Audioposimine

[madis64]

Vs: Audioposimine

Nende lemmikostukohad on ju ikka tuntud odavmüügifirmad: Aliexpress, Thomann, Oomipood, Noor Tehnik jne.

Oomipood müüb Farnelli ja TME-d, need omakorda nii odavamaid kui kallemaid, täpsemaid ja vähemtäpseid komponente - raske on mõista selle poe liigitamist "odavmüügifirmaks" (lisaks sellele, et Oomipoe hinnatase toob nii mõnelegi elektroonikahuvilisele vandesõnad huultele).

[Sonic]

Vs: Audioposimine

Vaidlen vastu:

https://www.oomipood.ee/category/kaablid_ja_tarvikud/pesad_ja_pistikud/audio_ja_video_uhendused?sort=p.price&order=DESC&limit=96

Mitte ühtegi normaalset pistikut või pistikupesa. Kõlbavad ehk ainult "profitehnikale".

[madis64]

Vs: Audioposimine

Vaidlen vastu:
https://www.oomipood.ee/category/kaa...=DESC&limit=96.

Millega ja millele sa vastu vaidled? Oomipoe veebilehe otsing ei esita kunagi kataloogipartnerite täielikku nomenklatuuri. Ning kui Farnellis ja TME-s sobilikku kaupa ei ole, siis jah, on Oomipood ilmselt vale koht ostlemiseks. Kuid odavmüügikohaks ta seetõttu kuidagi ei muutu - või liigitad sa Farnelli ja TME ka odavmüügifirmadeks?

[Sonic]

Vs: Audioposimine

Kui rääkida pistikutest ja pistikupesadest, siis esimesed firmad, mis pähe tulevad on WBT, Oyaide, Cardas ja Furutech. Ei leidnud ma neid kahjuks ei Farnellist ega ka TME-st.

[CCR]

Vs: Audioposimine

Seoses selle teemaga, mis puudutab stuudiotehnikat, panin vaatamiseks ühe video. Tegemist on minimaalse kodustuudioga ja siin on näha ja kuulda, millist tehnikat kasutatakse ja üldse mida peaks lugema stuudio tehnikaks. Igaüks vaadaku ise ja tehku omad järeldused. Video on vene keelne. Ma loodan, et enamus foorumi külastajaid saavad sellest aru.

https://www.youtube.com/watch?v=UpCTziSRIuA&t=381s

[madis64]

Vs: Audioposimine

Kui rääkida pistikutest ja pistikupesadest, siis esimesed firmad, mis pähe tulevad on WBT, Oyaide, Cardas ja Furutech. Ei leidnud ma neid kahjuks ei Farnellist ega ka TME-st.

Võimalik, kuid tavaliselt jääb gradatsioonis "high end"-i ja "odavmüügi" vahele ka tavakvaliteediga natuke kehvem või parem kaup, mille müüjaid nagu "odavmüüjateks" liigitada ei saa?

Aga ok, ma siiski ei arva, et mitte-high-end tavakvaliteediga pistikutes (ning neid kasutavates nii poestostetavates kui diy-audioseadmetes) niipalju heli kaduma läheb, et see instrumentide äratundmisega probleeme tekib.

[GU50]

Vs: Audioposimine

Kui rääkida pistikutest ja pistikupesadest, siis esimesed firmad, mis pähe tulevad on WBT, Oyaide, Cardas ja Furutech. Ei leidnud ma neid kahjuks ei Farnellist ega ka TME-st.

Siin on selline eelarvamuslik posimiselaadne suhtumine tunda. Väga häid liitmikke leiab maailmast ka muudelt valmistajatelt. Ja seadme kvaliteeti ei määra kaugeltki ainult liitmike kvaliteet. Kuigi eitamata võiks need olla head.

Üldiselt on vajalike komponentide otsimine ja soetamine keeruline. Mitte sellepärast, et nad üle mõistuse kallid oleksid, vaid seepärast et neid tuleb otsida ümber maailma. Tehastes on selleks tööl komponendi-insenerid, kelle asi on leida optimaalsed komponendid. Raamatupidajal on ka oma kõva sõna sekka öelda toote hinnakujunduses. DIY-er on sellistest piirangutest vaba ja otsustab ise, milliseid komponente kasutab. See et DIY-er kasutab ka odavamaid komponente, tähendab et iga idee katsetamise jaoks ei ole mõttekas kõige kallimaid detaile kokku osta, samamoodi tehakse ka tehaste tootearenduses. DIY-er ei konkureeri secondhand turuga, see ongi kogu DIY-erluse kandev idee - luua midagi uut, mida keegi teine ei tee/tooda.
Kui esineb arvamus, et DIY-erid kasutavad ainult kõige odavamaid komponente, siis ilmselt ei ole kirjutajal olnud juhust kohtuda tõsiseltvõetavate DIY-ritega.

Üldiselt keskmist Eesti audiofiili iseloomustab iha kallite tehasetoodetud brändi-seadmete järele, aga need peavad olema saada murdosa hinnaga algsest jaehinnast. Siis ta tunneb, et on saanud selle õige asja! Näiteks a'la võimendi maksis uuena poes 20000, rõõmus audiofiil sai selle hinnaga 2000. Miks see seade on alguses maksnud 20000 ja miks järelturuhind on 2000, selle peale mõte eriti ei liigu, rehepaplik saamisrõõm on lihtsalt nii suur. Aga võiks mõelda, sest mingi põhjus ju on, miks selline seade ei "hoia oma turuväärtust".

[Sonic]

Vs: Audioposimine

Eestis kahjuks tõsiselt võetavaid DIY-ereid pole, kuid näiteks Moskvas olen ma nendega kohtunud. Eesti isetegijad panevad odavatest komponentidest kokku võimendi ja hindavad seda näiteks 2000 euro vääriliseks, väites samas, et mängib samaväärselt 20000 eurot maksva firma toodanguga. Kui aga mõnikord võrdluskuulamiseks läheb, siis esimene võimendi, mis seina äärde tõstetakse on DIY.

[maaalune]

Vs: Audioposimine

Eestis kahjuks tõsiselt võetavaid DIY-ereid pole, kuid näiteks Moskvas olen ma nendega kohtunud. Eesti isetegijad panevad odavatest komponentidest kokku võimendi ja hindavad seda näiteks 2000 euro vääriliseks, väites samas, et mängib samaväärselt 20000 eurot maksva firma toodanguga. Kui aga mõnikord võrdluskuulamiseks läheb, siis esimene võimendi, mis seina äärde tõstetakse on DIY.

Ei tasu Eesti tegijaid alahinnata.Leidub ikka väga häid ja andekaid DIY-ereid.Lihtsalt turg on väike ja seetõttu müüakse paremad kaubad mujale.Vene DIY tegemistega olen kursis ja suhtlen nendega tihti.On ka seal palju "haltuurategelasi" ja tõsisemad tegijad kipuvad seetõttu varju jääma.

[Sonic]

Vs: Audioposimine

Üldiselt keskmist Eesti audiofiili iseloomustab iha kallite tehasetoodetud brändi-seadmete järele, aga need peavad olema saada murdosa hinnaga algsest jaehinnast. Siis ta tunneb, et on saanud selle õige asja! Näiteks a'la võimendi maksis uuena poes 20000, rõõmus audiofiil sai selle hinnaga 2000. Miks see seade on alguses maksnud 20000 ja miks järelturuhind on 2000, selle peale mõte eriti ei liigu, rehepaplik saamisrõõm on lihtsalt nii suur. Aga võiks mõelda, sest mingi põhjus ju on, miks selline seade ei "hoia oma turuväärtust".

Tegelikult laieneb see ka muudele toodetele, näiteks kasvõi autodele.
Üldiselt keskmist eestlast iseloomustab iha kallite tehasetoodetud brändi-autode järele, aga need peavad olema saada murdosa hinnaga algsest jaehinnast. Siis ta tunneb, et on saanud selle õige asja! Näiteks a'la Nissan X-Trail maksis uuena poes 20000, rõõmus eestlane sai selle hinnaga 2000. Miks see auto on alguses maksnud 20000 ja miks järelturuhind on 2000, selle peale mõte eriti ei liigu, rehepaplik saamisrõõm on lihtsalt nii suur. Aga võiks mõelda, sest mingi põhjus ju on, miks selline liiklusvahend ei "hoia oma turuväärtust".

[GU50]

Audioposimine

Eestis kahjuks tõsiselt võetavaid DIY-ereid pole, kuid näiteks Moskvas olen ma nendega kohtunud. Eesti isetegijad panevad odavatest komponentidest kokku võimendi ja hindavad seda näiteks 2000 euro vääriliseks, väites samas, et mängib samaväärselt 20000 eurot maksva firma toodanguga. Kui aga mõnikord võrdluskuulamiseks läheb, siis esimene võimendi, mis seina äärde tõstetakse on DIY.

Eestlase arvates on välismaal ikka kõik parem, rohi rohelisem ja võimendid võimendavad paremini ja... Eriti arusaadav on selline suhtumine 50+ vanusegrupis audiofiilide seas, kes on omal ajal sellest kõigest ilma jäänud ja tahavad nüüd "võtta mis neile kuulub".
Kibe tõde on, et elektroonikadetailid ongi odavad, ka need "kallid" komponendid on lähemalt uurides odavad. Kalliks teeb neid paar faktorit. Esiteks see tööjõukulu, millega neid valmistatakse. Eestis tehtud asja suhtes tunneb eestlane "miks tema peaks saama selle töö eest suuremat palka, kui mina saan €4 tunnis...". Ja järgmine mõte on "ega selle väikese palga eest mingit maailmatasemel tulemust Eestist ju oodata ei saagi..."
Aga vaat see välismaine! USA/Saksa/Šveitsi/Jaapani insener või tehnik saab sellesama komponendi loomisele kulunud tööaja eest mitu korda rohkem palka, järelikult see on alles ikka väärt värk!
Teiseks hinda kujundavaks faktoriks on kulu marketingile, ja imelikul kombel see on veel suuremgi osa kogukulust - kõik need ilusad blister-pakendid, punasest puust karbid, või toodete väärismetallidega kaunistamine, rääkimata lipsustatud ja lakk-kingadega valgetes kinnastes kallihinnalisest pimestava naeratusega müügimehest seal säravas spetsiaalbutiigis - kõigel sellel on hind, mille peab kinni maksma lõpptarbija.

Kuidas kujuneb valmis tehasetoote jaehind, see tasuks audiofiilil ka endale selgeks teha. Ei hakka siin kõike peensusteni kirjeldama, aga laias plaanis on seadme omahind umbes 30% sellest, mis poeletil hinnasildilt paistab, see 30% on "hind tehaseväravas". Mida lühem on seadme oodatav elukaar (igasugused väiksed vidinad, mp3-pleierid, telefonid ja muu sarnane), seda rohkem on nende jaehinnas "õhku", sest kasum tuleb kätte saada enne kui seade moraalselt vananeb ja siis ei taha seda enam keegi.

Mis puutub DIY-ri koostatud seadmesse, siis tasuks ka vaadata seda, mis väärtuses komponentidest need on koostatud ja see ei paista alati lihtsalt pilgu pealeviskamisel välja. Muidugi on näha DIY-reid, kes kalduvad teemat süvitsi tundmata "ussiõli"-komponentide poole, lootes sellistega saavutada automaatselt ülihead tulemust...
Muide ka DIY-ri aeg maksab midagi, sest aeg on taastumatu ressurss.

Tegelikult laieneb see ka muudele toodetele, näiteks kasvõi autodele.
Üldiselt keskmist eestlast iseloomustab iha kallite tehasetoodetud brändi-autode järele, aga need peavad olema saada murdosa hinnaga algsest jaehinnast. Siis ta tunneb, et on saanud selle õige asja! Näiteks a'la Nissan X-Trail maksis uuena poes 20000, rõõmus eestlane sai selle hinnaga 2000. Miks see auto on alguses maksnud 20000 ja miks järelturuhind on 2000, selle peale mõte eriti ei liigu, rehepaplik saamisrõõm on lihtsalt nii suur. Aga võiks mõelda, sest mingi põhjus ju on, miks selline liiklusvahend ei "hoia oma turuväärtust".

Kui hakata võrdlema võrreldamatuid, siis ei vii see meid kuhugi. Auto on tarbekaup, transpordivahend, nagu hobuvanker või regi või käru või lohisti vmt. Ilma audiotehnikata seevastu inimene tuleb toime täiesti suurepäraselt, on seda teinud sajandeid kui mitte millenniume. Transpordivahend on eluks vajalikum, sellega võib näiteks liigutada helitehnikat punktist A punkti B.

Muide, audiofiilide hulgas on võimalik täheldada ka selliseid isikuid, keda võiks nimetada audiofiil-kollektsionäär, tean neid oma tutvusringkonnas nimetada kohe vähemalt 2. Sellised audiofiilid koguvad endale suure koguse mitmesugust "kõrgtaseme" tehnikat, tunnistamata et omamise ja reaalse kuulamisoskuse vahel ei pruugi seost olla. Ka on siin kerge kalduda audioposimise suunas. Asja tundev audiofiil saab suurepäraselt hakkama ühe väga hea süsteemiga ja oskab selle endale ka komplekteerida.
Aga kollektsioneerimine on muidugi ka kiiduväärt tegevus, kuigi protsess "omamine" ei ole sisuliselt eriti glamuurne, siiski annab see mõningase sisu inimese elule.

[Sonic]

Vs: Audioposimine

Kui hakata võrdlema võrreldamatuid, siis ei vii see meid kuhugi. Auto on tarbekaup, transpordivahend, nagu hobuvanker või regi või käru või lohisti vmt. Ilma audiotehnikata seevastu inimene tuleb toime täiesti suurepäraselt, on seda teinud sajandeid kui mitte millenniume. Transpordivahend on eluks vajalikum, sellega võib näiteks liigutada helitehnikat punktist A punkti B.

Isiklik auto pole Eestis mingi tarbekaup. Liikluses on küll väga palju autosid, aga enamus neist on firmaautod. Suur osa inimesi kasutavad siiski ühistransporti. Mina väidan hoopski, et audiotehnika on tarbekaup, muusikat taasesitada suutev seade, nagu stereokombain, taskuraadio Selga, köögiraadio vmt. Midagi neist on ju igas kodus olemas.
Juhul, kui sa oma auto ostsid samuti kasutatuna ja odavalt, siis pole ju sullegi rehepaplik saamisrõõm sugugi võõras.
Sa mainisid siin ka konkreetseid numbreid, 2000 ja 20000, palun ka viidet sellele. Välja mõelda võib ju igasuguseid numbreid. Oma kogemusest väidan, et kui hi-end audiseade on müügis 10 korda odavama hinnaga kui soovituslik poehind ja pole juures märget "defekt" või "für bastler", siis on tegemist petukaubaga.

[GU50]

Vs: Audioposimine

Isiklik auto pole Eestis mingi tarbekaup.

Minu jaoks on auto puhtalt tarbekaup. Seepärast on ka auto hind/kasutusväärtus kaalutud faktor ja teadlik valik. Erilist rõõmu mulle auto omamine ei paku. Oleksin märksa muretum, kui saaksin läbi ilma autota, aga tänases Eestis ei ole võimalik ainult ühistranspordi kasutamisega toime tulla. Ilma helitehnikata on vabalt võimalik toime tulla. Kõige vähem on vaja selliseid "köögiraadioid".

Minu eelnev mõttekäik lähtub sellest, mida olen näinud Eesti audiofiilide suhtumises helitehnika soetamisse: peamiselt soovitakse soetada helitehnikat, mille algne jaehind on olnud kõrge, aga tänane "turuhind" on mingil põhjusel soodne. Põhjuseks võib olla ka müüja teadmatus või oksjonil pime juhus, aga oluline on siin, et Eesti audiofiil tahab näha, et seade oleks kunagi kellelegi maksnud palju, aga tema saab selle väga odavalt, see on justkui omaette kvaliteedinäitaja. Kuigi reaalselt võib seos hinnaga olla heliseadmel üsna nõrk. Vahel õnnestub ju saada mõne huvitava tüki suisa kingituseks ka, või mis?

Sa mainisid siin ka konkreetseid numbreid, 2000 ja 20000, palun ka viidet sellele. Välja mõelda võib ju igasuguseid numbreid.

Ei maininud konkreetseid numbreid, need olid abstraktsed näited demomaks Eesti audiofiili mõtteviisi, tähelepanekud elust endast annavad sellise pildi.

Jah, mina loobusin ostmast helitehnikat jaehinnaga, sest suudan ka ise piisava tasemega seadmeid koostada, kusjuures lõpphind tuleb arusaadavalt pigem sinna "tootjahinna" kanti, sellest puudub kogu müügiketi osa. Oluline on siin ka faktor, et saan koostada seadmeid vastavalt enda vajadustele, mis võivad üsnagi erineda tehasetoodangu pakutavast. Ja ei põe ka brändikummardamise all.

Oma kogemusest väidan, et kui hi-end audiseade on müügis 10 korda odavama hinnaga kui soovituslik poehind ja pole juures märget "defekt" või "für bastler", siis on tegemist petukaubaga.

Kahju küll, et audiofiilid ei ole vastastikku viisakas ühtne vennaskond.

[melll]

Vs: Audioposimine

Kõige vähem on vaja selliseid "köögiraadioid".

"Köögiraadio" suhtes ei vaidle aga minimalistina korralikku "köögiressi" pole küll õnnestunud leida.
Sellist, mis kenasti riiulialla kinnituks, hea heliga, sinihamba ja võrguvõimekusega, minimaalsete nuppudega puldil.
Ei ole ju palju küsitud aga võta näpust - keegi ei paku, tegelikult suudetakse keskmisse autoraadiosse see kõik ju kokku pakkida?
Hetkel kasutusel Philipsi "minipost", kõik hea aga kole ja ruumi võtab riiulil.

[Sonic]

Vs: Audioposimine

Kahju küll, et audiofiilid ei ole vastastikku viisakas ühtne vennaskond.

Petturitest müüjate seas pole kindlasi audiofiile, kuid ei saa välistada, et nende seas leidub DIY-ereid.