Teade

Collapse
No announcement yet.

Foorumlaste audiosüsteemid!

Collapse
This is a sticky topic.
X
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #46
    Vs: Teema "Tegijate süsteemid" arutelu

    Minu arvates on õigus Romil, murphy seisukoht on ekslik.
    "Me võime kuulata kõike, mida mõõdame, kuid me ei saa mõõta kõike, mida kuuleme."

    Comment


      #47
      Vs: Teema "Tegijate süsteemid" arutelu

      ma ei saa aru, murphy algne kommentaar käis ju tehnofriigi kogu süsteemi mõõtmiste kohta,
      koos kõlaritega, mitte võimendi eraldi. millest selline vaenulikkus mõõtmiste vastu? minuarust
      on mõlemat vaja, nii mõõtmist kui kuulamist, üks täiendab teist.

      ma ka pikka aega elanud väikse lampvõimu, tundlike kõlarite ja tämbriregulaatoriteta maailmas,
      aga ei hakka sellepärast ütlema, et miski muu süsteem ei võiks head häält teha. mingit õigust taga ajada on nonsenss,
      igal persoonil on oma eelistused ja vajadused.

      just adusin, et viimane tämbriregulaator mu põhilises kuulamissüsteemis oli ca 10 aastat tagasi...
      kuidas teistega lood (kõlarisiseseid korrektoreid arvestamata)?

      Comment


        #48
        Vs: Teema "Tegijate süsteemid" arutelu

        Esmalt postitatud murphy poolt Vaata postitust
        Jh ja siis hakkab jutt tulema et kuuldakse mõõtmatuid asju. üks päev sa kuuled 15kHz teine päev aga isegi 30kHz häirib. Vat nii täpne oleme looduse poolt.
        Võimendid mis on mõõtmatute erinevustega kõlavad täpselt samuti. Teine praktika on mitte mõõta kõiki parameetreid. Ja siis öelda mõõtsin võrgupinget aga ikka kõlab teisiti.
        Muidugi kui endale meeldib pole vaja mõõta aga siis on võrdlus olematu. Miks yltse kisan, yks tegelane lühendatult AP kisas yhes samateemalises lukus arutelus et ta on kunn ja teised sõitku võsa tema võim on parim. Ja hiilgas siis jälle soekylma terminoloogiaga aga mitte yhtegi numbrit. Kõike tuleb mõõta ja täpselt tuleb mõõta, nii on elu näidanud, vastasel korral satume tagasi aega kus muusika oli koopas pulkade kokku tagumine ja häälitsemine. Mingi hetk ma tolereerisin sellist jura aga kui kogu aeg pead tõestama läbi mõõtemise inimestele et sa pole ahv. Inimesed netist igast sodi kokku loevad on seda sodi lugenud aastaid ja vb ka midagi teinud aga praktilised mõõtemised on 0. Aga reklaamitakse nagu superhead, jutt on hea alati, "ma tean et asi on hea, ma ju ehitasin selle". Sellist jura kuuled igal elu alal iga päev ja siis ise ole neeger kes siis kõik yle mõõdab ja tõestab et pole ahv (tõsi kõik ei usu ka siis kui reaalsed tulemused nina all). Ärge siis viha pidage aga fanatte tuleb pidurdada sest kui võrrelda siis numbritega, vastasel korral on tegu yleshaipimisega, ja eriti kui seda tehakse väga agresiivselt väites et kõik teised on saast ja ta on ainuke hea.

        Kui sinu lemmik lugudeks on siinus või meander, siis ei hakka vaidlema
        Oled kunagi mõelnud mis on need testsignaalid ja mis on heli teos? Ühed on tehnika jaoks suht lihtsad ja ette arvatavad, kui on ettearvatavad, siis pole just väga keeruline saavutada ilusad signaali kujud ja numbrid. Heliteosed võivad see vastu olla meeletult keerulised ja kuidas üks või teine tehnika "läbi närib" ei ole alati ettearvatav, kuid kõrvaga võivad siiski eristatavad olla ja tänu sellele tulevadki kasutusele terminid (need, mis sa maha tegid).
        Väga palju oleneb ka muusikastiilist, mõne puhul tuleb see rohkem välja mõne puhul jälle pole vahet.

        Edit: mul pole midagi teh. andmete või mõõtmiste vastu isegi võtan need alati aluseks, kuid need numbrid ei veel piisavad näiteks süsteemi headuse hindamisel.
        viimati muutis kasutaja Rom; 26 09 2011, 18:25.

        Comment


          #49
          Vs: Teema "Tegijate süsteemid" arutelu

          Küsimus ei ole mitte selles, kas mööta; küsimus on mida ja kuidas mööta ning kuidas tulemusi interpreteerida. Paljusid asju ei oska me siiamaani mööta - nt. millised parameetrid on need, mis määravad helipildi laiuse ja sügavuse? 10 numbrit tehnilises passis ei ütle mitte midagi. (Sageduskara) graafikud on BS, kui pole lahti seletatud metoodikat; THD+Non täiesti kasutu. Iga graafiku saab paberil väga ilusaks teha - 1/1 okt silumist, amplituudiskaala 150 dB, ja ongi ilus sirge joon ja köik JOKK.

          Jätaks selle mööteriist vs. körv tule- ja törvaloopimise, seda siin varemgi tehtud ad nauseam ja tulemusi nagunii pole. Mölemat on vaja, ainult ühele vöi teisele lootma jäädes läheme suure töenäosusega rappa.

          Ahjaa, rohkem süsteemikirjeldusi ja pilte siia teemasse. Endal pole kahjuks millegagi pilte klöpsida.
          Algul tuli kõik lambist, siis leiutati transistor ning nüüd oleme otsapidi jälle kiviajas...

          Comment


            #50
            Vs: Teema "Tegijate süsteemid" arutelu

            Technics SU-V9
            Dual ASP 130
            Technics ST-G90L
            Grundig FineArts CD1000
            B&W DM601 S3

            n.ö varupingil ehk seisuriiulil:
            Celestion 3 MkII
            Pioneer SG-9800
            Grundig FineArts CT1

            Pilt siis, kui kolimine üle elatud.
            Audiofiil ei ole, s.t ei oska (siinseid postitusi lugedes) ei kuulata ega mõõta, aga kompott on välja settinud aja jooksul.
            fotokolakoguja

            Comment


              #51
              Vs: Teema "Tegijate süsteemid" arutelu

              Esmalt postitatud Rom poolt Vaata postitust
              Kui sinu lemmik lugudeks on siinus või meander, siis ei hakka vaidlema
              Oled kunagi mõelnud mis on need testsignaalid ja mis on heli teos? Ühed on tehnika jaoks suht lihtsad ja ette arvatavad, kui on ettearvatavad, siis pole just väga keeruline saavutada ilusad signaali kujud ja numbrid. Heliteosed võivad see vastu olla meeletult keerulised
              Sa peaks minu arusaamisel teadma, et iga heliseadme kõik andmed välja arvatud mürad ja ülekostvused, määrab tema ülekande funktsioon (võib ka olla mittelineaarne), seda aga on võimalik mõõta väga lihtsate signaalidega ja muusika keerulisus ei mõju kuidagi teist moodi seadmetele.

              Eri seadmete headuse ja mõõtmise suhtes üldisemalt kehtib selline asi, et alles siis on mõtet hakata võrdlema kõrvaga kuuldavaid erinevusi kui mõõtmistulemused on korralikud. Ehk heal seadmel peavad kõik mõõdetavad numbrid olema korralikud ja lisaks peab ta ka kõrvaga hea kuulata olema.

              Comment


                #52
                Vs: Teema "Tegijate süsteemid" arutelu

                miks osadele meeldivad numbrid. neid on lihtne võrrelda. kuid kahjuks ei tea ma ühtegi inimest kelle kuulde aparaat oleks II isikuga 100 prossa ühesugune, et väita et "vot see" on see hea aparaat/süsteem. ja et see hinnang kehtiks ka teistele kuulajatele. nagu siin mõned postid tagasi oli kellegil s90 ja jube rahul, samas osad siinsed audio kunnid laidavad seda. tõesti loevad nii andmed kui ka reaalne kõla. ise ajasin kunagi Kw taga, sattus kätte prooviks 12" retro kõlar. lärmas ja tegi minu jaoks (ka korteri jaooks) piisavalt valjut ja head häält. võimsust oli tal lahti võttes kõigest 17w. peale seda ka enda kujutus mõnest watist muutus. see vaidlus on tglt. suht surnud ring. aga edu. nv saab ka oma süsteemi üles riputada.
                päikest, liblikat ja särisevat jootekolbi

                Comment


                  #53
                  Vs: Teema "Tegijate süsteemid" arutelu

                  Linnas kasutja oxakese 4w lampvõim-kõlariteks Peerless 1020-lintmakk stm 310-kassetikas nakamichi dragon-cd mängija revox B226-tuner yamaha tx710-vinüülikas xantia settler-neljarealiste lintide jaoks olimp 003.Heliga ise väga rahul,kui valjemat muusikat tahan kuulata siis sõidan maale.Seal kõlarid audes-064-võim sony ta-f-70 ja lintmakk stm suur vend stm-610.Muusika vaatamiseks veel 4x2 ekraan ja viewsonicu videoprojektor.Antud momendil siis kõige nõrgem lüli olimp-003.Polegi nagu rohkem midagi lisada-alati saab paremat aga mina väga rahul.

                  Comment


                    #54
                    Vs: Teema "Tegijate süsteemid" arutelu

                    Omal ühikas Estonia Stereo kõlarid, Priboi lampvõim GU50 lõpus, raadioks Grunding R 2000. Oma tagasihoidliku võimsuse pärast tuleb väga hästi ühika tingimustes toime. Kodus Radiotehnika 001 vinüülikas, riaa on oma tehtud lampidel aga seda ei kannata kahjuks teistele näidata.
                    Vahetada 350W lampvõimendi jääksoojust Kaja Kallase elektrimolekulide vastu.

                    Comment


                      #55
                      Vs: Teema "Tegijate süsteemid" arutelu

                      Esmalt postitatud wigo poolt Vaata postitust
                      Linnas kasutja oxakese 4w lampvõim-kõlariteks Peerless 1020-lintmakk stm 310-kassetikas nakamichi dragon-cd mängija revox B226-tuner yamaha tx710-vinüülikas xantia settler-neljarealiste lintide jaoks olimp 003.Heliga ise väga rahul,kui valjemat muusikat tahan kuulata siis sõidan maale.Seal kõlarid audes-064-võim sony ta-f-70 ja lintmakk stm suur vend stm-610.Muusika vaatamiseks veel 4x2 ekraan ja viewsonicu videoprojektor.Antud momendil siis kõige nõrgem lüli olimp-003.Polegi nagu rohkem midagi lisada-alati saab paremat aga mina väga rahul.
                      Nüüd siis olimp välja vahetatud PHILLPS N4520 vastu.Tehase konditsioonis olev olimbi heli on ikkagi väga nõrk võrreldes phillipsiga.Ilmselt see oli siis viimane vene aparaat kodus.

                      Comment


                        #56
                        Vs: Teema "Tegijate süsteemid" arutelu

                        PHILLPS N4520---kena näeb välja. Nagu Kirovi vennad oleksid Olimpi jaoks sealt inspiratsiooni saanud. Kuda 30 aasta vanuse pead? proovisid salvestada?

                        Comment


                          #57
                          Vs: Teema "Tegijate süsteemid" arutelu

                          Asi näeb välja nagu oleks eile poest tulnud,ei ühtki kriimu-lindistada pole proovinud ja ilmselt ei proovi ka-linte ca 850 tk-annab neidki kuulata.Aga olimp on mehaanika osas küll väga sarnane phillipsile.
                          viimati muutis kasutaja wigo; 03 10 2011, 10:58.

                          Comment


                            #58
                            Vs: Teema "Tegijate süsteemid" arutelu

                            Tänud pildi eest ja edu muusika kuulamisel.

                            Comment


                              #59
                              Vs: Teema "Tegijate süsteemid" arutelu

                              Esmalt postitatud wigo poolt Vaata postitust
                              Aga olimp on mehaanika osas küll väga sarnane phillipsile.
                              Ehk siis "but it that philips is not good mekaniks and"?
                              Estonian SPL & Sound
                              @gargru

                              Comment


                                #60
                                Vs: Teema "Tegijate süsteemid" arutelu

                                Nüüd siis lisandus linna Audes 064.Esialgu veel vajab kõrv harjumist aga midagi on ikka kohe väga teistmoodi kui peerlessidel.Vokaal on kuidagi õhulisem ja muidugi nad mängivad ka madalamale kui peerlessid.

                                Comment

                                Working...
                                X