Rehvide vanus

[melll]

Vs: Rehvide vanus

Isegi Peterburi maanteel on rööpad sees ja vihmaga on need veega täidetud.
Olen näinud paari autot, mis seetõttu on üle katuse lennanud eurokraavi.

Kas juhtidel polnudki nendes "lendamistes" mingit rolli?
Ja kuidas teised liiklejad "seetõttu" ei "lennanud"?

[redart]

Vs: Rehvide vanus

Ka teede hooldusega on asjad paremaks läinud – suuremad magistraalid ja linnad on soolaga asfaldini puhtaks sulatatud. Pole ju mõtet siis naastudega märjal asfaldil krõbistada – seal on lamellid palju parema pidamisega. Iseasi on maal, kus kõrvalteedel on hooldusega kehvad lood. Olen isegi olnud 3 päeva lumevangis, enne kui tee lahti lükati. Naastud teevad teekattele palju kurja. Isegi Peterburi maanteel on rööpad sees ja vihmaga on need veega täidetud.
Olen näinud paari autot, mis seetõttu on üle katuse lennanud eurokraavi.

See on ainult osa tõest.
1. Kas te olete märganud, et auto vajab põhjalikku pigiplekkidest puhastamist peale talve, mitte peale suve. Suvel suure kuumaga võib ka juhtuda, aga peale talve alati.
2. Kas te olete märganud, et mõnel teel on teatud lõikudel kevadeks terve asfaldikiht haihtunud just kohtades, kus on teekattesse roopad vajunud?

Asi on selles, et meil kasutatavate soolasegude ja asfaldisegude omavahelist klappimist ei ole keegi tõsiselt uurinud ja see, odavusest lähtudes valitud kraam, mida maha pannakse, sulatab pigi. Seega, kui kusagile saab see soolasegu pikemaks koguneda, piisab suvalise rehviga ülesõitmisest, et kraam teelt lendu läheks. Üks käsi paraku ei tea, mida teine teeb. See tundus nii uskumatu, et kui märkasin, küsisin TTÜ (tollal oli veel see nimi) vastavast allasutusest järgi ja sain kinnituse, et pole uuritud, ei tea.

[OSX]

Vs: Rehvide vanus

Noh, on senini ikka küll ka rehvi mõõte vaadatud. Jeepidele pannakse reeglina suuremad papud kui salongis seismiseks vaja, nii ka minul on gramm suuremad, ja kobin on käinud mitu aastat juba et "ei ole päris see mõõt või?". On ka küsitud niipidi - et kas spido näitab õieti? Olen vastanud et õieti ehk täpselt ei näita mitte ükski, kuid olen kontrollinud et ei näita vähem vaid paar kilomeetrit rohkem kui reaalne kiirus, on natuke otsa vaadatud ja rohkem teemat ei arendatud.
Nendega ongi huvitav lugu - Jeepidel on tegelikult tootja poolt ette nähtud spido korrigeerimise võimalus vastavalt veoskeemi ülekandearvule ja rehvide/rataste suurusele. Mitte mingi aftermarket jura, vaid originaal Mopari detail, mis vahetatakse vahekastis tagasilla väljundi peal, võimalik kombinatsioonide hulk on üle 30 tugevalt.
Selleks et saada Eestis ametlikult seesugusega sõita kus on erinev ratas all, tuleb põhimõtteliselt vormistada ümberehitus. Et see läbi läheks, on vaja ametlikult maaletoojalt kinnitust et kasutatud elemendid vastavad tootjale, st et need on antud margile ette nähtud ja paigaldatud. See on siis pidurid (et suurema rattaga oleks pidurdusjõud normis ja spido, et kiirus ei oleks "vale"). Jeepide puhul on maaletooja Silberauto - kes põhimõtteliselt keeldub isegi arutamast seesuguse teemaga probleeme, rääkimata siis ametlikust kinnitusest et kasutatud detailid on originaalid ja ette nähtud sellele mudelile. Ja tulemus ongi et kõik kasutavad ülevaatuseks nn "abirattaid", mis pannakse alla ainult TÜV saamiseks ning kiirust vaadatakse GPSi abil.

Mul on bussll tootja sildil kirjas kolm rehvimõõtu, aga teh.passis on kirjas kaks. Ma ootan huviga seda päeva, kus keegi tuleb mulle trahvi või keeldavat otsust tegema kui ma kasutan just seda mõõtu mis autol on aga passis pole - kui eelnevatel näidetel on põhjus selleks alati stiilis "pole ette nähtud", siis mida toodaks põhjuseks niisugusel juhul kus tüübikinnituse vormistaja ei olnud suuteline kirjutama maha...?
See et vastavad ametnikud arvutada ei oska, mind üldse ei üllata, sest näiteks Jeepidel on pandud lubatud järelveetava haagise mass kilodes sama mis see on Ameerikas lbs'ides - mida te ootate nendelt siis kui hakkab rehvide parameetrite määramine...?

Talverehvidega seonduvad ka lumeketid. Mind on politsei piiranud lume ja jää alla kadunud kruusateel, kui olid alla lumeketid. Küsiti et "kas on vaja?". Ütlesin et on. Öeldi et asfaldil nendega sõita ei tohi. Nõustusin, ja palusin näitada mulle siis kohapeal asfalti... no ei tulnud välja neil . Kolm päeva hiljem olid nad samal teel kraavi vajunud, teel oli ca 15cm tuisklund, ma tuiskasin neist mööda ja ei teinud väljagi, nemad ei märganud ka kohe teele hüpata. Paar tundi hiljem tagasi minnes olid nad ikka seal, peatasid mind oma (väheke kreenis) tulevärgiga ja palusid end välja tõmmata. Tõmbasin. Ja ütlesin siis et küsisite "kas on vaja?" - nüüd saate aru, et ongi vaja? (Poisid olid ametiautoks saanud Izuuzu kastika, vaja ju proovida)

Ma ütleks nii, et kui Eestimaal nutetakse kui jube on et keegi julgeb võrrelda eeuu'd nõukogude liiduga, siis selles punktis oleme me oluliselt ületanud ka n.liitu . Siis mõeldi, vähe küll ja omakasupüüdlikult, aga mõeldi. Nüüd ei mõelda enam üldse, kõik käib "tak ne polozeno" järgi... Ei tohi sa asja kehvemaks teha (millest saan aru ja kes ikka tahaks) ja ei tohi sa paremaks teha, sest "tak ne polozeno".

[OSX]

Vs: Rehvide vanus

2. Kas te olete märganud, et mõnel teel on teatud lõikudel kevadeks terve asfaldikiht haihtunud just kohtades, kus on teekattesse roopad vajunud?

Asi on selles, et meil kasutatavate soolasegude ja asfaldisegude omavahelist klappimist ei ole keegi tõsiselt uurinud ja see, odavusest lähtudes valitud kraam, mida maha pannakse, sulatab pigi. Seega, kui kusagile saab see soolasegu pikemaks koguneda, piisab suvalise rehviga ülesõitmisest, et kraam teelt lendu läheks. Üks käsi paraku ei tea, mida teine teeb. See tundus nii uskumatu, et kui märkasin, küsisin TTÜ (tollal oli veel see nimi) vastavast allasutusest järgi ja sain kinnituse, et pole uuritud, ei tea.

Keegi märkas et linnades on ära vajunud ka bussipeatused, kus teatavasti ei sõida naelrehvidega asjad taskutest läbi (reeglina). Nii et asi on tee-ehituse kvaliteedis rohkem kinni kui öelda tahetakse. Ühest küljest tehakse kõik et peedistada eraisikut, aga kui probleemi teravik läheb mõne ametkonna või lausa riigi kapsaaeda, siis ei huvita kedagi.

[klemmikas]

Vs: Rehvide vanus

Jutt, et lamellrehv on asfaldil palju parema pidamise, kui naastrehv on täielik jama.
Esiteks, pole neil laias laastus vahet ja sõltuvalt rehvist võib mõni pehmem lamellrehv, isegi kehvem olla.

Kuid üleüldiselt on naastrehv ja lamellrehv tänapäeval väga sarnased, segu on üsnagi sama pehme, lamelli on mõlemas peaaegu ühepalju, kuid naastrehvil on lisaks veel naelad, mis teevad selle meie põhjamaistesse ja muutlikesse ilmastiku oludesse vaieldamatult kõige õigemaks rehviks üldse.

Jutt, et naastrehvid lõhuvad teid on enamuses jama ja väga tugevalt üle dramatiseeritud.
Tegelikult lagunevad teed muudel põhjustel ammu enne ära, kui naastrehvid neid oluliselt kahjustada jõuavad. Ise pean tegelikeks põhjusteks, liiga nõrku teid ja ülekoormatud rekkaid.
Ülim näide on Imavere, kus nüüd küll tehti tee korda, aga enne olid seal asfaldi sees rööpad ja just nimelt oli seal kohe näha, kudas need on veoki topeltrataste jälgedega.
Selliseid kohti on veel, mitte ei olnud need naastrehvide poolt tekitatud.

Jah, naastrehv veidi nokib asfalti, aga see on nii vähe, et mingit arvestatavat kahju küll ei tee, kuna tee laguneb muudel põhjustel ammu enne ära.
Kuid, kui palju ohutust annavad naastrehvid juurde, mitte mingi hinna eest ei loobu mina naastrehvidest, mitte mingil juhul ja loomulikult ostan korraliku firma omi, mitte odavaid suvakaid.

Kui naastrehvid niipalju kahju teevad, siis miks ei ole ristmikud kõige rohkem üles kraabitud? Sest neil pidurdatakse ja kiirendatakse kõige rohkem.
Millegipärast on rööpad pigem suvaliste maanteelõikude peal, kus ei ole erilisi ristmikke.
Ma ei tea, miks sul Svago, naastud sedasi välja lendasid, võibolla olid kehvad rehvid, võibolla ei sõida sa neid enne rahulikult sisse, mida peab tegema uute naastrehvidega või siis oled lihtsalt liiga äkilise sõidustiiliga, gaas põhja ja pidur põhja, sõidustiil, mida ma vihkan, raiskab kütust ja muudab liikluse ohtlikuks.


Olen ka rehviteste vaadanud ja lamellid ning naelad kipuvad lumes olema samad ning lörtsis nii ja naa, jääl kaotavad lamellid arvestatavalt, Svago, ei ole mõtet lamelle üles haipida, nad ei ole nii head, kui sina üritad näidata. Oleks minu teha, ma keelaks ära lamellide kasutamise. pidin eelmine talv sõitma korra maanteel musta jääga lamellrehvidega ja ausalt, ma tundsin hirmu.


Minul on rehvivahetuse asemel kahed veljed ja no problem, lihtsalt aeg-ajalt tasakaalustan ja mingite aastate peale lasen ventiile vahetada.
Kinni ja lahti keeran ise väikese käsivõtmega, millega ülekeeramiseks, peab päris palju jõudu rakendama.
Mul tekkinud oma võtted ja tunnetus, kuidas selle väikese käsivõtmega, mutrid õigesti kinni keerata ja pole mingit probleemi.



Lisaks lagunevad meie teed soola tõttu, mida rohkelt teedele pannakse, mistõttu roostetavad ka autod rohkem.
Ehk siis, ei ole need naastrehvid midagi süüdi, teede lagunemises.
Sool on muidugi vajalik ja hea, ilma selleta oleks meil iga talv ilmselt kaks kolm korda rohkem hukkunuid, kahjuks suur osa autojuhte tahab, et kogu aeg oleks sool maas ja saaks sõita nagu suvel.

Mainiksin samuti kortsus bussitaskuid, bussid ei sõida ju naastrehvidega.
Teine huvitav tähelepanek on see, et paljude rööbaste kõrval on asfaldikuhi, mis ilmselgelt tekib sinna vajutades, mitta naastrehvidega kulutades.


Lõppkokkuvõtteks, ma olen paadunud naastrehvi pooldaja ja mitte mingi jõuga, mind selle pealt ära ei kisu, kui just riik keeldu ei tee, mida ma väga loodan, et ei tee.

[Svago]

Vs: Rehvide vanus

Kas juhtidel polnudki nendes "lendamistes" mingit rolli?
Ja kuidas teised liiklejad "seetõttu" ei "lennanud"?

See oli mõned aastad tagasi. Oli vihmane ilm ja linna minnes oli üks teerulli sarnaste rehvidega BMW katuse peal. Linnast tagasi tulles oli minu ees üks MB, millel olid samuti päris laiad rehvid all. Rööbaste kohal hakkas ujuma, kaotas juhitavuse kuni lendas teelt välja ka üle katuse. Eks muidugi võib öelda õigustuseks, et vale kiirus ja valed sõiduvõtted. Ja et me oleme nii vaesed, et drenaaži ei jõua teha ja kasutame seetõttu kraave.

Ühel päeval linnast tulles hakkas mul ka nendes kahes veega täidetud pikivaos kahele poole autot loksutama ja siis meenuski. Algul sõitsin peaaegu keskjoone kõrval vagudest eemal ja lõpuks kolisin 2. ritta üle. Enamus kasutaski 2. rida ja ilmselt samal põhjusel.

[klemmikas]

Vs: Rehvide vanus

Lai rehv on rööbastes kehvem kindlasti, edasi sõltub ka selle mustrist, mida ta veega täidetud rööbastes teeb.

Minu autol on suverehvid 225 50 R17 ja ei ole nagu täheldanud, suuri probleeme rööbastega.
Ei ole neid muidugi väga palju kohanud ka, selle autoga.

[Svago]

Vs: Rehvide vanus

Mis seal ikka vaielda, kes eelistab naaste ja kes lamelli. Sama. kui ema ja tütre küsimus

Ma olen elus kaugelt üle milj. km maha sõitnud ja väga erinevate autodega igasuguste ilmade ja rehvidega. Oskan ka naastrehve sisse sõita jne. Mulle pole vaja selgitada. Enamus aega sai tollal sõidetud suverehvidega. Tänapäeval ei oskagi enamus enam toime tulla ilma roolivõimendi, ABS, haarde- ja veojõu kontrollita, elektroonilise stabiilsuse tagamiseta, naastrehvideta jne.
Nõukaajal polnud ju suverehvegi saada, rääkimata talve omadest. 90-datel ilmusid alles kooperatiivide talvemustriga protid ja ka tööstuslikud roobad sõiduautodele. Kumbagi polnud eriti saada. Rehve jagati tollal ametiühingu loaga või siis said tutvuste kaudu. Vahel pidi 2 ööpäeva järjekorras seisma, et uusi osta. Protid olid nii jubedad, et polnud mõtet neid ekstsentrikuid lasta valmistada. Ja kihid ei püsinud peal kuigi kaua, eriti suvel kuuma ilmaga.

Tollal sai sõidetud talvel täiesti siledate suverehvidega isegi pikki otsi. Näiteks startisin kell 4 varahommikul Piiteri suunas. Oli tugev lumesadu, pime, orienteerusin teeäärsete telefoniliinide järgi. Tuiskas kapotialuse täis ning auto jäi seisma, kuna kapotialune oli täiesti märg. Enam ei läinud käimagi, aku sai tühjaks. Ootasin tund aega, kuni tuli esimene auto – mingi sõjaväe veokas. Palusin siis prapporilt luba käimatõmbamiseks. See andis käsu autojuhule ja too viskas kastist välja käsivarre jämeduse terastrossi. Mul polnud puksiirköit kaasas ja seda jämedat trossi polnud kusagile kinnitada. Kuid õnneks oli aku kosunud ja auto käivitus. Venemaal oli vaid üks sõidurada maanteel lahti aetud. Kui mingi suur auto vastu tuli, siis sõitsin 45 kraadise nurga all lumevallis.
Päev oli soe ja lumi hakkas sulama. Õhtul läks jälle külmemaks ja tekkis täielik liuväli. Algul sõitsin oma olematu mustriga suverehvidega 60-ga. Tollal pimedas Venemaal lähitulesid ei kasutatud ja tuli sõita parktuledega. Kõige hullemad olid külade vahel vindised jalakäijad. Tuigerdasid keset jäätunud teed 2l samakapudelid peos ja hirm oli neist mõni alla ajada. Umbes nagu lühifilmides Lollide küla, kus kogu aeg juuakse seda halli soga. 350km tagasi sõita ja 60-ga - ei jõua tagasigi. Siis sai ikka kiiremini sõidetud – paaris kohas võttis isegi ujuma ja pidi pingutama, et teele jääda.
700km ühe päevaga mööda talviseid teid ja ei midagi hullu. Eeliseks oli tollal muidugi see, et autosid oli teel vähem.

[redart]

Vs: Rehvide vanus

Tore romantiline meenutus, Svago. Siiski tasub lisada, et tollased kitsad "suvised" tahmarehvid pidasid talvel tublisti paremini, kui praegused laiad suverehvid. Ning jõuetud mootorid + manuaalkastid tegid kontrollimise libedaga veelgi lihtsamaks, võrreldes suure pöördemomendi ja automaatkastiga tänapäevasemate autodega. Ning ka liiklustihedus on teine.
Ei ole ainult nii, et vanasti autod olid puust, aga mehed rauast (kuigi selles on ka omajagu tõtt )
Ausalt öeldes on vanusega adrenaliinijanu omajagu tagasi ka tõmmanud, ma ei kordaks neid trikke, mida liikluses varastes 20-ndates korda sai saadetud. Tollal ei mõelnud kaks korda, kas suvekummidega talvel maanteel 130-ga sõita või kesklinnas käsipiduri abiga 180 kraadi teha. Praegu ma tunneks ennast liikluses päris ebaturvaliselt, kui keegi teine nii teeks. Isegi kui keegi talvel 4x4-ga linnaliikluses jõulibisemisse laseb, tahaks kusagil mujal olla. Pehmo-ajad on peale tulnud

[klemmikas]

Vs: Rehvide vanus

Tahaks ka tõdeda asjaolu, et tollased suverehvid olid pehmemad, kui tänapäevased.
Kuid suveks sobibki mitte nii pehme rehv.
Samuti olid kiirused väiksemad ja autosid vähem ning soola pandi ikka kohati ka ohtralt.

Sealjuures meenutan, et 1991 aastal oli Eesti liikluses 491 hukkunut ja ega 80ndatelgi oli neid omajagu.
Ehk siis, ei olnud see tollane liiklus nii ohutu midagi, eriti, kui arvestada tollaseid autode arvusid.
Samuti ma ei usu, et see vene aeg nende siledate suverehvidega nii murevaba oli, sest nagu ma tean, tänapäevase isegi 3mm mustriga suverehviga on paksemas lumes võimatu sõita, auto lihtsalt ei liigu edasi, samas korralik talverehv läheb sealt päris kenasti läbi.


Kui vaadata USA videosid, siis on väga kenasti näha, kuidas seal inimesed on hädas talvel autodega, kui on jää või sulalumi.
Muidugi on tüüpiline reaktsioon kohe paljudel, et nad ei oska sõita, aga tegelikult on sõiduoskuses asi võibolla vaid 20%, ülejäänud on see, et nad kasutavad suverehve ja all seasoneid, sellepärast ongi liikluses kaos.

Kui meil suverehvid all autodel ja tuleb ootamatult talv peale on ka meil sellist kaost Tallinnas olnud.

Mis ma tahan öelda, ei ole mõtet seda vene aja suverehviga talvel sõitmist näiteks tuua, tegelikult on tegemist ikkagi väga ohtliku asjaga, kuna suverehv sulalume või jääga ei oma praktiliselt mitte mingisugust haakuvust ja liiklemine on ikka väga raske ja ohtlik.
Jäistel metsateedel, suverehvidega autod lihtsalt vajuvad kraavi, mida liinibusside ja veokitega iga talv juhtub.


Ma ei oska öelda, kui palju neid lumehelbekesi juhte on, aga enamus oma autojuhi karjääri olen mina sõitnud ilma igasuguste elektrooniliste abideta.
Nüüd jah, viimase üle 4 aasta jooksul, tekkis mul endal auto, millel on need kõik peal ja ka tööauto vahetus välja kolmveerand aastat tagasi, mistõttu tekkis ka sellele abs ja veojõukontroll, kuid mitte veel ESP.
Minu enda autol sekkuvad need elektroonilised abid harva, põhilisem on see, kui tee on jääs ja vastu kerget tõusu üritan üles kiirendada, siis tõesti veojõukontroll sekkub.


Meenutades, et ma sõitsin kunagi 49kW diisel Sierraga, siis sellega oli tõesti talvel lihtsam liigelda, selle mootori uimasuse tõttu.
Samas on praegune auto muidu igatepidi sellest parem ja stabiilsem teel ja lisaks esivedu, mis talvel tublisti juurde annab turvalisust ja liiklemise lihtsust.
Ilmselt hea veermikuehitus, raske auto ja tõenäoliselt ka raskuskese piisavalt madalal.
Kuid ka sellega, ma suverehvidega talvel sõita ei soovi.

Piisas mõni cm lund ja mul oli korralike suverehvidega raskusi, et parkimiskohalt ära saada, kus vist oli ka kerge auk.
Talverehvidega poleks seal mingit probleemi olnud.

[a1]

Vs: Rehvide vanus

Selleks et saada Eestis ametlikult seesugusega sõita kus on erinev ratas all, tuleb põhimõtteliselt vormistada ümberehitus.

Tänase päeva seisuga peaks see jama olema lõppenud.

[OSX]

Vs: Rehvide vanus

Jah, see on hea uudis tõesti! Nagu meie uus foorumlane on viidanud - https://www.elfafoorum.eu/threads/82...atuse-määrus.

[Svago]

Vs: Rehvide vanus

Polnud need vene tollased suverehvid sugugi pehmemad kui tänapäevased. Esimesed olid diagonaalrehvid ja parajad rondid. Rahvasuus öeldi, et need on tehtud põlevkivituhast. Esimesed normaalsed ja tõesti pehmed olid VAZ-2103 tehase suverehvid, mis olid päris tiheda mustriga ja pidasid suhteliselt hästi ka talvel. Ka hilisemad radiaalid olid tõesti pehmemast segust.

Talviseid teid hooldati selliselt, et lükati lahti ja bussipeatustesse, ristmikele pandi liiva, hiljem ka liiva – soola segu. Tavaliselt oli sool üksikute suurte tükkidena, mis hakkas tasapisi sulama. Mäletan veel, kui 3 sõjaväeautot lükkasid minu ees sahkadega üksteise järel teed lahti 80-ga sõites. Ainult lumepilv oli taga ja tee oli väga sile. Ausalt öelda on ka lamelliga palju parem sõita sellisel ilma soolata lumest siledaks lükatud teel.
Tollal sõideti aastas rohkem kilomeetreid, kuna bensiin oli kas 7 või 9 kopikat liiter. Mul olid aastased läbisõidud 30…50tuh km. Iga päev tuli ju tööl käia, lapsed lasteaeda/kooli viia ja seda iga ilmaga. Juba linnas tööl käimine oli aastas üle 25 tuh. km.

See on tõsi, et juba 5cm lumega, eriti sula korral, oli selliste siledate passeldega võimatu kohalt ära saada. Tuli käiks sisse panna ja auto liikuma lükata.

Ma olen kasutanud ka erinevaid naastrehve. Esimesed olid rallimeestelt vahetuskaubana saadud kruusarehvid, millistesse olid paigaldatud veoauto naelad. Tänapäeval nii suuri ei või kasutada, kuid talvistel maateedel ei suutnud mu tuunitud mootoriga VAZ-2106 neid ringi tõmmata isegi jääl. Ja kõik naelad jäid sisse kuni kasutusaja lõpuni. Kasutan mõistet nael, kuna need olid ikka suured võrreldes tänapäevaste naastudega.

Hiljem sain läänest toodud kasutatud naastrehve. Ma ei mäleta küll, et ainsalgi neist oleks kõik naastud sees olnud. Ikka 30..50% ja rohkemgi väljas. Mõned pidasid päris hästi, eriti väikebussi all. Ja ütlekski, et rehvivalik sõltub rohkem teedest kus neid kasutada ja ka autost. Ka tööautodel on enamusel olnud naastrehvid. Uimasele ja raskele diiselbussile on see hea valik.

Ja ma ei kirjeldanud tollast Piiteri liiklust. Talvisel kolmerealisel tänaval oli valgusfoori all kõrvuti neli autot ja viies startis kõnniteelt. Start oli nagu rallis Neil on veel see liikluse omapära, mida ma vahel kippusin ära unustama. Ringteel kehtib neil parema käe reegel - ringil olija peab siseneja läbi laskma.
Ükskord pidin seetõttu peaaegu miilitsaautole sisse põrutama, oma 30cm jäi puudu.

[Matis]

Vs: Rehvide vanus

Polnud need vene tollased suverehvid sugugi pehmemad kui tänapäevased. Esimesed olid diagonaalrehvid ja parajad rondid. Rahvasuus öeldi, et need on tehtud põlevkivituhast. Esimesed normaalsed ja tõesti pehmed olid VAZ-2103 tehase suverehvid, mis olid päris tiheda mustriga ja pidasid suhteliselt hästi ka talvel. Ka hilisemad radiaalid olid tõesti pehmemast segust.

Ma arvan samuti et pigem oli tegu rehvi kitsuse mitte pehmusega. Ntks ühel Corollal olid kulunud aga väga kitsad (185mm asemel 165mm) tänapäeva suverehvid all ning kinnisõidetud lumel sai nendega ilusti sõita. Ainult tõusul seisma jäädes oli jama majas.

[Svago]

Vs: Rehvide vanus

Vanasti, kui sai rohkem sõidetud, siis ma kasutasin süsteemi, kus mul olid suve-, talve- ja sügis-kevadised rattad. Ma pean seda rehvide ringilappamist 2X aastas lolluseks. Linnainimesel on sellega ilmselt probleem, et kas hoida voodi all või rehviteenuseid pakkuva firma laos. Maal seda probleemi pole.

Sügis-kevadisteks olid mul talverehvid, kas naastud eemaldatud või siis lamellid. Võrdlesin ka nende pidamist ja kasutatud lamell oli mustal jääl märgatavalt parem. Mustrisügavused olid samad ja katsudes naastrehv palju jäigem. Eemaldatud naastudega oli Michelin ja lamell Pirelli. Enamus rehve ongi olnud nende firmade omad, kui veneaegsed, lääne protid ja autotehase omad välja arvata.

Rõhutan veelkord, et igaüks valib ise sobiva tüübi. Algajale on ehk naast kindlam valik. Ma tahan vahel ka talverõõmudest osa saada ja mitteohtlikkus olukorras vahel ka jõulibisemist harrastada. Naisele see muidugi ei meeldi, pistab alati karjuma