PLC paigaldus ja progemine

[insippo]

On Pärnus kedagi sellist ?

[erku]

Vs: PLC paigaldus ja progemine

Kirjuta lahti kui suuri võimalusi eeldatakse ja mida peab progetud seade tegema.
Automaatikaga üritavad tegeleda paljud ning midagi tehakse ära ka.. aga, masinaehitus ajamitega reeglina jääb vaid kõik "üritamise tasemele".

[insippo]

Vs: PLC paigaldus ja progemine

Kõigepealt sisestad tk arvu, kanga pikkuse ja mitme tk tagant teeb masin stop, potekast mootori kiirus ja lõiketera all oleku aeg. Kuumlõikus temperatuuri kontrolliga. Siis start. mootori pidur lahti, mootor veab kangast rulliga, pikkus käes, mootor stop+pidur, teral avaneb õhuklapp ja lõikab etteantud aja 0,1-5 sek. https://goo.gl/photos/gZJWeTH1pV1jEo3bA

[A.R.]

Vs: PLC paigaldus ja progemine

Kõigepealt sisestad tk arvu, kanga pikkuse ja mitme tk tagant teeb masin stop, potekast mootori kiirus ja lõiketera all oleku aeg. Kuumlõikus temperatuuri kontrolliga. Siis start. mootori pidur lahti, mootor veab kangast rulliga, pikkus käes, mootor stop+pidur, teral avaneb õhuklapp ja lõikab etteantud aja 0,1-5 sek.

Kas selliseks juhtimiseks sobiks PC mis ajab välja kaks bitti?
Üks liigutab mootorit-kangast ühe ühiku edasi ja teine põletab kanga läbi.
Kõik muu tarkus on programmis akendes ette antavad ja arvutustes kasutatavad.

[Farad]

Vs: PLC paigaldus ja progemine

Kas selliseks juhtimiseks sobiks PC mis ajab välja kaks bitti?
Üks liigutab mootorit-kangast ühe ühiku edasi ja teine põletab kanga läbi.
Kõik muu tarkus on programmis akendes ette antavad ja arvutustes kasutatavad.

Hakkab jälle pihta üks LPT pordi jutt...
Kodus võib PC-ga oma peldiku tulesid vilgutada, ei juhtu midagi kui esimese lülitamisega tuli põlema ei lähe, lased püksi ja silud väheke programmi,
aga tootmises on vaja, et asjad toimivad, sest maksab iga sekund.
Selleks, et tootmises seadmed toimiks ongi välja mõeldud PLC, nii lihtne see ongi.

[insippo]

Vs: PLC paigaldus ja progemine

Arduino Nano-ga saab ka teha.

[A.R.]

Vs: PLC paigaldus ja progemine

Arduino Nano-ga saab ka teha.

Muidugi saab. Ainult ekraan ja klaviatuur peaks ka olema.
Mugav oleks kui oleks üksjagu mälu kuhu annaks näidised sisse panna.
Mälupulk näiteks.

Kuidas selle mootori juhtimisega lood on?
Mida selleks vaja läheb?
***
LPT-ga on natuke paha, seda uuemad OP-id ei taha niisama tunda.

RS232 üle USB ajaks ka asja ära.
Seda oskab iga loll juhtida ja tema jaoks programmi kirjutada.

[Arvi]

Vs: PLC paigaldus ja progemine

Ei näe põhimõttelist erinevust LPT või RS232 kasutamises antud kontekstis.
PC baasil neid asju ei tehta. Lihtsalt töökindlus on kriteerium numero uno ja kõik tilulilu teise-kolmadajärguline.

[martinr112]

Vs: PLC paigaldus ja progemine

Samuti ei tehta Arduino baasil kui soovitakse töökindlust.

Miks ei võiks korrastada praegust kilpi?
Simatic surnud? EPROM surnud? Funktsionaalsus ei ole piisav?

[Farad]

Vs: PLC paigaldus ja progemine

Miks ei võiks korrastada praegust kilpi?

võiks võrrelda aiaääres seisnud 1950a. moskvits 400 taastamisega, raha sisse uue KIA jagu, aga sõidulooma ikka ei saa...

[martinr112]

Vs: PLC paigaldus ja progemine

Kohatu võrdlus. Kui PLC elab siis 99% asja on olemas. Tuleb välja visata ja korrastada lohakate automaatikute rappimised ja vahetada rikkis kilbidetailid. Isegi kui panna uus PLC siis ülejäänud kilbidetaile on ikka tarvis. Pole vahet kas mootrikaitselüliti on aastast 87 või 17. Täpselt sama töökindel ja funktsionaalne.
Või näiteks eraldustrafo. Võib vabalt olla vanem kui mosse aga töötab samahästi.
Ja seal all tundub olema sagedusmuundur. Juhtimise liides on kõigil sama ja primitiivne. Võib minna poodi ja osta esimese asemele mis kätte satub juhul kui peaks vigane olema.
Ja mis viga on sellel kilbil? Lapiga puhtaks ja nagu uus.

Ehk kokkuvõtteks. Tööstusautomaatikat remonditakse vajaduspõhiselt. Alati ei pea kõike uut tegema.

[A.R.]

Vs: PLC paigaldus ja progemine

Ei näe põhimõttelist erinevust LPT või RS232 kasutamises antud kontekstis.

RS232 on natuke vähenõudlikum driveri suhtes ja üllatus, tema juhtsignaalidest piisab.
Kui on olemas töötav driver Win10 all USBtoLPT juhtimiseks siis olen vägagi huvitatud.

PC baasil neid asju ei tehta. Lihtsalt töökindlus on kriteerium numero uno ja kõik tilulilu teise-kolmadajärguline.

Ei ole tegelenud tööstusega aga kas töökindlus ei koosne raua ja tarkvara töökindlusest.
Kunagi oli Ülikooli töökojas kaks ühesugust sisemise arvutiga tööpinki. Üks töötas, teine mitte. Uurisime.
Püsimälud olid erineva sisuga. Vahetasime ära, töötasid mõlemad.

Natuke tähelepanekuid:
Laboratoorsed mõõteriistad (kromatograafid, massspektromeetrid) töötavad PC-dega ja arvutivigu ei ole täheldanud.
Olin mitu aastat nende hooldaja, kontrollija (ca 20 seadet üle Eesti) ja ainsad tõrked olid seoses 230 V kadumisega.
Siiski, üks kord polnud uuel arvutil IO plaat kruviga kinnitatud, kaabel tõmbas plaadi lahti.

Haiglate verejaamadega oli sama lugu, PC-de vigu ei olnud.
Oli 230V kadumise järgne administratiivne konflikt, valvetöötaja ei omanud käivitusõigust.

Tõsi, ajalehe toimetuses oli üks vigane PC, klaviatuurist oli tehtud tuhatoos.

Oli masin kus Arduino juhtis 3 mootorit. Jälgisin seda 2 aastat, probleeme polnud.
CNC pink spetsiaalse LPT-ga käib kenasti, USB-ga olevat kirjanduse andmetel probleeme.
***
Malerobotil oli ca korra kuus USB probleem. Peale PC arvuti ja seega ka USB pesa vahetust
pole enam kuulda olnud.

Nüüd on mul arvuti kus on kaks USB pesa.
Ühte ühendatud hiir annab aegajalt tõrkeid, teises tõrkeid ei ole.
Pesa kontaktid?
***
Kui inimene küsib abi ja kavatseb seadet ise ehitama hakata (pote mootori kiiruse jaoks)
siis vast polegi arvuti soovitus väga kriminaalne.
Kui PEAB olema PLC siis PLC jaoks on ju ka algoritmi vaja ja tavaarvutis on seda lihtne katsetada.
Pealegi on inimesel Arduino kogemus olemas.

[moi]

Vs: PLC paigaldus ja progemine

Huvitav et jutt läks kohe tehnilistele detailidele. Hoopis olulisem on see, kas tegija mingi garantii ka oma tööle annab ja kas ta 3 või 5 aasta pärast veel olemas on. Võib ju lasta kellelgi põlve otsas tegijal odavalt asja ära lahendada aga kui see tegija enam paari aasta pärast saadaval ei ole, kui on vaja teha väike muudatus, tuleb kõigega jälle otsast pihta hakata.

[martinr112]

Vs: PLC paigaldus ja progemine

Oluline on seejuures, et töö saaks dokumenteeritud. Kliendile jääks elektriskeemid ja PLC tarkvara kirjeldus.
Rikke korral oleks ainult remondiraha, mitte uue väljatöötluse hind. Ja remonti või pisimuudatust teha võib skeemide alusel suvaline pädev isik, mitte algupärane teostaja.

Miks kasutada PLC-d? See võetakse välja karbist, pannakse klõpsuga DIN liistule ja on olemas kruviklemmide ühendused. PC ja kõik sinna juurdekuuluv on suur hulk seadmeid ja juhtmepusa, mis lisaks võtab ka palju voolu ning on suurusjärkudes ebatöökindlam. Jah, võiks ju kasutada PC-d kui on vaja suurt funktsionaalsust: näiteks kaameraga tuvastamine, andmetöötlus jms.

Arduino puhul on ju 2/3 puudu, et ta oleks "PLC". Ta on ju lihtsalt kontrollerikaart millel puuduvad töökindlad I/O ja toiteahelad. Kruviklemmidest ja korpusest rääkimata.
Kuid ka selles vallas on arenguid ma vaatan:https://www.industrialshields.com/sh...20-ios-analog/

[erku]

Vs: PLC paigaldus ja progemine

Täpselt nii ongi. Kui on uus nõuetekohane kaasajastatud seade, siis seda võib parandada ka keegi kolmas inimene/firma kellel on oskused ja pädevus ning viia sisse ka soovil vajalikke täiendusi või muudatusi, pole probleeme. Ning, võimalik rike kui selline ilmneb reeglina mingi detaili rikkena, mis ostetakse lihtsalt uus/vahetatakse välja ja ongi seade jälle korras. Õigel ajal kaasajastamine pole ka probleem, kus vana kontrolleri programm konverteeritakse uuemasse ümber ja nii saab lihtsalt seadmele panna uuema juhtimissüsteemi ning pikendada seadme eluiga jällegi aastateks ette.

Kõik ülejäänud tuunimised ürgvana tehnika kallal, on lihtsalt asjade edasilükkamine järgmise korrani. Sest fakt on, et kui ka saad vana keerukama asja jälle korda, siis järgmine rikke ilmnemise kord võib olla homme või aasta pärast või.. aga nii-ehk-naa see juhtub. Detaile lihtsalt vahetada ei saa, sest neid pole saada ja isegi kui.. siis mitte keegi ei hakka endale uut sodi ostma. Reeglina ei saa nendelt vanadelt kontrolleritelt isegi sisestatud softi vaadata, sest mitte keegi ei oma selliseid juhtmeid, tarkvara jne (vähemasti siin eestis mitte).

Ja.. kõige hullemad lahendid ongi need mingitel kivide või plaadikeste baasil suurte tarkurite ja isemõtlejate poolt kokku-keevitatud ja siis progetud seadmed. Nendega on tõsine probleem. Siia alla käivad ka kõiksugu kontrollerite ja PC-de ristsugutised üle COM- ja muude "pornportide". Ja isegi näiteks suurte firmade omad, mis turul olnud juba 60 ja rohkem aastat ning milles tööl 20 ja enam inseneri. Kui tahta üle kümne aasta vanust seadet remontida, siis vastuseks on reeglina, et neil pole enam nii vanu komponente (soovitavad uue seadme osta koheselt) ja siis kui läheb õnneks, et saad saata juhtarvuti või miski muu ahela nende juurde remonti, siis otsitakse välja mingid pensionärid seda remontima jne.. ning minu kogemus ütleb, et päris korda ei saadagi (olenemata pea kahe kuu pikkusest ajast ja suurest makstud summast).

Jah, uuemad kallimad ja keerukamad seadmed on täna PC-de baasil, sest nii on lihtne ja odav ehitada hetkel. PC eeliseks on tuhandete erinevate töö-programmide sisestamise võimalus ja nende kasutamise võimalus arvutimälust. Aga, hetkel on tehnika uus ja juba ka vahel esineb suuri probleeme (kus hooldusmehed jooksevad nädalaid ringiratast ja laiutavad käsi ning kirjutavad tootjatehastele abi saamiseks). Mõnede aastate pärast on seis umbes sama, nagu see teema siin algas-> remontida sisuliselt ei saa ja võimalusena on jäänud kes ehitaks kaasaegse süsteemi või siis tuleb osta uus seade tervenisti.

Veel PLC-dest rääkides, siis siin osas pole ka asjad sugugi nagu arvata võiks. Reklaami ja turunduse peale kulutatakse kordades rohkem summasi kui näiteks arendusele. Näiteks paljud japside ja jänkide kontrollerid on vilauued välimuselt, kuid sisu on uuendatud viimati aastal näiteks 2006 nagu ka viimane tarkvara sisuline viimane uuendus. Kõik muu on bling-bling; kontroller näeb uuenenud ilus välja ja tarkvara progemise tööleht võtab silmad kirjuks, kõik kohad on kiidulaulu täis mis uus ja ilus ja uute võimalustega on uus toode; aga tegelikult on seis üsna nutune, mingid patareid hoiavad ikka üleval muutmälu ja kellaaega nagu 20 aastat tagasi, VEB-server funtksioon on kosmoseteadus (vajalik tootmis-statistikas suuremate ettevõtete korral, mis kuuluvad ISO jne sertifitseeritud ettevõtete alla), rääkimata ühildumisest tänapäeva nutiseadmete ja tarkvaradega.