50 Hz sagedus on inimesele koige ohtlikum?

[saformo]

Vs: 50 Hz sagedus on inimesele koige ohtlikum?

Kui jätta looduslik foon mängust välja, siis ülemäärane kõrgsagedus (mittemeditsiinis kasutatav) tekitab valgeverelisust.

Kõrgepinge võib aga tõesti lausa ravida, kuid ainult juhul kui vool on kaduv-väike. Ravipesu poolt tekitatav staatiline pinge ulatub kümnetesse tuhandetesse voltidesse.

Nii et, igat asja parasjagu, siis on kõik OK!

[GU49A]

Vs: 50 Hz sagedus on inimesele koige ohtlikum?

Hiljuti haiglas käies sai räägitud sel teemal. Kõrgepinge mõjust, just sellest mis n.ö. otseselt, ilma särakata mõjub, ehk siis näiteks see, et suurte kõrgepinge liinide läheduses elavatel inimestel on suurem soodumus saada pahaloomuliste kasvajate ohvriks, leukeemia ja teised niisugused verehaigused, just selles suunas olevat märgata vahet võrreldes nende inimestega kes liinide läheduses vähem viibivad, see uuring olevatki olnud eesmärgiga saada kinnitus algsetele oletustele. Enam-vähem ohutu tsoon algab liinidest ca. 300 m eemal. Kõik sõltub samas muidugi liinipingest.
Kõrgsageduse kohta.
Huvitav, kui juba mW on ohtlikud kuidas see mõju siis nii hull on? Ei ole nii põhjalikult uurinud seda kuid sellest kuidas mikrolainete mõju toidu valmistamiseks avastati on vist küll igaüks kuulnud. Aga elukeskkonnas on ju igasuguseid ÜKS allikaidki, kas need siis ei ole suutelised "pimestama"?

[ketas]

Vs: 50 Hz sagedus on inimesele koige ohtlikum?

Electromagnetic radiation can cause ionization if the energy per photon, or frequency, is high enough, and thus the wavelength is short enough.

Mida arvata?

[Kartul]

Vs: 50 Hz sagedus on inimesele koige ohtlikum?

Oma ammustest katsetest teslatrafoga võin öelda, et kõrgsageduslik kõrgepinge (no see mis nähtavale ilmub) tõepoolest eelistab mitte mööda juhet vaid mööda isolatsiooni välispinda rännata. Kui teslatrafole sõrmega läheneda, siis noh, kuidas kellelegi, mina soovitan mingit metalleset, nt truvikeerajat pihus hoida, sest kui paljas sõrm, siis ikka kaunikesti elavaks muudab see fiiling :-P

[andreie]

Vs: 50 Hz sagedus on inimesele koige ohtlikum?

Huvitav, kui juba mW on ohtlikud kuidas see mõju siis nii hull on? Ei ole nii põhjalikult uurinud seda kuid sellest kuidas mikrolainete mõju toidu valmistamiseks avastati on vist küll igaüks kuulnud. Aga elukeskkonnas on ju igasuguseid ÜKS allikaidki, kas need siis ei ole suutelised "pimestama"?

Tevalo traditsioonide kohaselt viitan nõukaaegsele allikale:
Inimene ja elektromagnetväli (Harri Jänes, 1978, Horisont nr. 11, lk. 10-12, november 1978).

[RaunoK]

Vs: 50 Hz sagedus on inimesele koige ohtlikum?

Kui suuri pingeid kasutatakse tapjate hukkamisel USAs, kas vahelduvat või alalis voolu. Kumb tapab kiiremini, kumb on valusam ja kui ohtlik on elektrolüüs. Kas mingid vahet kah on kuhu need poolused lähvad alalisvoolu puhul? Näiteks miinus pähe ja plus, seda te teate isegi juba kuhu plus läheb.
Praktiliselt kasutatakse seda viisi hõberebastel ja muudel elajatel.
Pole kuulnud, et näiteks šinsiljade pärast tehakse alaldi.
Mis pärast kasutatakse kõrgpinged miks mitte tavalist võrgu voolu 220V? Tapab kah.

[Werewolf]

Vs: 50 Hz sagedus on inimesele koige ohtlikum?

Kui suuri pingeid kasutatakse tapjate hukkamisel USAs, kas vahelduvat või alalis voolu.

Vahelduvat. Otsi Googlest Edisoni väljendit "westinghoused" ja ka muu "war of currents" seostuv. Pinget ei mäleta (pole selle töö spetsialist ), aga särakat anti surmamõistetule mitu korda, iga kord voolu all oleku aega pikendades. Vahepeal käis arst stetoskoobiga südametegevuse lakkamist kuulamas.

Täiendus: Vaatasin wikipediast, nad on sellest lausa teaduse teinud, meetodeid pidevalt muutes (ja täiendades?). Viimane moeröögatus aastast 2004 on 2450V 15 sekundi vältel, 15 minutit pausi ja siis uuritakse, kas sai ikka kabelimats. Enne seda peeti heaks tooniks anda 8 sekundi vältel 2450V, siis 1 sekund vahet, siis 22 sekundit 480V, peale seda peeti 20 sekundit vahet ja kogu tsüklit korrati veel kolm korda. Ei tea küll millistest insenertehnilistest või meditsiinilistest kaalutlustest selline süsteem on leiutatud.
Kui nüüd asja võllahuumori tasemel võtta, siis uuem meetod on tehniliselt kergem realiseerida, NE555 monovibraator ja relee. Vanem variant nõuaks juba vaata et kontrollerit.

[KaruTEC]

Vs: 50 Hz sagedus on inimesele koige ohtlikum?

Khm. Mitte tapjate hukkamisel aga hukatavate tapmisel. Süütult surmamõistetute protsent on ebameeldivalt kõrge.

[denry12]

Vs: 50 Hz sagedus on inimesele koige ohtlikum?

Viimane moeröögatus aastast 2004 on 2450V 15 sekundi vältel, 15 minutit pausi ja siis uuritakse, kas sai ikka kabelimats. Enne seda peeti heaks tooniks anda 8 sekundi vältel 2450V, siis 1 sekund vahet, siis 22 sekundit 480V, peale seda peeti 20 sekundit vahet ja kogu tsüklit korrati veel kolm korda.

Jube sadistlik.
"Elus veel? Okei, teeme siis 15 minti pausi ja proovime uuesti."

[Werewolf]

Vs: 50 Hz sagedus on inimesele koige ohtlikum?

Jube sadistlik.

On. Sellepärast vaikselt, aga kindlalt loobutaksegi sellest (mürgisüsti kasuks). Nad ise arvestavad (ei tea küll milliste andmete põhjal), et inimese lööb see pauk teadvusetuks sekundi murdosa jooksul ja edasi on lihtsalt "lihatapmine". Timukatele endile on see suhteliselt ebameeldiv, nimelt hukatava ajusurm saabub küll ruttu, kuid peale voolu toime lõppu lõõgastuvad kõik lihased, nende hulgas ka need, mis kontrollivad jääkide kinnihoidmist...

Üldiselt, elekter ei ole eriti hea hukkamisviis, on puhtamaid ja hukatava jaoks väärikamaid meetodeid.

Kuradi OT juba... ja kole jutt ka. Kes siiski huvi, võib wikipediast juurde lugeda (electric chair), seal on seletatud nii tooli ajalugu kui ka suuremaid ebaõnnestumisi.

[Kartul]

Vs: 50 Hz sagedus on inimesele koige ohtlikum?

Kui rääkida elektri ohtlikusest, siis peamine on vahelduvvoolu mõju südamele (no seda vist kõik teavad). Aga sisuliselt, kuna südame normaalseks tööks on vajalik, et kõik südamelihase rakud korraga kokku tõmbuksid õigel hetkel, siis on südame välispinnal spetsiaalsed moodustised, mida mööda seda rütmi siis terve südame ulatuses ühtlaselt edasi antakse.

Nüüd, elektrivooluga saab selle rütmi, sassi ajada ja initseerida südamerakkude ebakorrapäraseid kokkutõmbeid, nii lähebki süda fibrilleerima ja vereringe katkeb. Kui vereringe on peatunud pikaks ajaks, siis aju sureb. Aju päästmine on võimalik u 5 minuti jooksul (vereringe ja hingamise taastamisega).

Aga noh, elektrit kasutatakse ka teatavasti selleks, et süda fibrillatsioonist välja tuua.

[RaunoK]

Vs: 50 Hz sagedus on inimesele koige ohtlikum?

Mis loogika järgi? Näiteks tooli peal lastakse sulle särakas sisse, esimesel katsel sured ära, teisel katsel ärkad ellu, kui puhkust ei ületata viit minutid.

[fre]

Vs: 50 Hz sagedus on inimesele koige ohtlikum?

Mis loogika järgi? Näiteks tooli peal lastakse sulle särakas sisse, esimesel katsel sured ära, teisel katsel ärkad ellu, kui puhkust ei ületata viit minutid.

Ei, nagu samuti siinsamas teemas eespool kirjeldasin,
põhjustab fibrillatsiooni just vahelduvvool. Defibrillaator
aga töötab alalispingel. Üritatakse südame närvikeskus
"korrale kutsuda" ühekordse vooluimpulsiga. See peaks
põhjustama ühekordse tugeva lihaste kokkutõmbe(seda
on ikka filmides näha olnud, kuidas patsient korraks väga
tugevalt võpatab või justkui "üles hüppab"). Närvikeskus,
aru saanud südamelihase kokkutõmbumisest ja lõtvumisest,
peaks seejärel jätkama oma "harjunud" rütmi. Sellest, nagu
ka südamemassaažist on täitsa abi kui õigel ajal alustada.
Patsient on muidugi lamavas asendis ja defibrillaatori
elektroodid pannakse rinnapiirkonnale.

[reuter]

Vs: 50 Hz sagedus on inimesele koige ohtlikum?

natuke paranduseks: tihtipeale "pannakse" süda siiski käima südame massaaziga, aga defibrillaatoriga jäetakse süda seisma(hiljem pm võib sellega ka käima panna). fibrilleerimine on pm nagu südame võbelemine: lihasrakud tõbuvad kokku erineval ajal ja seetõttu ei toimu "pumpamist". elektrilaksuga on eesmärk see võbelemine seisma panna ja siis pärast "pump" uuesti alglaadimisega käivitada. pm on korras süda nagu mootor: kui sellele hoog sisse lükata, siis edasi ta jätkab juba ise.
see on nagu ülekellatud arvuti resettimine: räigete pildi ja prose vigadega käiv masin naljalt niisama enam stabiilseks ise ei lähe, selleks teeme alglaadimise...