Kui see on Sinu esimene külastus, siis tutvu
palun korduma kippuvate küsimustega klikates selleks ülal asetseval lingil. Enne uue postituse lisamist pead Sa registreeruma.
Postituste lugemiseks vali meelepärane foorum allpool olevast nimekirjast.
Teade
Collapse
Foorumi reeglid.
Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
kunagi jäi kuskilt selline jutt kõrva. On sellel mingi teaduslik seletus ka? Kui üldse on? Ise mäletasin midagi sellist, et kõrgemad sagedused(1kHz<) ei läbi nahakude vms
vahelduv on ohtlikum kui alalis, sest 220v vahelduva peak on 310v. Sagedus kõrgem vist jah vähem ohtlik, kuid mis sagedusest alates, ehk megahertsidest?
Tavaliselt on graafik, mis selgitab elektrivoolu toimet inimesele,
antud ühine sagedustele 15...100Hz. Ohtlikum ongi vahelduvvool,
kuna tekitab lihaste kestva kokkutõmbe (inimene ei suuda ise
ennast voolu alt vabastada). Kõige suurem on aga oht südamele.
Inimese südamel on oma närvikeskus ja selle häirimine tugevama
vahelduvvooluga põhjustab südamelihaste nõrga võbelemise ehk
fibrillatsiooni regulaarsete tugevate kokkutõmmete asemel. Selline
seisund jääb püsima ka peale voolu alt vabastamist ja piisab juba
mõnest minutist aju verevarustuse puudumisest et tekiksid
jäädavad ajukahjustused.
Kõrgsagedusliku vooluga jah, mida kõrgem on sagedus, seda enam
on täheldada nn. pinnaeffekti. Aga kõrvetada võib küll valusasti...
Gigahertsides raadiokiirgus aga on esmajoones ohtlik silmadele,
piisab juba millivattidest, et inimene võib isegi pimedaks jääda.
Kõige halvem on sealjuures see, et kiirguse toimimise ajal ei
tarvitse seda isegi tunda, mõju saabub hiljem.
Elektroonika töötab suitsu baasil.
Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.
Ma tean jällegi seda varianti, et pinnaefekt on müüt.
Kunagi Tesla Trafode kohta uurides kinnitati, et kehas olevad närvid lihtsalt ei tunne kõrgeid sagedusi ning ei suuda neile reageerida (voolu läbimisel siis lihastu kokkutõmme) ning seepärast me ka ei tunne seda.
Piir oli ~200kHz juures.
Täiele tõele ei pretendeeri.
Seda allikat enam öelda kahjuks ei oska.
jah õige, kõrget sagedust ei tunne, kärssama hakkad. Tesla kasutab üliväikest voolu jä ülikõrget pinget, sealt ka ilus efekt. Mõjub vool. Kuid näiteks raadiosaatja antenni lähedal (saates) ei ole tervislik viibida.
kunagi jäi kuskilt selline jutt kõrva. On sellel mingi teaduslik seletus ka? Kui üldse on? Ise mäletasin midagi sellist, et kõrgemad sagedused(1kHz<) ei läbi nahakude vms
m4rtin vist mõtles ikka 50hz vibratsiooni. kui nii, siis olen kuulnud jällegi sellist varianti, et 6-12hz on kõige ohtlikumad. oli neil hertsidel siis mingi seos ajulainete ja nende tegevustega.
Ma tean jällegi seda varianti, et pinnaefekt on müüt.
... et kehas olevad närvid lihtsalt ei tunne kõrgeid sagedusi ning ei suuda neile reageerida
Esmalt postitatud jannozz50 poolt
kuulnud jällegi sellist varianti, et 6-12hz on kõige ohtlikumad. oli neil hertsidel siis mingi seos ajulainete ja nende tegevustega.
Pinnaeffekt ei ole müüt, vägagi on abiks kõrgetel raadiosagedustel
pindade hõbetamine. Näiteks suureneb võnkeringide hüvetegur, kui
traat on hõbetatud. Üleni hõbedast pole mõtet, piisab pinnakattest.
Mida kõrgem on sagedus, seda rohkem pinnaeffekt avaldub. Õige on
ka see, et närvid kõrgsagedusele ei jõua reageerida, valuaisting aga
tekib ikka, nagu tulega kõrvetaks, tegelikult on seda ka näha. Olen
seda ka ise mitmeid kordi tundnud raadiosaatja antennifiidrit puutudes.
"Müüdimurdjad" aga mõned päevad tagasi TV-s nähtuna justnagu
kummutasid infraheli ränga mõju müüdi.
Hertsi lühend on Hz.
Elektroonika töötab suitsu baasil.
Tähendab - igasse detaili on doseeritud täpne kogus suitsu.
Kui mõnest suits välja lasta, siis värk enam ei käi.
Ma tean jällegi seda varianti, et pinnaefekt on müüt.
Kunagi Tesla Trafode kohta uurides kinnitati, et kehas olevad närvid lihtsalt ei tunne kõrgeid sagedusi ning ei suuda neile reageerida (voolu läbimisel siis lihastu kokkutõmme) ning seepärast me ka ei tunne seda.
Piir oli ~200kHz juures.
Täiele tõele ei pretendeeri.
Seda allikat enam öelda kahjuks ei oska.
Ära pretendeeri jah. Kui sa üritaks 50Hz 110kV vooluringist osa võtta nii et näpust pikk säde välja käib siis on see lõbu üsna lühike. Vahet pole kas närvid tunnevad või mitte, käib hele plaks ja sust pole märga plekki ka järel. Teslas on pinged veel suuremad.
lihtsalt täpsustan: teslas on jah pinged suuremad aga voolud on seal piisavalt väiksed, et mitte näppu põlema panna. elektriliinid on juba teine lugu ja kahe faasi vahel lühis läbi inimkeha, njah ... ei lõppe hästi
Veidi kahtlen selles. Tuleb lihtsalt piir ette.Pinget ei saa lõputult tõsta . Tesla trafod jooksevad 10-100kV peal. Parandage kui eksin.
Esmalt postitatud irx poolt
lihtsalt täpsustan: teslas on jah pinged suuremad aga voolud on seal piisavalt väiksed, et mitte näppu põlema panna. elektriliinid on juba teine lugu ja kahe faasi vahel lühis läbi inimkeha, njah ... ei lõppe hästi
Üldiselt I=U/R . Kui vaid see U oleks konstant..
Teisest küljest kui "pinge suur ja voolud väikesed" . Ja ikka arvatakse et võtame ja katsume seda kõrgepinget. Vool ju väike. Tõesti . Staatilises olukorras kaoks siis näppude külgetoppimisel ka see kõrgepinge, kuna allikal pole enam piisavat jaksu seda pinget kõrgena hoida. Ohtlik on see aga seetõttu, et laengud armastavad ennast igale poole koguda ja kõiksugu isolatsioonimaterjal tekitab koos juhtmetega kondensaatori. Selle energia E=CUruut/2 . Ja alghetkel on vool piiratud vaid koormustakistusega(ja veidi ka induktiivsusega). Võtame otsast kinni ja.....
Martin@mõtles, et harib veidi.
viimati muutis kasutaja martinj; 15 March 2007, 21:02.
Elu on nagu lintmakilt muusika kuulamine. Mida lõpupoole, seda kiiremini hakkab linti äraandev ketas pöörlema...
Kõik oleneb ikkagi keha läbivast voolust (sellega seotud pinge) ja ka säraka teest läbi kere.
Kuna tõstsin ühte rasket asja tiba valesti ja sain seljavalu, ravitakse seda samuti särakaga läbi selja. Apastraadi väljundsagedus on astmeliselt reguleeritav vahemikus ca. 30Hz kuni vist 200Hz. Vool läbi patsiendi kuni 80mA (!), minu puhul oli vist 20 mA@50Hz. Igasugu modulatsioonid peal, väga tõhus ja tekitab meeldiva tunde. Amplipulss on asja nimi. Et siis ... vahest osutub 50Hz kasulikuks...kui mõistlikult tarbida.
Ärge proovige seda kodus....
- Vend Hieronymus tunneb Motorola toodete nimekirja kõige paremini, las tema ütleb.
- Motorola poolt loodud kiipide hulgas ei ole teda üles tähendatud. - Tähendab: ta on Intelist!
ise olen katsetanud enda peal väikestel pingetel nii vahelduvat, kui alalist. vahelduv tõmbab lihased krampi, aga alalisvool tekitab puutepunktis põletuse tunde. 1mA alalist üle näppude on juba väga ebameeldiv. 2mA-ni ei kannatand tõsta, sest puudutus oli juba tõsiselt valus. et vältida organismi üldist mõjutamist, siis katsetasin näppude vahel. pinged sai ka sedapuhku väiksemad. 60V mõlemal pingel(AC/DC) on umbkaudu lävi, kus pinge hakkab korralikult tunda andma. vahelduval kusjuures pigem madalamal pingel
Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus
Comment