Maandus.
Collapse
X
-
Vs: Maandus.
See lihtne asi niisama lihtsalt ei toimi sest N peaks sinna karpi ühenduma ühe klemmiga, muidu võib sealt saadagi katkemise allikas. Ja kui ta ei katkegi siis on ta sillatud ehk sama hea kui üks klemm. Ja kui ta eespool katkeb siis läbi tarbijate tekib uus nullpunkt mis tavalist releed edasi hoiab. Nii et kuskilt tuleb saada info milline on "õige" nullpotentsiaal ja seda võrrelda nulljuhtme omaga.Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.Comment
-
Vs: Maandus.
Esmalt postitatud kalasala poolt:
mõtisklen siin TN-C süteemi ja 0 katkemise üle.
ühesõnaga kui 0 katkeb on pliit, pesumasin jm korpused voolu all.
Miskipärast kahtlen et korpuse faasi potensiaali alla sattumine nulli katkemisel tava olukorras/ korras seadmetega võiks tekkida.Comment
-
Vs: Maandus.
Voolu alla nad ei satu, aga pinge alla küll. See juhtub meie TN-C-S juhistikusüsteemi puhul siis, kui PEN juht katkeb (enne PE ja N lahutamist) ja faasijuhid jäävad terveks.Comment
-
Maandus.
kas pole õigem öelda et see juhtub TN-C puhul.
TN-C-S puhul kui _KORDUSMAANDUS_ on taga siis peaks ju rikkevoolukaitse rakenduma?
kiire joonis ja yle 20 a painti kasutamine.
antud juhul siis tegu küsimuste mitte väidetega:
kordusmaandus peaks ilusti päästma ehk siis RVK peaks ka toimima. ja selline süsteem on TN-C-S?
kui lisamaandus ära võtta jääb TN-C ? ja RVK ei toimi ning korpust katsuv inimene saab täislaksu 220V ?
Comment
-
Vs: Maandus.
Läbi RVK mähiste tuleb ja läheb võrdne kogus elektrone - järelikult ta ei peagi rakenduma.
Kui seal oleks kasutusel 3 faasi ühesuguse vooluga siis Nulli vool oleks 0 A.
Kui ei ole võrdne koormus ja kuskil kaugel on katkestus siis läheb vool maha läbi kohaliku maa ja
tekitab maandustakistusel pinge.
See pinge kandub tagasi korpustele.
Kui vool on 1 A so kuskil 200 W, siis 30 oomil on pinge 30 V.
Korralik kohvikeetja, 10 A - pinge juba 200 V kandis.
Kui seal oleks veel lisaks väike,sõltumatu lisamaandus siis
selle maa ja nulli vahele tekib katkestuse puhul pinge.
Kunag oli selline idee et väikseid pingevahesid surub maha kaks zeenerit aga
kui pingevahe on kõrgem siis lastakse tarbija poolt RVK-d natuke voolu ka sinna lisamaasse.
Kui vool on üle 18-30 mA vastavalt kaitsele siis RVK rakendub ja tarbijad lülitatakse välja.
Riistade maandus jääb aga kui vaja, võib ka sellele relee vahele panna.
Nii saab teha aga kas peab?Comment
-
Vs: Maandus.
Sellest ei saa isegi iga elektrik aru aga mis siis?
Lihtne seletus on selline et rikkevoolu kaitse rakendub ainult siis kui näppida korraga vähemalt ühte sisenevat ja ühte väljuvat otsa. Olgu siis kuitahes suure ringiga või kas maakera on seal ringis või mitte. Kui ainult ühte poolt näpid siis ei juhtu midagi (torkad näpud seina ja seisad pehmete sussidega vaiba peal).Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.Comment
-
Vs: Maandus.
Lihtne seletus on see, et RVK reageerib voolude erinevusele võrreldes nö nulli ja faasi. Ideaalis on need voolud igal hetkel võrdsed aga erineva suundaga. Kui erinevus on üle RVK'le märgitud väärtuse siis RVK rakendub ja lülitab kogu ahela pingetuks. Ma arvan, et sellest saavad kõik aru. Segaseks läheb siis kui üritatakse aru saada mis tingimustel need voolud üleüldse erinevad saavad olla. Või mismoodi muidu seletada, et tuimalt topitakse RVK väljundi neutraal kokku enne RVK'd oleva neutraaliga ja siis imestatakse, et see RVK on ikka üks täiesti mõttetu junn jne.Comment
-
Vs: Maandus.
Siin natuke selgitab seda riistapuud.Comment
Comment