
Siin on veel üks nüanss - ei ole lihtne mõõteajaga algust teha alati
sissetulevate võnkeperioodide ühest ja samast kohast, näiteks kui
pinge läbib nullpunkti ja seejärel hakkab kasvama (ehk perioodi
algusest). Sellega lihtsalt ei tegeleta ja seepärast satub mõõteaja
algus sissetuleva signaali suvalisse kohta. Siis juhtubki et näeme
numbritablool viimase koha vilkumist ±1 võrra, nii nagu täisperioode
mõõteaja sisse parasjagu mahtus. Lepime sellega.
Sagedusmõõtjat kiputakse nimetama ka sagedusloenduriks inglise
keelest tuleneva otsetõlke tõttu, kuigi me ei loenda sagedust, vaid
ikka perioodide arvu. Noh, hertsmeetriks (vrd. voltmeeter, oommeeter
jne.) justkui ka ei sobiks nimetada, ajalooliselt tuntakse sellise nimega
hoopis teistsugust aparaati. Mina eelistan sagedusmõõtjaks nimetada.

Mis peaks siis sagedusmõõtja koosseisus olema, et ta saaks töötada.
Sissetulev signaal, mille sagedust on vaja mõõta, võib olla ju suvalise
kujuga ja tasemega - siinuseline või mitmesuguse kujuga impulsiline
digitaalne. Igatahes on vaja see formeerida loendurite tööks sobivatele
loogikanivoodele, käima vaheldumisi kõrge ja madala nivoo vahel.
Formeerijate skeeme ja lahendusi on väga palju erinevaid, igaüks oma
erinevate võimetega. Valik on lai, kuid päris ideaalset polegi. Lepime
ka sellega ja teeme mingisuguse valiku paljude teadaolevate hulgast.
Formeerijale peaks järgnema selline "värav", mis "avaneb" vajalikuks
mõõteajaks, et suunata signaal loendusdekaadidele. Selleks on sobib
päris tavaline kahe sisendiga loogikalüli, ühele sisendile antakse siis
formeerijast tulev signaal ja teisele ajabaasist saadav mõõteaja pikkune
lubava nivooga ajaintervall.

Mida peab siis veel tegema skeemiosa, mida ma nimetasin ajabaasiks.
Peale vajaliku mõõteaja (olgu see 1ms, 1s, 10s või isegi näiteks 100s,
valiku võimalusega muidugi) ettevalmistamise on vaja veel mõningaid
nn. teenindusimpulsse. Vajadus lähtub sagedusmõõtja tööpõhimõttest.
Paneme ka ühe tsükli omad kõik vajalikku järjekorda:
1. Mõõteaeg.
2. Lühike paus, et eelmine toiming jõuaks kindlasti lõppeda.
3. Mõõtetulemuse ümberkirjutamine dekaadide vahemäludesse.
4. Lühike paus, et .... (vt. eelnevast).
5. Loendusdekaadide nullistamine enne uue loenduse algust.
6. Lühike paus, ...
7. ehk jälle 1. - Mõõteaeg.

Selline oleks siis üks korrektne tsükkel. Kirjanduses (ja nüüd ka internetis)
võib kohata mitmesuguseid lihtsustatud variante, millistel praegu ei peatuks.
Mina olen alati teinud kogu mõõtetsükli pikkuseks 1,1 mõõteaega. Selline
mõõteajale lisanduv näidu värskenduse aeg on ka natuke kompromiss,
aga pole siiski kahe mõõteaja pikkune, nagu tol ajal mõnel ettesattunud
variandil oli. Seega, ülaltoodud nimekirjas 2. ... 6. lisavad kokku vaid ühe
kümnendiku mõõteajale, pole kaua oodata...
Ka olen alati vältinud teenindusimpulsside formeerimist RC-ahelatega.

Mõõteaeg. Nii täpne kui on sagedusmõõtja "süda" ehk kvartsgeneraator,
nii täpsed tulevad ka mõõteaeg ja mõõtetulemus. Tööstuslikel aparaatidel
on sageduse stabiliseerimiseks termostaadid, mina ei ole neid kasutanud.
Kvartsgeneraatori sagedust mitu korda järjest kümnega jagades saame
ajabaasis kõik vajalikud erinevad mõõteajad ja vastavalt ka mõõtetsüklid.

Jupikaupa, jõudumööda püüan ka tolleaegset skeemi arvutisse meelitada,
siis on hiljem võimalik kogu skeem kokku saada... Midagi on paberitel veel
plaatide joonistest säilinud, kui kellelegi peaks teema jätkuvalt huvi pakkuma...
Järgneb...

[fre]

Vs: Koostame TTL skeeme

.......
Näiteks kui on
vajalik sageduse kümnega jagamisel saada sealt
"meander" ehk madalad ja kõrged nivood võrdse
kestvusega, jagatakse alguses 5-ga ja siis 2-ga.
.......
Kvartsgeneraatori sagedust mitu korda järjest kümnega jagades saame
ajabaasis kõik vajalikud erinevad mõõteajad ja vastavalt ka mõõtetsüklid.
.......

Eelnevaga juba selgitus olemas, lisan sellise skeemiosa, kus
on näidatud kvartsgeneraator ja jadamisi viis jagurit kümnega:



Klikk pildil teeb selle selgemaks ja suuremaks.

Minu variandis on kuus loendusdekaadi, mõõtepiirkondi neli.
Ümberlüliti üks sektsioon kommuteerib ülaltoodud skeemi
väljundeid järgnevale skeemiosale, teine sektsioon aga
süütab tablool õiges kohas komade segmente ja mõõtühiku
tähiseid (kas Hz või kHz, vastavalt mõõtepiirkonnale). Kuna
järgnev skeemiosa (selle arvutisse saamine võtab veel aega)
sisaldab veel kaks mikroskeemi 133ИЕ2, saame niisugused
mõõtepiirkonnad:
1. - lülitist 10kHz, mõõteaeg 0,01s, kogutsükkel 0,011s,
sealjuures viimane numbrikoht hakkab näitama sadu hertse.
2. - lülitist 100Hz, mõõteaeg 1s, kogutsükkel 1,1s ja viimane
numbrikoht näitab ühelisi hertse.
3. - lülitist 10Hz, mõõteaeg 10 sekundit, kogutsükkel 11s ja
viimane numbrikoht näitab kümnendikke hertse.
4. - lülitist 1Hz, mõõteaeg 100 sekundit, kogutsükkel 110s ja
viimane numbrikoht näitab siis sajandikke hertse.

Oleneb mõõtepiirkonnast ja mõõdetavast sagedusest, võib
isegi kuus loendusdekaadi ületäituda. Selle indikatsiooniks
on tabloo kõige vasakpoolne numbriindikaator "pea peale"
pööratud, et alt paremalt "koma" segment on hoopis vasakul
ülal kõigi tabloo numbrite ees justkui ülakoma. Selle süttimine
näitabki, et loendur on ületäitunud ja võiks piirkonda vahetada.
Ületäituvuse registreerimiseks on lisaskeem, mis sisaldab ühe
mikroskeemi 133ТВ1 ja ühe 133ЛА3. Esimene neist on triger,
see saab ümberlülituse "käsu" viimaselt loendusdekaadilt ja
teisest on tehtud latch-triger ühebitiseks vahemäluks, justnagu
asendama 1/4 mikroskeemi 133ТМ5. Skeem tuleb hiljem...

Kui kõik "skeemijupid" arvutisse saavad, on võimalik kogu
see "puzle" üheks suureks skeemiks ka kokku laduda.
Kokku peaks tulema 33 mikroskeemi (ühe PIC-i asemel,
aga neid ju tol ajal veel polnudki!), aga teistpidi mõeldes -
niiväga suur kogus polegi, kõik on mahtunud ühe tavalise
tikutoosi sisse ootama ja ootavad siiani, kas ma ükskord
oma eksemplari kah kokku laon... Polegi otsustanud, kas
mulle selline "nostalgialaks" enam vajalik oleks...

Järgneb...

[fre]

Vs: Koostame TTL skeeme

.......
Ümberlüliti üks sektsioon kommuteerib ülaltoodud skeemi
väljundeid järgnevale skeemiosale, .......

Siin see nüüd on, järjekordne "puzletükk":


Klikk pildil teeb selle selgemaks ja suuremaks.
Joonisel alumine tähistamata mikroskeem on 133ЛА4.
Kasutatud on kaks mikroskeemi seeriast 130, mäletan
selle eelistuse põhjuseks (muidugi lisaks suuremale
toimekiirusele) võrdsemaid ümberlülituse viiviseid.

Kõik see kokku oli mõeldud kolmele montaažplaadile,
materjaliks mõlemapoolselt folgeeritud klaastekstoliit.
Ühel plaadil on kuus loendusdekaadi ja veel nendele
lisaks vajalikud neli mikroskeemi, kokku sellel plaadil
on 22 "kivi", montaažplaadi mõõdud 117,5 x 57,5mm.
Teisel samasuurel montaažplaadil on sisendsignaali
formeerija (märkmete järgi pärineb skeem ajakirjast
"Радио" nr. 10 / 1981, lk. 44) ja ülejäänud 11 "kivi"
koos nende juurde kuuluvate detailidega.
Loendusdekaadide plaadi (pliiatsi)joonis on säilinud,
aga teisest on miskipärast vaid eraldi fragmendid, ju
on kogu joonis kellegi kätte jäänud. Saab ka taastada.
Kolmandal plaadil, mõõtudega 47,5 x 20mm on vaid
seitse LED-numbriindikaatorit. Milleks see seitsmes?
Oleks võinud ka kolme tavalist valgusdioodi kasutada,
kuid selle asemel kasutasin ühe 3ЛС314А numbri
kolme segmenti - "a" näitas, et mõõtetulemus on kHz,
"d" näitas, et mõõdetav on Hz-des ja "g" oli pandud
lihtsalt vilkuma sekunditaktis. See vilkumine, lisaks
sellele et näitas mingi skeemiosa korrasolekut, võis
olla abiks näiteks kasvõi kvartsgeneraatori sageduse
paikatimmimisel täpse kellaaja signaalide järgi...

Kaks suuremat plaati olid omavahel koos nurkipidi.
Loendurite plaadi ja tabloo vahel oli juhtmežgutt,
paremat lahendust ei osanud välja mõelda...

Mõõtepiirkondade ümberlüliti juures olid ka takistid
tabloo numbrite segmentide voolu piiramiseks, eraldi
plaati nende jaoks vist ei olnudki. Selgitav skeemiosa:


Mõõtepiirkondade lüliti on kahe sektsiooniga, siis skeemil
peaks ka neid ühendav punktiirjoon joonistatud olema.
Üks sektsioon valib eelneva skeemi sisendile "L" sagedusi,
teine süütab numbritablool segmente. Ületäituvust näitav
"ülakoma" kõigi numbrite ees saab oma voolu dekaadide
plaadilt kui selline olukord peaks tekkima.
Kahel mõõtepiirkonnal tuleb näit Hz-des, kahel kHz-des,
vastavate segmentide voolu piiravad 4 takistit 620Ω.
Numbrite komade segmendid on pisemad, sama heleduse
jaoks saab väiksem vool olla, katsetusel sobisid 4 x 1,1kΩ.
Sekunditaktis "g" segmendi vilgutamiseks sai vahele pandud
muidu vabaksjääv loogikalüli, 330Ω tegi heleduse võrdseks.

Järgneb...

[radiotehnika35]

Vs: Koostame TTL skeeme

Targutan siia vahele ka natuke...

Oma otsingutel, milles need K555 kivid leidmata senini on jäänudki, vaatasin siis 74LS ja kiiremaid TTL kive, jäi ette samuti üks päris huvitav skeem mis aga läheb mu algsest modifitseerimisele mõeldud nixie sagedusmõõtjast teise suunda.

Siin: http://mail.themusicdoctor.com/image...er/counter.pdf

Samas on seal kasutatavad kivid suurelt osalt asendatavad ka just näiteks nendesamade K555 seeria omadega või ka kiirematega.
Kuna neid K555 ei ole pakutud siis sai nüüd tellitud 74 seeria omad aga kas nad ka kõik kohale tulevad ja võtab see kuujagu aega nagunii siis on veidi aega mõtelda kuid aluseks sai esialgu see skeem siis võetudki, et täiesti 0-st siis uus teha, kahjuks nixid jäävad mängust välja ja ilmselt ka VFD kuid pole ka LED indikaatoritega häda midagi.

Nüüd üks segasem koht on, või noh, kus nagu oleks ehk sellist mõttearenduse kohta:
Skeemi plaanin teha juppideks - lihtsam on plaate kujundada, samas on mitme plaadiga tehes üks murekoht - kui kasutan plaate millel on umbes kümmekond kivi ühel plaadikesel (jällegi on aluseks nüüd asjaolu, et mingid vanemapõlvkonna RAM mälude pesad tunduvad [tunduvad aga kas ka sobivad?] väga kohased - et kui kujundan selle skeemi näiteks nii, et on 3 plaati millel kogu loogikaosa ja 4. plaadil on indikaatorosa ja need plaadid siis on sarnaselt arvuti RAM liidesele pesadesse vajutatavad, ehk siis mõõtudelt samad nagu need algsed moodulid mis sinna pesadesse muidu läksid, need pesad siis omakorda on joodetud kõrvuti ühele suurele põhiplaadile mille kaudu nad omavahel "suhtlevad" - aga nüüd siis see koht:
Kas niisugune ühendus oleks üldse hea? Mingi loll oletus ütleb, et miks mitte - RAM suhtlus ju käib kõrgematel sagedustel ja kui mul seal pesadevahel on mõne cm pikkused ühendused siis ei tohiks midagi hullu olla, või ikka on?
Ühte suurt plaati lihtsalt pagana aeganõudev aretada..
Et siis mida sellest moodulitena ehitamisest võiks arvata kui üldse arvamist väärt see mõte ongi nüüd?

[redart]

Vs: Koostame TTL skeeme

Nüüd üks segasem koht on, või noh, kus nagu oleks ehk sellist mõttearenduse kohta:
Skeemi plaanin teha juppideks - lihtsam on plaate kujundada, samas on mitme plaadiga tehes üks murekoht - kui kasutan plaate millel on umbes kümmekond kivi ühel plaadikesel (jällegi on aluseks nüüd asjaolu, et mingid vanemapõlvkonna RAM mälude pesad tunduvad [tunduvad aga kas ka sobivad?] väga kohased - et kui kujundan selle skeemi näiteks nii, et on 3 plaati millel kogu loogikaosa ja 4. plaadil on indikaatorosa ja need plaadid siis on sarnaselt arvuti RAM liidesele pesadesse vajutatavad, ehk siis mõõtudelt samad nagu need algsed moodulid mis sinna pesadesse muidu läksid, need pesad siis omakorda on joodetud kõrvuti ühele suurele põhiplaadile mille kaudu nad omavahel "suhtlevad" - aga nüüd siis see koht:
Kas niisugune ühendus oleks üldse hea? Mingi loll oletus ütleb, et miks mitte - RAM suhtlus ju käib kõrgematel sagedustel ja kui mul seal pesadevahel on mõne cm pikkused ühendused siis ei tohiks midagi hullu olla, või ikka on?
Ühte suurt plaati lihtsalt pagana aeganõudev aretada..
Et siis mida sellest moodulitena ehitamisest võiks arvata kui üldse arvamist väärt see mõte ongi nüüd?

Mõte ju hea, nii saad ka vajadusel erinevate indikaatorite jaoks teha erinevad moodulid samas loogika plaati muutmata. Lisaks mäludele kasutasid/kasutavad selliseid kontakt-trükkplaat ühendusi ju ka arvutite laienduskaardid, alates transiajastu mainframedest kuni personaalideni välja. ISA siini pesasid võiks ilmselt veel kaubandusvõrgus siiani leiduda, mäletan, et keegi IOT prototüüpimisplaatide valmistaja just kasutas samasuguseid. Ilmselt ei oleks selline ühendus hea mingis agressiivsemas keskkonnas, aga toaõhus pole probleeme.

[radiotehnika35]

Vs: Koostame TTL skeeme

Noh, sagedus äkki kui on seal kõrgemal otsas vaja mõõta siis...äkki ei lähe kõik nendest ühendustest tingituna läbi sealt nii nagu peaks? Kuigi need moodulid tuleksid üksteise kõrvale, ühele plaadile saan paigutada umbes kümmekond kivi, seal skeemis siis sisuliselt oleks see umbes 2 mooduli jagu+ siis indikaatorioma oli mõte, et indikaatorite juhtkivid-draiverid on plaadi tagumisel küljel ja esimesel küljal on siis 7-segmendilised indikaatorid, see plaat oleks natuke suurem, 1 tollised numbrid on. Samas on skeemi natuke muudetud, originaalis kasutatud 74100 ei ole saada ja neile on olemas asendused, ka on indikaatorite draiverid 74LS47 (sõltub indikaatorite ühistoitest- katood/anood) ehk kaotasin sealt osa detaile veel esialgu ära kuna inverterita saab selpuhul läbi. sisendis loogikaosal ei näe ka vajadust, et see peaks moodulina paiknema, toide paikneks põhiplaadil. Kõige olulisem siis ongi see sageduste läbiminek, et kui mõõdetav tõesti peaks olema juba 50+MHz, et see võimalikult täpselt sealt ka liiguks , vähemalt teoorias oleks hea.

[fre]

Vs: Koostame TTL skeeme

.....
Skeemi plaanin teha juppideks - lihtsam on plaate kujundada,
.....
Ühte suurt plaati lihtsalt pagana aeganõudev aretada..
Et siis mida sellest moodulitena ehitamisest võiks arvata .....?

.....
Kõige olulisem siis ongi see sageduste läbiminek, ..... juba 50+MHz, .....

On tehtud ka moodulitena, vägagi erinevalt, isegi nii et iga loendusdekaad
omal plaadil. Minu variandis oli plaate suht. vähe, seda soodustas väikeses
korpuses mikroskeemide kasutamine ka tol kaugel ajal. Kõrged sagedused
soovitaks küll probleemide vältimiseks lühikest teed pidi teele läkitada...

Kuna foorum võimaldab postitust muuta ja täiendada veel kuni 24 tundi,
olen seda võimalust ka kasutanud, niisiis tasub eespoolt veel üle vaadata.

Üks skeemiosa (ületäituvuse skeem) on veel arvutisse sisestada, siis on
kõik "skeemijupid" koos ja võin üheks suureks koguskeemiks kokku panna.
Ma ei oska arvata, kas plaatide joonised ka võiks kellelegi huvi pakkuda,
olemasolevad pliiatsijoonised tuleks sel juhul sama Gimp-i abil arvutisse
uuesti korralikena teha. Ehk tuleks siis veel endalgi mõte "triikrauameetodil"
need plaadid valmis teha ja säilinud detailide komplekt lõpuks "ellu äratada".

[redart]

Vs: Koostame TTL skeeme

Noh, sagedus äkki kui on seal kõrgemal otsas vaja mõõta siis...äkki ei lähe kõik nendest ühendustest tingituna läbi sealt nii nagu peaks?

PCI busi kiirus oli kuni 66MHz. Pigem on oluline plaadi routing, ma arvan. Aga kui kahtled, siis saad ossi ja genekaga järgi vaadata, mis nelinurksignaaliga juhtub sinu poolt kavandatud pistikut läbides.

[radiotehnika35]

Vs: Koostame TTL skeeme

Ilmselt peab siis ikka veel mõtlema.
Netist tegelikult suht palju saanud kolatud seda teemat nüüd aga ausolles siis ei olegi nagu midagi asjalikku märganud sel teemal, ikka kui kuskil ongi pilte jne siis kogu mant tavaliselt ühel plaadil. Aga kuidas vene tehaseriistad on tehtud? Igavesed suured kastid, ч3-34 näiteks, piltidel paistab selle kõhus ilge posu plaate aga üksikutest plaatidest ei ole nagu individuaalseid häid pilte näinud.
See riist ka kirjade järgi suudab mõõta 100MHz kanti, võibolla saaks kasvõi selle alusel mingit mehhaanilist ideed, et kuidas lihtsam oleks kokku panna seda skeemi mis varemalt siia sai.
Äkki keegi teab jagada selle riista skeemi, oleks huvitav tutvuda, et kuidas see riist täpsemalt koostatud on.


E: https://jais.ru/info/servisnyj-centr...i-konstrukcii/ natuke kõrgema sageduse jaoks ч3-54 on päris asjalik pildimaterjal sellel lehel, põhjaliidesest pilti küll ei ole aga kujutan ette küll millised need pesad on, üldvaates ei tundu ka need pesadevahelised kaugused teab mis väikesed ehk siis ka kasvõi rajad ühest pesast teiseni jne+rajad plaatidel ja ega needki just väga pisikesed ei tundu, vast ikka need mälude pesad analoogses rakenduses sobiksid kasutada, kaldun oletama, et pigem sobivad