Emakell

[fre]

Vs: Emakell

Olen ka mõnd lisafunktsiooni(de)ga tütarkella
kunagi näinud, enam eriti ei mäletagi, mis just.
Vist mingi meditsiinis kasutuses olev või siis
labori oma võimaldas tihvtide ümberasetamisega
erinevaid ajaintervalle kuhugi seadmele anda.
Aga selline täistunni kontakt võib samuti kasulik olla.

H-sild on põhimõtteliselt ka minu skeemis, ainult
esmavaatlusel ei paista ta H-kujulisena, sest on
natuke teistsuguse paigutusega.

Samamoodi reservtoite (UPS) tegemise mõte on
mul oma lauaarvuti jaoks, tal nimelt on väline vaid
12V andev võrgutoiteplokk, muud arvutile vajalikud
pinged tehakse sellest juba arvuti sisemuses.
Minu praegune ruuter küsib samuti 12V, seda toites
jääks tööle ka lauatelefon, mis muidu elektrikatkestuse
ajal kasutuks muutub.

[ci139]

Vs: Emakell

... Siis joonis, millel on näha, kuidas mikroskeem koosneb kolmest funktsionaalsest osast. Vasakul ehk "a)": http://radiohome.ru/_nw/1/65381342.png ...

ja siin on teine skeem mis on sarnane sellele mis mul on kunagi teatmekirjandusest välja kopeeritud aga on konfliktis eelmisega ... http://radiobooka.ru/uploads/images/...ayushhim_6.gif põhimõttelist vahet ei ole seni kuni tahad kasutada välist kõrgema resolutsiooniga kella ja kasutada selle kõrgema sagedusega signaale koos uE12'-e omadega mingite juhtimpulsside formeerimiseks millede frontide ajastus osutub aeg-kriitiliseks

((mõned inimesed taovad 13.-st viigust "kella" sisse ???))


ma praegu kaevan seda jama (mingi skeem kui seda juba ei ole http://www.diagram.com.ua/list/power/power1166.shtml)

+ veel mingi emakella sait :: https://habr.com/ru/post/259575/ ("analoog" juhtsignaalide kirjeldusega)

++ uE12 ref.: http://nauchebe.net/2015/07/paneli-s...ovaya-texnika/ (image107)

[fre]

Vs: Emakell

Neid vastuolusid ikka leidub...
Näen erinevust sisestruktuuri skeemi selles punktis,
kust läheb ühendus loenduri sisendi jaoks. Siinkohal
pean õigemaks seda skeemi, mis on minu antud lingil.
Loendurile läheb edasi siiski sisemuse kahe loogikalüli
vahepunktist. Nimelt olen millalgi katsetanud ja selgus
et väljund K (viik 14) on nö. kontrollväljund, mida võib
koormata (kasvõi lühistada, sellest ta ei rikne, kuna
väljundvoolu ohutult piiratakse), mikroskeem töötab
ikka edasi, isegi kvartsgeneraatori väljundsagedust
see koormamine (sealt võib julgelt sagedust mõõta)
ei mõjuta.

Kui kasutada eraldi generaatorit, tuleks selle signaal
muidugi sisendile anda, viigule 12. Tollel joonisel on
jah mingi "näpukas"...

Neid emakellade skeeme ikka leidub venekeelsetes
artiklites... H-sillas need kaitsedioodid (VD3...VD6)
on soovitavad, sest mine neid induktiivsusi tea...

[a1]

Vs: Emakell

((mõned inimesed taovad 13.-st viigust "kella" sisse ???))

Sellest nüüd küll aru ei saanud.

[ci139]

Vs: Emakell

Sellest nüüd küll aru ei saanud.

e. siis üritavad juhtida loendurit "sisendist" kus sisendkoormuseks on ujuv inverteeriva puhvri väljund (sest selle sisend pin-12 ... viik nr. 12 ei ole kuhugi ühendatud) so umbes 20Ω R.DS koormusel tuleb tekitada pinge lang 5.5V =fix. 275mA , 1.5W . . . arvatavasti integraal-skeem sellele kaua vastu ei pea (aga mõne hetke peab)
_____________________

kontrollisin mahtuvuslikult sidestatud väljundi stabiilsust (/töörežiimi saavutamise kiirust) -- need kondekad jõuavad enam-vähem piirist piirini laadida ja seega jamasid ei teki ((tõenäoliselt oleks olukord teine kui kõrgema sagedusega signaali sealt läbi lasta ?))

[Starfish]

Vs: Emakell

Siis tuleks hoopis nr 12 otsale see kella sisendsignaal anda (selle plokkskeemi järgi see töötaks sedasi).

Või kui vaja ikka 13 otsale kell anda siis nr 12 peale anda kell läbi inverteri (NOT, NAND, NOR, XOR) ja 13 peale läbi takisti (kes saab aru miks ?).
Inverter ei pea üldse olema reaalne loogikalülitus.

[ci139]

Vs: Emakell

... kui vaja ikka 13 otsale kell anda siis nr 12 peale anda kell läbi inverteri (NOT, NAND, NOR, XOR) ...

siin ongi asi et raamatu redigeerimisel on kalad sisse lastud -- eriti kui autor või küljendaja ei tea millest ta kirjutab ... e. teiste sõnadega teatmekirjandust ei tohi pimesi usaldada (et eksimine on inimlik ja vigadest õpitakse) ei tohi ka ennast kohe usaldada vaid tuleb asju erinevates olukordades ja/või erinevate meetoditega (s.h. ka Spice) läbi kontrollida ((samas ka teooria erineb praktikast)) viimase sõna ütleb see kas skeem töötab küttekehana või siis teeb seda mis oli tarvis ...

katsetada saab seda kas signaal läheb loenduritesse 13 või 14 viigu pealt nii et kasutatakse ainult kas ülemisi või alumisi mosfette -- e. -- ühendatakse ainult kas Vss üld [SGND] - klemmiga või siis Vdd [+] - klemmiga ja kasutatakse vajadusele vastavalt pull-up , pull-down takisteid ...

→ midagi sellist ↓ ↓



(seoses "NB!"-ga oli vaja lisada atteunatsiooni takid ja madaldada toitepinget !!! !!! !!!) -- et tegelikkuses att.-tak.-e lisada ei saa tuleb arvat viia toitepinge alla 3V ja anda test otse 13 ja 14 176uE12 sisendisse ja vaadata 11 viigu reaktsiooni . . . totaalne jant - selleks ongi täpsemad teadmised mingi skeemi kohta suure väärtusega !!!

[fre]

Vs: Emakell

Me kõik vaatasime seda joonist 320 (Рис. 320) seni valesti.
Tähistatud on hoopis niimoodi, et need eraldi näidatud kaks
loogikalüli on sellesama mikroskeemi К176ИЕ12 sisemuses.
Seega põhimõtteliselt polegi valesti, kõik kokku ongi DD1.
Kuna aga sellise generaatori puhul on väljundi viigult 14
ühtlasi generaatoril tagasiside, hakkab sellele viigule
midagi veel lisaks ühendades mõjutama nt. sagedust.
Tüüplahenduse puhul (see kvartsiga), nagu eelnevalt
kirjutasin, aga mitte. Siis ta jääb vaid kontrollväljundiks.

Ehk sobib isegi siia teemasse eelpoolmainitud dünaamilise
indikatsiooni näitena kella skeem, milles kasutati reas
kolme mikroskeemi - К176ИЕ12, К176ИЕ13 ja К176ИД2.
Selline ilmus näiteks ajakirjas Funkamateur 1982 nr. 10.,
kuid internetti pole seda üles pandud. Kõige sarnasem
sellele oleks vast http://tec.org.ru/_bd/22/56539466.jpg
К176ИД2 on üks minu lemmik, lääne analoog on 4543.
See on vahemäluga mikroskeem 7-segmendise numbri
juhtimiseks, millega olen rohkem tegelenud ja võin veidi
ka lisateavet jagada.

[a1]

Vs: Emakell

Me kõik vaatasime seda joonist 320 (Рис. 320) seni valesti.
Tähistatud on hoopis niimoodi, et need eraldi näidatud kaks
loogikalüli on sellesama mikroskeemi К176ИЕ12 sisemuses.
Seega põhimõtteliselt polegi valesti, kõik kokku ongi DD1.

No jah, ma juba arvasin, et kui eelvõimendi ühendada lõppvõimendiga, siis muutub eelvõimendi väljund kaasfoorumlaste arvates sisendiks.
Sellest mu eelmine post.

[Starfish]

Vs: Emakell

Kvartsresonaatorid vääriksid aga hoopis eraldi teemat, olen nendega
ka omajagu mässanud ja võin mõne sõna sekka poetada...

Oled proovinud neid stabiliseerida spets ahjus?
(Seda on kasutatud sagedusstandardites ja täpsetes sagedusloendurites).

Siis veel on sellised:
https://www.youtube.com/watch?v=dkdLWronrlk

[fre]

Vs: Emakell

Oled proovinud neid stabiliseerida spets ahjus?
.......
Siis veel on sellised: .......

Ei, küpsetada pole proovinud...
Omavõnkesagedust olen küll proovinud muuta
kristalli hõbedakihi paksuse vähendamisega ja
suurendamisega (seda tina abil), et päris õiget
vajalikku sagedust saada, kui juba lähedase
sagedusega kvarts on leidunud. Eks ka sellel
võttel on oma mõistlikud piirid, mida ei saa või
ei tasu ületada. Mõne kilohertsiga võis isegi
arvestada mõne-megahertsise kristalliga,
aga täpsemalt ei mäletagi.
Ostsillaatori-moodulid, nagu seal videos, on ka
tuttavad. Neid on minulgi mitmesuguseid koju
kogunenud. Mõne sagedust võis näiteks muuta
veidi madalamaks, kui rööbiti väljundiga väikese
mahtuvusega kondensaator ühendada (ilmselt
sellistel polnud puhverastet väljundis), aga mõne
teisega nii ei saanud. On ka selliseid mooduleid,
millel on sees sageduse täpsemaks timmimise
trimmerkondensaator, väike kruvikeeraja abiks.
Leidub ka selliseid, millel on lisaots pingega
muutmiseks. Mahtuvusdiood juba sisemuses.
Vanade NMT-süsteemi mobiiltelefonide seest
võis mitmesuguseid huvitavaid asju leida...

[klm]

Vs: Emakell

Kvartsi küpsetada?
Äkki pead silmas kvartsgeneraatori asetamist kindla temperatuuriga anumasse?
Raadio ajakirjas kunagi sellise generaatori ehitamise õpetust näinud, kasutavad seda raadioamatöörid.

[fre]

Vs: Emakell

Vast on siin tegemist isegi kahe erineva asjaga.
Üks on (tootmises võiks olla) termiline mõjutamine
või nn. "treening", et vähendada hiljem tekkivaid
parameetrite muutumisi-kõikumisi, teine aga on
kvartsgeneraatori termostaati panek, et ümbritseva
keskkonna temperatuur sagedusele mõju ei avaldaks.
Termostaadiga hoitakse näiteks stabiilne 60 kraadi C.
See on tuttavam teema, aga päris ise pole vajadust
olnud termostaati valmistada, tööstuslikega on ikka
kokkupuuteid olnud aastate vältel.
Hea ülevaade nendele, kes vene keelt loevad
http://skyflex.air.ru/pages/glider/gl105.shtml

PS Tolle joonisega 320 (Рис. 320) saime vist sotti,
aga konfliktseks jäi
http://radiobooka.ru/uploads/images/...ayushhim_6.gif
Loenduri sisend peaks olema võetud ikkagi nende
kahe sisemuses oleva loogikalüli vahelt.

[Starfish]

Vs: Emakell

Seda seadme sees stabiliseerimist ma mõtlesingi.
Tootmises võiks muidugi seda kvartsi treenida enne kui see seadme sees ahju pistetakse.
Siis jääb täpsust mõjutama ainult gravitatsioon...

Sedasi ju tehakse ka pingereferentsidega, jooksutatakse neid et suurem muutumine oleks juba enne kalibreerimist toimunud.
Sellesmõttes on vana mõõtetehnika isegi usaldatav, sisemine referents on stabiilsuse saavutanud.
Mõni täpne voltmeeter, näiteks HP/Agilent 3458A võiks praegu vajada palju harvem kalibreerimist.

[fre]

Vs: Emakell

..... enne kui see seadme sees ahju pistetakse.
Siis jääb täpsust mõjutama ainult gravitatsioon...
.....

Väljend "ahjus" muidugi eksitas mind ka, tegemist on siiski
vaid termostaadiga. Sellised kvartsid tehakse juba algselt
niisugused, et temperatuurigraafiku laugjas osa jääks +60
kraadi lähedale, et isegi termostaadi temperatuuri muutus
võimalikult vähe sagedust mõjutaks. Seal gravitatsioon ei
muuda tühjagi, lisaks tuleb ette võtta nn. parameetriline
stabiliseerimine - stabiliseeritud toitepinge, generaatori
detailide valik jne., seda on terve suur teooria...

Mul on tööstuslik sagedusmõõtja, veel nõukogudeaegne
Ч3-63, sellel on samuti termostaadis kvartsgeneraator.
Enne täpsemaid mõõtmisi tuleb ikka üles soojendada.

Siin tunti huvi CMOS loogika nüansside ja lisateabe vastu.
Ei tea, ehk tasuks isegi eraldi foorumiteema teha nendest,
selles võiks siis kogemusi vahetada.