CD vs HiRez, 16Bit vs 24Bit, DSD?

[home]

Vs: CD vs HiRez, 16Bit vs 24Bit, DSD?

You Don't Get Lost in the Noise Floor

[estonianpunk]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

Kuulge, Ma küsiks ka nüüd muu seas, et kui süsteemis mingil aparaadil on sagedusvahemik(frequency response) 20Hz-20KHz, kas siis saab üldse mingist süsteemi terviklikust Hi-Res suutlikkusest rääkida?

[estonianpunk]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

Tundub, et esitasin liiga ebamugava küsimuse. Läheneme siis asjale teisiti. Biti sügavusest saan aru, annab dünaamikat juurde. Kui nüüd kõrg reso fail on korralikult MQA või DSD suutelise dac'i poolt lainesignaaliks konverditud ning võimendi sagedusvahemik on 20Hz-20kHz, või on kõlarite FR 38Hz-25 000Hz, siis läheb ju ikkagi miskit kaduma? Ajatakse ju neid kuulmatuid madal- ning kõrgsagedusi taga, mis sellest hi res'ist kõrgreso teevad? Teine näide oleks selline, et kui on korralik Superaudio CD-mängija ning tavaline CD ja SACD, kui neid nüüd võrrelda ning kuulata võimust, mille FR on 20Hz-20 000Hz, siis kas SACD puhul tuleb ilmtingimata esile helikvaliteedi erinevus või lihtsalt teistsugune masterdus?

[moi]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

Ükski võimendi ei ole selline, et kui antakse sagedusvahemik 20Hz-20kHz, et siis väljaspool seda midagi läbi ei tule, tuleb aga natuke väiksema amplituudiga.
See mida kõrv enamasti kuuleb on SACD erinev masterdus.

[GU50]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

Ajatakse ju neid kuulmatuid madal- ning kõrgsagedusi taga, mis sellest hi res'ist kõrgreso teevad?

Kusjuures ei aeta taga mingeid kuulmatuid sagedusi. Kõrgreso korral peetakse silmas tihedamate sämplitega tehtud digitaalset helisalvestist. Inimese kuulmine jääb ikka sinna 20Hz-20kHz vahemikku ja sedagi ideaalis, enamusel inimestest on see kuuldav sagedusriba kitsam.

Vaata digitaalset salvestust kui jadas olevaid helisignaali hetkelisi kirjeldusi, mis esitatakse numbrilisel kujul. Digisalvestus on idee poolest helisignaali kirjelduste jada.
Kui võtad analoogsignaalist näiteid (sämpleid) 44100 korda sekundis, saad teatud jada numbreid, mis kirjeldavad seda analoogsignaali teatud täpsusega, CD-plaadi täpsusega, nimetame selle standardresolutsiooniks.
Kui võtad analoogsignaalist sämpleid 22579200 korda sekundis, siis saad sama signaali 512 korda täpsema kirjelduse, see on DSD512 täpsus. Mida tihedamalt sämpleid tekitatakse, seda täpsemaks läheb signaali kirjeldamine ja seda nimetame kõrgresolutsiooniks.
No ja siis pärast DAC (digitaal-/analoogkonverter) muundab selle sämplite jada jälle inimkõrvale kuuldavaks. Selge see, et kõrgreso on analoogsignaalile lähedasem kui täna madalaks (standard)resoks loetav CD-standard.

[OSX]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

kui on korralik Superaudio CD-mängija ning tavaline CD ja SACD, kui neid nüüd võrrelda ning kuulata võimust, mille FR on 20Hz-20 000Hz, siis kas SACD puhul tuleb ilmtingimata esile helikvaliteedi erinevus või lihtsalt teistsugune masterdus?

Esiteks, võim mille sagedusriba pudeneb laiali seal ütleme 25kHz pealt, on heliliselt juba nii shitt võimendi et sellest ei ole mõtet üldse isegi rääkida.
Teiseks, kui on CD ning sama programmiga SACD, siis tõesti - enamasti on tegemist erineva masteriga, kuid kui võrrelda samast failist tehtuga, siis on positiivne skoor eranditult DSD/SACD poolel. Sellest järeldub et erinev masterdus on küll osaline, aga mitte täielik vastus nende kahe formaadi erinevustele. Kui siia valemisse satub tõesti võimendi mis on tegelikult ka 20Hz-20kHz ribaga, siis ma arvan et enam vahet ei tee ei masteritel ega formaatidel. Minul sellist võimendit pole olnud võimalust kohata. Ja ega ei igatse ka seda võimalust .

[estonianpunk]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

Kusjuures ei aeta taga mingeid kuulmatuid sagedusi. Kõrgreso korral peetakse silmas tihedamate sämplitega tehtud digitaalset helisalvestist. Inimese kuulmine jääb ikka sinna 20Hz-20kHz vahemikku ja sedagi ideaalis, enamusel inimestest on see kuuldav sagedusriba kitsam.

Vaata digitaalset salvestust kui jadas olevaid helisignaali hetkelisi kirjeldusi, mis esitatakse numbrilisel kujul. Digisalvestus on idee poolest helisignaali kirjelduste jada.
Kui võtad analoogsignaalist näiteid (sämpleid) 44100 korda sekundis, saad teatud jada numbreid, mis kirjeldavad seda analoogsignaali teatud täpsusega, CD-plaadi täpsusega, nimetame selle standardresolutsiooniks.
Kui võtad analoogsignaalist sämpleid 22579200 korda sekundis, siis saad sama signaali 512 korda täpsema kirjelduse, see on DSD512 täpsus. Mida tihedamalt sämpleid tekitatakse, seda täpsemaks läheb signaali kirjeldamine ja seda nimetame kõrgresolutsiooniks.
No ja siis pärast DAC (digitaal-/analoogkonverter) muundab selle sämplite jada jälle inimkõrvale kuuldavaks. Selge see, et kõrgreso on analoogsignaalile lähedasem kui täna madalaks (standard)resoks loetav CD-standard.

Jah, aitäh! Unustasin sampling rate'i mainida. Sellest saan aru, loomulikult, et kui ajaühikus leidub rohkem informatsiooni, siis seda "laugem" lainesignaal on võimalik luua.
Võtame siis ikkagi kõlarid ka näiteks. Kui ikkagi salvestises on peidus need ulmelised kõrgsagedused, mis ülejäänud helipildile peaksid ka juurde andma, siis, oletame, kuni -20 kHz FR-ga tweeter nendega hakkama ei saa ning nad ei avaldu? Milleks muidu neid lisa supertweeter'eid kõlaritele juurde poogitakse?

[OSX]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

Ühel korralikul kõlaril käib tweeter ka natuke kõrgemale kui 20kHz. Selle juures peab arvestama et see piirväärtus antakse mingil lepitud langusel, näiteks -3dB. Mis tähendab et kui töö käib kuni 20kHz tasemel -3dB, on tegelikult ka juba kuuldavas alas võimalik langus olemas. Nii proovitakse paremates kõlarites kohe panna laiema ribaga elemendid. Tehas ei poogi juurde valjukaid, vaid paneb komplekti selgelt eesmärgipäraselt sagedustes sobivalt kokkumängivad elemendid. Kui juurde poogitakse, siis tavaliselt mitte selleks et nihutada riba laiemaks vaid et see kuuldavas alas olev võimalik langus kompenseerida. Seda ei tee siis mitte tootja, vaid juba kasutaja.

[moi]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

Jah, aitäh! Unustasin sampling rate'i mainida. Sellest saan aru, loomulikult, et kui ajaühikus leidub rohkem informatsiooni, siis seda "laugem" lainesignaal on võimalik luua.

Siin sa eksid natuke. Näiteks 1 kHz signaal on nii 44 kHz kui 192 kHz kvantimissageduse puhul analoogis mõõdetuna täpselt ühesugused, ei ole üks teisest parem või halvem. Suurem kvantimissagedus annab ainult laiema sagedusriba, mitte parema või kvaliteetsema kujuga signaali.

[martk]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

Milleks muidu neid lisa supertweeter'eid kõlaritele juurde poogitakse?

Esialgselt võeti supertweeter kasutusele 70-80ndatel suuresti selleks, et vältida jaapani kõlaritel euroopasse importimisel suurimat tollimaksu, mis oli ettenähtud kuni 3 elemendiga (bass+kesk+kõrge) kõlaritele.
Jaapanlased lisasid veel ühe st 4nda elemendi- supertweetri. Ja sinna juurde müügimehe jutukese, et nüüd ülaots veel transparentsem
Vinüül taasesitas max ca 35 000Hz spets stereo helipeadega (mitte kvadro,mis hoopis muu teema)
.
Supertviitri mõiste tegelt suht laialivalguv, sest nt technicsi kõlari tava leaf-tviiter taasesitas 125 000Hz. Kahjuks moi seda oma (digi)aparatuuriga polnd võimeline kontrollima/üle mõõtma, kui tviitrid tal töölaual olid

[moi]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

... taasesitas 125 000Hz. Kahjuks moi seda oma (digi)aparatuuriga polnd võimeline kontrollima/üle mõõtma, kui tviitrid tal töölaual olid

Kahjuks polnud mul vastavat mikrofoni, digi taha asi ei jäänud.

[OSX]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

Siin sa eksid natuke. Näiteks 1 kHz signaal on nii 44 kHz kui 192 kHz kvantimissageduse puhul analoogis mõõdetuna täpselt ühesugused, ei ole üks teisest parem või halvem. Suurem kvantimissagedus annab ainult laiema sagedusriba, mitte paarema või kvaliteetsema kujuga signaali.

Kas ikka on päris nii lihtne?
Vaatame - CD 44,1kHz puhul on iga mõõtepunkt võetud 22,67us tagant.192kHz korral on see ajavahe punktide vahel ainult 5,20us. Ka nende punktide vahel mis kirjeldavad näiteks 100Hz tekkimist.
moi väide kehtiks kui "time between samples" oleks konstantne erinevate formaatide puhul, õnneks aga ei ole. Kuna ajaline erinevus sämplite võtmisel on tihedam igasuguse helisageduse jaoks siis on kõrgema sagedusega formaat täpsem.

[estonianpunk]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

Oiplää! Aitäh, et Mul juhtme veel rohkem kokku lasete.

Kuidas striimijatele see meeldib, et erineva biti sügavusega ning sampling rate' iga failid on erineva valjudusega? Kui playlist mängib enamuses 16/24/44,1kHz/48kHz faile ning siis hüppab vahele 24/96kHz või 24/192kHz fail, siis Minu DAP mängib neid jubedalt vaiksemalt nende dünaamilisest vahemikust tulenevalt. Valjemaks keerates ei tohi aga ära unustada, et järgmine 16/44,1kHz lugu hakkab täiega karjuma. Valmistab see kellelegi veel meelehärmi?
Lisaks, kas keegi on kõrgsagedustes mingit lisamüra kuulnud? Sai kunagi proovitud Mette Henriette ECM' i 24/192kHz faile peale foobari veel VLC playeris ning vaiksemates kohtades oli täheldatav müra kõrgsageduses. Küllap oli VLCplayeri tarkvaraline vajakajäämine, aga võib-olla näitas VLC välja, et CD kvaliteet oli prostalt upsämplitud ning kõrgreso pähe maha müüdud? Igatahes, peale seda enam VLC'd muusika kuulamiseks ei kasutanud.

[moi]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

Kas ikka on päris nii lihtne?
Vaatame - CD 44,1kHz puhul on iga mõõtepunkt võetud 22,67us tagant.192kHz korral on see ajavahe punktide vahel ainult 5,20us. Ka nende punktide vahel mis kirjeldavad näiteks 100Hz tekkimist.
moi väide kehtiks kui "time between samples" oleks konstantne, õnneks aga ei ole. Kuna ajaline erinevus sämplite võtmisel on tihedam igasuguse helisageduse jaoks siis on kõrgema sagedusega formaat täpsem.

Me oleme selle üle juba vaielnud.
Madalate sagedustega signaalide täpsusele ei anna midagi juurde rohkemate sämplite olemasolu. Kui vaadeldava signaali ülemine sageduspiir jääb madalamale kui pool kvantimisagedusest, on signaal digitaalselt täielikult määratud, enam paremaks minna ei saa kvantimissageduse suurendamisega, seda väidab Nyqvisti teoreem.
Ilustratsiooniks näiteks see video: https://www.xiph.org/video/vid2.shtml alates 17.20. ja 20.55. on antud juhul oluline osa, kui kogu videot ei viitsi vaadata.

[OSX]

Vs: Striimerist muusika kuulamine, olgu selleks siis Tidal, Qobuz, või koguni Spotify

Kuniks DAC teeb seda sample-and-hold tsirkust, ei hakka mina sinuga vaidlema, käi pealegi ringi mõttega et reaalaeg on nagu kummpael mida sa venitad nagu tea mida... .