Sissejuhatuseks.
Kuna varem teistes teemades tunti huvi CMOS loogika kasutamise, nüansside
ja lisateabe vastu, otsustasin teha nendest eraldi foorumiteema. Siin võiks neid
kogemusi ka vahetada. Jagan ka oma kunagi koostatud skeeme, kuid ei üritagi
meelitada nii vanu lahendusi praegusel moodsal mikrokontrollerite ajastul järgi
tegema tervenisti, aga mõnigi saab veel nüüdki minu skeemidest talle sobivaid
fragmente leida ja kasutada. Mõne mikroskeemi (millega ma olen põhjalikumalt
tegelenud-tutvunud) või skeemiosa kohta võin kõrvalepõikena lisateavet pakkuda.
Eks see lihtloogika baasil ehitamine on tänapäeval selline nostalgia värk osaliselt,
vahel on kena meelde tuletada vanu asju...
Siin teemas ei soovi näha mikrokontrolleriga või muid tarkvaralisi lahendusi
ega ka skeemisimulaatori teema sissetoomist, need palun moderaatoril mujale
tõsta, sest sellised väärivad kindlasti ka uusi ja hoopis eraldi teemasid.
Nüüd aga järgnevad skeeminäited, üritan ikka üks korraga...
Meloodiline uksekell.
Alustuseks natuke nostalgiahõngulist ajalugu. Aasta võis olla 1979 või isegi 1980,
kui olin juba järele teinud ajakirjas "Радио” 1979, №7, lk. 55 ilmunud TTL baasil
tehtud uksekellaks mõeldud skeemi. Artikkel "Мелодичный электронный звонок”,
mille autoriks А. Ралько. Internetis on see skeem ka veel saadaval:
https://www.bestreferat.ru/images/pa...66/7736618.png või
http://radiostorage.net/uploads/Imag...roshemah_1.png
Lühiartikkel koos sama skeemiga:
http://radiostorage.net/3052-melodic...roskhemah.html
Hoopis hiljem on toda skeemi veel kordamisvääriliseks peetud ja mõningase
täiendusega uuesti avaldatud ajakirjas "Радиолюбитель" 2001 nr. 2, lk. 36,
see internetis http://nauchebe.net/2011/01/melodichnyj-dvernoj-zvonok/
Eks ta üks omapärase isemoodi huvitava heli tekitaja on, vast seepärast.
Kuna tolleks ajaks (1980) oli üht-teist К176 seeriast ka minuni jõudnud,
hakkasin katsetama, kuidas TTL skeeme võiks asendada ökonoomsema
CMOS-iga. Kusagilt oli mulle ette sattunud ka muudetava toonikõrgusega
heligeneraatori skeem, mille aretasin sinna kahe transistoriga skeemilõigu
asemele. Takistite nominaale valides sain oma skeemi täpselt samasugust
heli tekitama, nagu algne skeem tegi.
Kokkuvõttes, selline skeem tuli välja:
Klikk skeemil näitab seda suuremalt ja selgemalt.
Plaadi (mõõt on 85 x 35mm) joonise lisan ka, see
on peegelpildis, ehk "vaade läbi plaadi":
Detailide paigutuse joonis pole nii lihtsa puhul ilmselt vajalik.
Skeemi esiotsa kohta ehk mõne sõna...
Kellanupule vajutades laadub kondensaator C1 ja hakkab nupu vabastamisel
tühjenema, pinge sellelt antakse Schmitti trigeri* CMOS-analoogile kahe
loogikalüliga, DD1.1 ja DD3.1. Tagasiside takisti R3 abil muudab trigeri ühte
ja teise asendisse lülivad sisendpinged omavahel erinevateks ja tekitab järsud
lülitusfrondid trigeri väljundil. Järgneb taktgeneraator, ka klassikalisel skeemil.
Sellise skeemiga saame vaatamata lühiaegsele nupuvajutusele pikema helina.
Toitepinge eraldi lüliti pole vajalik, rahuolukorras voolutarve praktiliselt puudub.
* - Schmitti trigeri kohta annab Google pikemat seletust kui kellelgi seda vaja on.
Kuna varem teistes teemades tunti huvi CMOS loogika kasutamise, nüansside
ja lisateabe vastu, otsustasin teha nendest eraldi foorumiteema. Siin võiks neid
kogemusi ka vahetada. Jagan ka oma kunagi koostatud skeeme, kuid ei üritagi
meelitada nii vanu lahendusi praegusel moodsal mikrokontrollerite ajastul järgi
tegema tervenisti, aga mõnigi saab veel nüüdki minu skeemidest talle sobivaid
fragmente leida ja kasutada. Mõne mikroskeemi (millega ma olen põhjalikumalt
tegelenud-tutvunud) või skeemiosa kohta võin kõrvalepõikena lisateavet pakkuda.
Eks see lihtloogika baasil ehitamine on tänapäeval selline nostalgia värk osaliselt,
vahel on kena meelde tuletada vanu asju...
Siin teemas ei soovi näha mikrokontrolleriga või muid tarkvaralisi lahendusi
ega ka skeemisimulaatori teema sissetoomist, need palun moderaatoril mujale
tõsta, sest sellised väärivad kindlasti ka uusi ja hoopis eraldi teemasid.
Nüüd aga järgnevad skeeminäited, üritan ikka üks korraga...
Meloodiline uksekell.
Alustuseks natuke nostalgiahõngulist ajalugu. Aasta võis olla 1979 või isegi 1980,
kui olin juba järele teinud ajakirjas "Радио” 1979, №7, lk. 55 ilmunud TTL baasil
tehtud uksekellaks mõeldud skeemi. Artikkel "Мелодичный электронный звонок”,
mille autoriks А. Ралько. Internetis on see skeem ka veel saadaval:
https://www.bestreferat.ru/images/pa...66/7736618.png või
http://radiostorage.net/uploads/Imag...roshemah_1.png
Lühiartikkel koos sama skeemiga:
http://radiostorage.net/3052-melodic...roskhemah.html
Hoopis hiljem on toda skeemi veel kordamisvääriliseks peetud ja mõningase
täiendusega uuesti avaldatud ajakirjas "Радиолюбитель" 2001 nr. 2, lk. 36,
see internetis http://nauchebe.net/2011/01/melodichnyj-dvernoj-zvonok/
Eks ta üks omapärase isemoodi huvitava heli tekitaja on, vast seepärast.
Kuna tolleks ajaks (1980) oli üht-teist К176 seeriast ka minuni jõudnud,
hakkasin katsetama, kuidas TTL skeeme võiks asendada ökonoomsema
CMOS-iga. Kusagilt oli mulle ette sattunud ka muudetava toonikõrgusega
heligeneraatori skeem, mille aretasin sinna kahe transistoriga skeemilõigu
asemele. Takistite nominaale valides sain oma skeemi täpselt samasugust
heli tekitama, nagu algne skeem tegi.
Kokkuvõttes, selline skeem tuli välja:
Klikk skeemil näitab seda suuremalt ja selgemalt.
Plaadi (mõõt on 85 x 35mm) joonise lisan ka, see
on peegelpildis, ehk "vaade läbi plaadi":
Detailide paigutuse joonis pole nii lihtsa puhul ilmselt vajalik.
Skeemi esiotsa kohta ehk mõne sõna...
Kellanupule vajutades laadub kondensaator C1 ja hakkab nupu vabastamisel
tühjenema, pinge sellelt antakse Schmitti trigeri* CMOS-analoogile kahe
loogikalüliga, DD1.1 ja DD3.1. Tagasiside takisti R3 abil muudab trigeri ühte
ja teise asendisse lülivad sisendpinged omavahel erinevateks ja tekitab järsud
lülitusfrondid trigeri väljundil. Järgneb taktgeneraator, ka klassikalisel skeemil.
Sellise skeemiga saame vaatamata lühiaegsele nupuvajutusele pikema helina.
Toitepinge eraldi lüliti pole vajalik, rahuolukorras voolutarve praktiliselt puudub.
* - Schmitti trigeri kohta annab Google pikemat seletust kui kellelgi seda vaja on.
(huviks on olnud ikka rohkem analoogtehnika) ja olen ka ise kasutatud oma väljatöötlustes – näiteks 1990.a. erinevates süütenurga regulaatorites, SAT dekoodrites, radaripüüdjates jne.
)
Comment