Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

[vanemleitnant]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

Kui pole korralikku maandust majas või ei saa kohe äkki välja seda ehitada ja teema algatajal tõepoolest läheb korralik juhe õue maanduseks ja korralikud vardad on ka seal, midagi ei roosteta lahti ühendusest ja tagatud on ka et kui mats läbi käib, siis keegi ei passi seal parasjagu ehk pissita koera sinna, siis on ju kõik korras. Läbilöök korpusesse, vool jookseb lekkevoolu kaitsmest mööda, see reageerib ja lülitab Narva põlevkivijaama takka ära; lihtne; vähemasti peaks toimima.

Nojah, elektroonikutel on ikka väga müütiline arusaam maandusest.

[erku]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

Nojah, elektroonikutel on ikka väga müütiline arusaam maandusest.

Eksole, mitte midagi ise pakkuda on lihtne.
Aga; nähtud küll kus on maja peamaanduslatt ja kõik suuremad maandused tulevad sinna kokku, latilt läheb jäme juhe peakilpi kus on lahti käiv sild, sild sissetuleva PEN ja üld-KORO vahel ja see on lahti. Küsid omanikult et miks too lahti on, see vastab et EE mehed käisid vaatasid mõõtsid ja jätsid lahti, lubasid kunagi tagasi tulla
Siia meenub, et üks sõber sõdis kunagi EE-ga saaremaal, üsna kurjalt, kuna ühe posti otsas oli läinud null "logeks" ja teised järgnevad majad olevad tema maandust hakanud niiöeldes liigtarvitama, veekraani särts ja hõõguvad laetuled polevat talle teps meeldinud.

[Tikk]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

...

Kellel millised riistad on? Eks asi sellest sõltu. Aga oomid jäävad ikkagi samaks. Mõõda millega tahad.

Seda maanduse mõõtmist sai Füüsika Instituudis oma tarbeks ikka õige mitu korda tehtud. Aasta oli siis kuskil 75.
Ja tookordne "tööstuslik mõõteriist" oli täpselt selline - kaks varrast ja tester.
Aga kui näit peab just ekraailt loetud saama siis võib ju lasta seda arvutil või moblal leida.

Ning kolme tundmatuga kolme võrrandiga süsteeme lahendatakse vist juba põhikoolis.

Rm1+Rm2 =Rt12
Rm1+Rm3 =Rt13
Rm2+Rm3 =Rt23
_______________________
Seega, kui on sobiv riist siis mõõda sellega. Kui pole siis pead mütsi alla piiluma.

...
Niipalju siis ekraanist ja arusaamisest.

Vahest seletate täpsemalt, milleks siis on loodud maandustakistusmõõtjad? Kui Teie eelnevat lugedes selgub, et peale oommeetri polegi muud vaja? Ka juba nõuka ajal olid olemas maandustakistusmõõtja nime kandvad karbid. Aga FI-s vist on oma, erilised, testrid...

[ainpaasalu]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

Mis mõttetu tögimine ja mölin siin on. On ju selgelt kirjas, et kui on sobiv riist mõõda sellega, aga kellel on mingi arusaam asjast, on võimeline ka teistmoodi asju tegema/mõõtma. Väga tabavalt oli kirjas juba, kui oled loll, osta riist ja loe sealt numbreid, kui aga saad aru, kuidas reaalselt mingi asi võiks töötada, saab ka teistmoodi. Mõlemad meetodid on head, ainult et teise kasuks räägib see, et inimene saab aru, mida talle mingi aparaat näitab või näidata võib, esimene aga vaatab ekraanipealt mingeid numbreid ja võib ainult ette kujutada, mida see tegelikult tähendab. Niisama lõugade liigutamiseks ei ole foorumeid tehtud, seega võiks jutt käia sellest kas tasub ise vai maha panna või mitte. See mis aparaati keegi kasutab, mis autoga ta sõidab või kes jõuab kõige rohkem juua - neil teemadel võiks mujal kakelda.

[A.S.]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

Vahest seletate täpsemalt, milleks siis on loodud maandustakistusmõõtjad?

Maandustakistuse mõõtjad on loodud selleks, et seda konkreetset mõõtmist lihtsustada. Kui selle tööga igapäevaselt leiba teenida, siis pole ülearusteks tegevusteks lihtsalt aega. Kodus pole aga vaja iga päev seda maandustakistust mõõta, seega saab edukalt ka lihtsamate ning rohkem aega võtvate mõõteriistade ja -meetoditega hakkama. Isegi mõõtetäpsus ei pea kodus seal ± 0.1% ligidal olema.

[mikumaku]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

No kas maandustakistusmõõtja ei olegi siis oommeeter või?
Lihtsalt inimeste mõtlemismehhanismid on erinevad. Mõni kasutab teiste väljatöötatud ja juriidiliselt korrektseid lahendusi, on endas kindel, ja kui lahendus ei tööta, tõstab käpad püsti ja ütleb et ei saa, ei tohi, ei ole võimalik. Mõni aga mõtleb ise lahendusi välja, ei rahuldu enne kui on selgust saanud pisimateski nüanssides ja teda ei hirmuta seetõttu ükski mittetöötav lahendus ega probleem. Arvake ära, kumb tüüp läheb tööle tavalise elektrikuna ja kumb füüsika instituuti...

[A.R.]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

Mõni aga mõtleb ise lahendusi välja.

On veel üks võimalus. Kasutada seda, mida on teised välja mõelnud.
3 elektroodi on klassika,
volt- ja ampermeeter on klassika.
70-73 oli meil sellised teadmised ja sellised riistad.
Ja tahtmine teada kui hea maandus meil välja tuli.

Kui nüüd vaadata googlist "maandustakistuse mõõtmine" siis esimesena tulevad seal
EE reklaamid et "meie mõõdame".

Kui Teil on hirm et homme muutuvad maa magnetpoolused ja kaob kogu elekter
siis peate kindlasti laskma mõõta EE-l.

Aga ühel füüsikul võiks ju piisata arusaama milline on selle mõõtmise metoodika.
Eriti kui nüüd on ka lab tööde juhendid netis olemas.
Ja kui on lihtsalt vaja teada takistuse väärtust ja pole tähtis pitsati ja kolme allkirjaga paber.

Ülesanne on ju selles kuidas saada teada kolme ühest otsast ühendatud takisti väärtusi ning
kui me mõõteriista sinna ühispunkti ühendada ei saa.

Täitsa huvitav kui mitmele foorumlasele oleks selline mõõtmine probleemiks.
Kui neid on tõesti palju siis vast oleks lausa vajalik mõõtmisalane nõustamine.
Selline uus teemaring.
"Kuidas mõõta ????"

Ülenurmes oli kokkutulekul jutuks kuidas mõõta
molekuli laengu ja massi suhet.

Loodan et Te seda nüüd kõik oskate.
Võib minna natuke keerulisemate mõõtmiste juurde.
Mõõta takisti takistust.

[Tikk]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

Mis mõttetu tögimine ja mölin siin on. On ju selgelt kirjas, et kui on sobiv riist mõõda sellega, aga kellel on mingi arusaam asjast, on võimeline ka teistmoodi asju tegema/mõõtma. Väga tabavalt oli kirjas juba, kui oled loll, osta riist ja loe sealt numbreid, kui aga saad aru, kuidas reaalselt mingi asi võiks töötada, saab ka teistmoodi. Mõlemad meetodid on head, ainult et teise kasuks räägib see, et inimene saab aru, mida talle mingi aparaat näitab või näidata võib, esimene aga vaatab ekraanipealt mingeid numbreid ja võib ainult ette kujutada, mida see tegelikult tähendab. Niisama lõugade liigutamiseks ei ole foorumeid tehtud, seega võiks jutt käia sellest kas tasub ise vai maha panna või mitte. See mis aparaati keegi kasutab, mis mõõde autoga ta sõidab või kes jõuab kõige rohkem juua - neil teemadel võiks mujal kakelda.

Väga õige! Aga millised mõõtemeetodid on aktsepteeritavad? Tuleb tark mees ja mõõdab, kasutades voltmeetrit ja ampermeetrit, pingeallikat, ning mingisuguseid valemeid ja saab tulemi. Mis siis? Kas paberi peale pannaksegi siis kirja, et mõõdeti sellise ampermeetriga, sellise voltmeetriga ja võluvalem oli selline? Oleks väga huvitav teada konkreetseid juhtumeid, kui on väljastatud nõuetekohasuse tunnistus, millega kaasnevatel paberitel on kirjas, et mõõdeti ampermeetriga ja voltmeetriga, ja valemit kasutades saadi tulem?

[mikumaku]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

Väga õige! Aga millised mõõtemeetodid on aktsepteeritavad? Tuleb tark mees ja mõõdab, kasutades voltmeetrit ja ampermeetrit, pingeallikat, ning mingisuguseid valemeid ja saab tulemi. Mis siis? Kas paberi peale pannaksegi siis kirja, et mõõdeti sellise ampermeetriga, sellise voltmeetriga ja võluvalem oli selline? Oleks väga huvitav teada konkreetseid juhtumeid, kui on väljastatud nõuetekohasuse tunnistus, millega kaasnevatel paberitel on kirjas, et mõõdeti ampermeetriga ja voltmeetriga, ja valemit kasutades saadi tulem?

Kaasaegses skisofreenilises maailmas ei saagi selliseid juhtumeid olla, sest siis tuleks nähtavale kogu astmelise jokk-süsteemi nõmedus elektrikust kuni Brüsselini välja. Paljude vahepealsete astmete kompetentsus ja palgasaamise otstarbekus satuks kahtluse alla.
Mis puudutab füüsika katsete ja laboratoorsete tööde (mis see antud keiss ka siis muud on) korrektset vormistamist, siis on elementaarne, et pannakse kirja kõik mõõtevahendid kuni seerianumbriteni, samuti valemid ja muu füüsikaline sisu, arvutatakse tulemused ja mõõtmisvead ja vormistatakse asi korrektselt, et katse oleks vajadusel korratav.
Vabandan OT pärast.

[Tikk]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

Kaasaegses skisofreenilises maailmas ei saagi selliseid juhtumeid olla, sest siis tuleks nähtavale kogu astmelise jokk-süsteemi nõmedus elektrikust kuni Brüsselini välja. Paljude vahepealsete astmete kompetentsus ja palgasaamise otstarbekus satuks kahtluse alla.
Mis puudutab füüsika katsete ja laboratoorsete tööde (mis see antud keiss ka siis muud on) korrektset vormistamist, siis on elementaarne, et pannakse kirja kõik mõõtevahendid kuni seerianumbriteni, samuti valemid ja muu füüsikaline sisu, arvutatakse tulemused ja mõõtmisvead ja vormistatakse asi korrektselt, et katse oleks vajadusel korratav.
Vabandan OT pärast.

Jutt keerleb kodutehnika maandamise, mitte laborikatsete, kohta.

[A.R.]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

Jutt keerleb kodutehnika maandamise, mitte laborikatsete, kohta.

Kas maandamine toimub allkirjaga paberilehe külge?
Või on maandamiseks vaja ka midagi muud kui allkirja?

Kas saab usaldada selle "elektriinimese" mõõtmisi
kes peab Ohmi seadust imevalemiks?

I=U/R >>> R=U/I.

[A.S.]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

Tuleb tark mees ja mõõdab, kasutades voltmeetrit ja ampermeetrit, pingeallikat, ning mingisuguseid valemeid ja saab tulemi. Mis siis? Kas paberi peale pannaksegi siis kirja, et mõõdeti sellise ampermeetriga, sellise voltmeetriga ja võluvalem oli selline?

Ei tule see tark mees, ei tule. Tark mees on kodus ja mõtleb, kuidas maandustakistust mõõta. Kas kasutada olemasolevaid mõõteriistu (enamasti lausa taatlemata) või minna selle ühekordse mõõtmise tarbeks spetsriista ostma?
Kui sa lööd kodus suvalise vaia maasse ja tahad selle maandustakistust teada, siis mis paberit seal ikka niiväga vaja on. Arvutuse saab ka ajalehe nurga peal ära teha, pole probleemi.
Küsimus ongi selles, et kas inimene tahab teada maandustakistuse suurust või tahab ta selle maandustakistuse suuruse kohta mingit uhket, pitsatite ja allkirjadega paberit.
Või on nii, et kui inimene ise mõõdab voltmeetri-ampermeetriga 10Ω, siis on see paha, aga kirjutab keegi selle kohta ilusa paberi, et on 10Ω, siis on kohe hästi? "Paberiga maandus" toimib kuidagi efektiivsemalt?

On muidugi olukordi, kus seda paberit on vaja. Siiskutsudki selle "targa mehe" oma spetsriistaga külla.

[Tikk]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

Ei tule see tark mees, ei tule. Tark mees on kodus ja mõtleb, kuidas maandustakistust mõõta. Kas kasutada olemasolevaid mõõteriistu (enamasti lausa taatlemata) või minna selle ühekordse mõõtmise tarbeks spetsriista ostma? Kui sa lööd kodus suvalise vaia maasse ja tahad selle maandustakistust teada, siis mis paberit seal ikka niiväga vaja on. Arvutuse saab ka ajalehe nurga peal ära teha, pole probleemi. Küsimus ongi selles, et kas inimene tahab teada maandustakistuse suurust või tahab ta selle maandustakistuse suuruse kohta mingit uhket, pitsatite ja allkirjadega paberit. Või on nii, et kui inimene ise mõõdab voltmeetri-ampermeetriga 10Ω, siis on see paha, aga kirjutab keegi selle kohta ilusa paberi, et on 10Ω, siis on kohe hästi? "Paberiga maandus" toimib kuidagi efektiivsemalt? On muidugi olukordi, kus seda paberit on vaja. Siiskutsudki selle "targa mehe" oma spetsriistaga külla.

Tuleb mees, kes mõõdab aktsepteeritud meetodil, annab paberi. Kodus mul pole üldse elektrit, niiet mulle pole vaja rääkida maandusest.

[A.R.]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

Tuleb mees, kes mõõdab aktsepteeritud meetodil, annab paberi.
Kodus mul pole üldse elektrit, niiet mulle pole vaja rääkida maandusest.

Nii kolme elektroodi meetod kui volt ja ampermeetri meetodid on
üldtunnustatud meetodid ja neid kasutavad ka tööstuslikud mõõtjad.

Maandust läheb aga vaja mitte ainult elektrivõrgu jaoks.
Maandada tuleb ka piksekaitse.

Kui aga piisab ainult paberist siis olgu nii.

Kui aga siin on veel inimesi kes on huvitatud maandusest ja mitte ainult numbrist paberist siis võiks ka sellest veel natuke rääkida.

Alustuseks veel üks "hirmus võluvalem":
U=IxR (ikka seesama Ohmi valem, ainult natuke teisel kujul)

I on teie võrgukaitse väärtus amprites
R on teie maandustakistuse väärtus oomides
U on teie maandusega ühendatud elektriseadmete metallosade pinge voltides maandatud seadmete (näiteks metallist veetorustiku) suhtes.
Pinge tekkib mõningate avariiliste olukordade puhul.

Hinnatakse et õnnetutel oludel võib elule ohtlikuks osutuda juba 20-30 V.
Kui teie paberil on kirjas 30 oomi,
siis piisab suremiseks voolust läbi kahe 100W lambi.

[vanemleitnant]

Vs: Veel kord juttu kodutehnika maandamisest!

I on teie võrgukaitse väärtus amprites R on teie maandustakistuse väärtus oomides U on teie maandusega ühendatud elektriseadmete metallosade pinge voltides maandatud seadmete (näiteks metallist veetorustiku) suhtes.

Mul on peakaitse 25A ja kehvake maandus, 100 oomi kanti...

Kui teie paberil on kirjas 30 oomi, siis piisab suremiseks voolust läbi kahe 100W lambi.

Seepärast ei olegi maandustakistuse väärtus normeeritud. Puutepinge vastu kasutatakse muid kaitseviise.