Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Transistoritester Hiinast

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #31
    Vs: Transistoritester Hiinast

    Kes teab kommenteerida neid multimeetrite transistori testimise pesasi.

    Nagu sellel, see sinine auguline ketas.
    Ma polegi vist proovinud mis selline teeb, sellist kallimal mõõtetehnikal harva esineb.
    Mida see mõõdab ? Beta ? Vbe ?
    http://hparchive.com/
    https://worldradiohistory.com/index.htm

    Comment


      #32
      Vs: Transistoritester Hiinast

      Beta. Ja sedagi mitte eriti usutavalt, selle tõttu kallimatel polegi.

      Comment


        #33
        Vs: Transistoritester Hiinast

        Nojah keegi kunagi kurtis et mõõtis ja siis mõõtis sama transistorit teisega ja oli teine tulemus.
        Ma ei osanud midagi kommenteerida, soovitasin asjalik mõõtja osta/ehitada.

        Mul tehtud selline kus saab Vce ja Ib reguleerida ja mõõta Ib ja Ic.
        viimati muutis kasutaja Starfish; 06 m 2020, 18:11.
        http://hparchive.com/
        https://worldradiohistory.com/index.htm

        Comment


          #34
          Vs: Transistoritester Hiinast

          Beta mõõdetakse tavaliselt tunnusjoone sirge osa pealt, võetakse 2 mõõtepunkti. Odav multimeeter võtab minuteada üheks punktiks nulli, sest nii on lihtsam. Tulemus on nagu on, aga vähemalt mingit suvalist numbrit siiski näitab.

          Esmalt postitatud Starfish poolt Vaata postitust
          Mul tehtud selline kus saab Vce ja Ib reguleerida ja mõõta Ib ja Ic.
          5€ multimeetrile keegi nii "keerulist" asja peale ei pane.
          viimati muutis kasutaja A.S.; 06 m 2020, 18:19.

          Comment


            #35
            Vs: Transistoritester Hiinast

            Transi õige vooluvõimenduse saab vaid konstantse Ik ja Uk juures. Ühelgi andmelehel pole vooluvõimendus antud konstantse Ib juures. Kahjuks selliselt töötabki enamus testreid ja transimõõtjaid. Ma nimetaks neid pigem transistori korrasoleku testijateks. Korrasolekut näitab mingi „saapanumber“.

            Erinev Ik koormab ka mõõtja akut (patareid) erinevalt, mistõttu muutub Uk. Tulemust mõjutab erineva Ik puhul temperatuur ja vooluvõimenduse sõltuvus Ik-st. Ei arvestata ka erineva Ube mõju paaride valikul. Erinevate transside puhul kasutatakse erinevaid mõõteparameetreid, mida lihtne mõõteseade ei võimalda.

            Ib reguleerimisega on küll võimalik soovitud Ik paika panna - kuid selleks kulub aeg, mille käigus transistor kuumeneb ja on ebamugav. Lihtsam on kasutada voolugeneraatorit Ik paikapanekuks. Uk saab juba eelnevalt stabiliseeritult paika panna.

            Comment


              #36
              Vs: Transistoritester Hiinast

              To Svago:
              Enamasti pole põhjust transistore määrata ideaalselt õigesti ja nt sellise riistapuuga:


              Piisab ka suht odavatest "hiinlastest", et audioseade töökorda saada:
              Digital is like formaldehyde, first it kills the music, then it stores it forever.

              Comment


                #37
                Vs: Transistoritester Hiinast

                Soojuse teke, sisemine temp. tõus on testimisel vajalik sest transistor skeemis oma tööreziimis soojeneb samuti, külma transistori Betaga pole palju teha midagi.
                http://hparchive.com/
                https://worldradiohistory.com/index.htm

                Comment


                  #38
                  Vs: Transistoritester Hiinast

                  Sellist jurakat abinõud, nagu eespool pildil, pole kunagi ise ehitanud. Näiteks iseehitatud 88MHz...108MHz generaatori tükkplaat oli alla 1cm² ja sageduse reguleerimise potekas oli karbis kõige suurem komponent.

                  Ega keegi ei mõõdagi külma kristalliga, sest see soojeneb juba suvalise vooluga mõõtmisel. Eri juhtivusega paaride mõõtmise puhul on oluline see, et kristallid kuumeneksid sama palju ja mõõteaeg oleks võrdne. Võib ju mõõta ka kuni võrdse kõrgema temperatuuri saavutamiseni – kui temperatuurisõltuvus on oluline. Näiteks piirparameetrite mõõtmine.

                  Mul on mitu erinevat transimõõtjat, et täpselt mõõta või uurida transse erinevate parameetrite osas. Viimane transimõõtja on projekteeritud just eri tüüpi (npn ja pnp) paaride valikuks väga laias Ik, Uk diapasoonis. See arvestab ka Ube erinevusi. Tänu sellele õnnestub valida diffastmesse paare, et nihkepinge oleks võimendi väljundis min. Mõõtes näiteks eelmise transimõõtjaga (milline ei arvestanud Ube erinevust) BC546 transse, olid vooluvõimendused sama partii ulatuses praktiliselt samad. Aga diffastmesse ei sobinud – ehkki mõõtmine oli samal UK ja IK juures. (Isegi oma esimesel vineerkarpi ehitatud transimõõtjal seadsin käsitsi Ib potekaga Ik paika ja siis arvutasin vooluvõimenduse). Nagu ka vanemate vene omade puhul, erines Ube päris palju. Mõõtsin siis viimasega, arvestades ka Ube, tegelikud vooluvõimendused olid päris erinevad. Lihtsam oli leida hea paar vene KT3102 hulgast, kuna neid on piisavalt varutud.

                  Või mõõtsin eraldi isetehtud abinõuga komponentide mürategureid. Näiteks leidsin, et kõige parem variant on maki esimese astmena 2PS104A väljatransipaar (tegelikud mürad on alla 0,25µv sagedustel 0,1..10Hz, mis on väga oluline korrektsiooni tõttu), kus transid on paralleellülituses, mis omakorda vähendab mürasid ja sobitub paremini 400mH taasesituspeaga. Saab kasutada ilma sidestuskondekata lahendust, ei esine ka helipea magneetimist sisse-välja lülitamisel. Edasistest suuregabariidilistest sidestuskondekatest päästab OP-lahendusel servo.
                  Head olid ka 2P302A (mürategur 0,2..0,6dB), kuid raske on leida võrdset paari.
                  Japside makkides kasutatavad suhteliselt head väljakad olid vaid vanadest plaatidest väljajoodetud. Mürad olid siiski suuremad ja paari leidmine praktiliselt võimatu ning uute ostmine mõttetu.

                  Vene transside puhul tuli neid valida võimenditesse ka vooluvõimenduse ebalineaarsuse tõttu. Mõni partii oli täitsa OK, mõnel oli jälle üheküürulise kaameli kujuline graafik. Esimestel transimõõtjatel mõõtsin 3 Ik punktis. Viimasel on võimalik mõõta sujuvalt astmetena väga laias Ik, Uk piirkonnas. Mõõtsin siis Ube arvestades ka lääne omasid. Paljud üle mõõdetud tüübid ei olnud sellised, nagu andmelehel graafikutel, paljud olid head vaid palju väiksemate voolude piirkonnas. Eri juhtivusega paaride graafikud olid kõrvutades X-kujulised – ehk võrdne vooluvõimendus oli vaid ühes punktis. Erinevusi oli ka eri firmade ja tootmisaja tõttu. Vanemad olid palju paremad ja mõned olid tõesti superlineaarsed laias Ik piirkonnas. Kui tahad head võimendit ehitada, siis tuleb nagu vene juppide puhulgi (v.a. militaarsed) kõik olulised parameetrid üle mõõta. Kasvõi juba seetõttu, et esineb palju võltsituid.

                  Ma olen põhiliselt ehitanud endale ja vahel ka remontinud mõne hea tuttava võimendeid jne. Mulle on vist külge jäänud mõõtmiste kiiks, kuna alustasin sellega juba enne algkooli ja pärast ka TPI õpingute ajal TU sektoris töötades, praktikal olles pooljuhte tootvates tehastes (mõõtetsehh) ja hiljem ka paljudes töökohtades. Olen pidanud läbima mitmeid väga põhjalikke mõõtmiste koolitusi. Ühes autoelektroonikat tootvas välisfirmas oli mul terve mõõtelabor, et kalibreerida ja kontrollida firma kõiki mõõteriitu. Ruumis oli stabiliseeritud kliima (temperatuur, õhuniiskus jne). Täppismõõteriistad, millistega kalibreerisin, käisid paljud välismaa laborites igal aastal kontrollis.
                  Töötades esimese elektroonikafirma KTB-s, tuli projekteerida ja ise ehitada palju erinevaid mõõtestende toodete reguleerimiseks või toodangu kvaliteedi hindamiseks. Firmale sai projekteeritud ja valmistatud näiteks bipolaar- ja väljatransside mõõtjad, et lihtsustada reguleerimise tehnoloogiat, vähem komponente läheks esmasel käivitamisel, reguleerimisel rikki ja toodangu kvaliteet oleks parem.
                  Tollal ei toodetud, olid defitsiitsed, väga suured või ei saanud ka Hiinast tellida sobivaid odavaid mõõteriistu. Siis oli meil 3 võitu – vähevõitu, kallivõitu ja sitavõitu. Nüüd on jälle nii, et jumal lõi maailma ja ülejäänud tuleb Hiinast. Ja kvaliteet on päris tihti sitavõitu.

                  Ega ka tänapäeval ei näe elektroonikatööstuses selliseid odavaid mõõteriistu ja töövahendeid. Mõõtmistel ei kasutata ka helikaarti, ostetakse näiteks pigem väga kallis pereauto hinnaga spektrianalüsaator. Ei ole ju võimalik 1m kepiga mõõta 1mm täpsusega, kui pole just digiusku ja parandades kaardi arvulisi müüginäitajaid A-filtri ja teiste mõõteühikutega - digi dBFS versus analoogi dBu.

                  Eks need odavad mõõteseadmed võimaldavad muidugi audiotehnikat töökorda seada ja lihtsustavad tööd. Nende mõõteriitade täpsuse kohta annab vastuse taatlemine näiteks Metrosertis. Aga ega see odav ole ja osa tuleb teha ilmselt ka väljaspool Eestit. Ka remondijupid on kallid, et suuremast hulgast midagi väga head välja valida. Kui arvestada remondihinda, pole vast mõtet ka üle pingutada.

                  Aga omale tahaks ikka midagi paremat. Kahju ainult, et olen orienteerunud parimatele tulemustele. Materiaalselt oleks olnud kasulikum see, et millisest sitast on võimlik veel söödavat saia teha

                  Comment


                    #39
                    Vs: Transistoritester Hiinast

                    Tänud Svago oma süvenemise põhjuste avamise eest. Teinekord, kui vaja probleemseid transistore paariti valida, võtan ühendust.
                    Digital is like formaldehyde, first it kills the music, then it stores it forever.

                    Comment


                      #40
                      Vs: Transistoritester Hiinast

                      Esmalt postitatud Svago poolt Vaata postitust
                      Nende mõõteriitade täpsuse kohta annab vastuse taatlemine näiteks Metrosertis.

                      Mitte kunagi ei saa sa olla kindel mitte milleski .

                      On siin saanud ka mõnd aega tagasi mainitud.
                      Oli üks riistapuu mille analoogi hind hetkel on selline kergema soomusega luksauto hinnaga (kui siin võrdlus juba tekkis autohindadega mõõteriistadest), spetsiifilise kasutusvaldkonnaga seade, eestis üks eksemplar, omaniku jutu järgi vist atesteeritult põhjamaadeski pole teist sarnast, et selle riista tööd ostavad omanikult ka euroopa firmad. Riistal igaaastane taatlus vajalik. Mainitud tegija tuli seda läbi viima aga miskipärast riistatootja taatlusjuhendit ei arvestatud, mõõtmised tehti mingi imeliku loogika järgi ega arvestatud mõnes punktis spetsifikatsioonilisi iseärasusi ja taatlus viidi läbi mittekohaste vahenditega (mitte halbade vaid konkreetseteks mõõtmisteks mitte sobivate vahenditega mida sarnase mõõtmise juures ei saagi kasutada tekkivate teatud puht elektriliste hälvete tõttu), krt, see oli omaette ooper, et "aga me oleme ju TTÜ hariduse/paberiga asjatundjad" ja mida üks hobitroonik tuleb siin õpetama (mitte 1:1 otsesõnu aga näoilmed kirjeldasid seda ilmekalt), tõendamiseks, et metoodika ei ole õige, sai prinditud ka tuntud seadmetootjate kirjeldusi, mis spetsiaalselt küsitud vastava metoodika täpsemaid riistu tootvatelt tegijatelt (Keysight/Agilent ja Fluke). Keysight siinkohal andis väga üksikasjalikku infot ja selle ettevõtte tagasiside ja klienditugi on super, vastus esimesele päringule saabus väga kiirelt, emafirmast edastati abiküsimus lähima esinduse tehnikuteni kes jagasid vajalikku infot enam kui piisavalt. Flukest sain kogemuse, et klienditugi on nigel.
                      Kuidagi läbi häda, taadeldava riista taatlusmanuaali härdail silmil sõrmega järge ajades ette lugedes sooritati mõõtmine ka siis vastavalt sellele ja masin läbis mõõtmised, üldiselt oligi kõik väga kenasti lubatud piirides, arvestades, et vanem riist siis isegi liiga hästi.

                      Enne seda veel mõtlesin, et investeerin selle raha ja lasen ka oma isetehtud mikro/millioomimõõtja täpsuse üle kontrollida aga peale seda no...nimetame seda mitte päris 100% pädevuseks mis selles vallas tegutsedes võiks olla, loobusin sest +-0,5 millioomi mõõtehälvet kodukasutuses pole suur mure.

                      Võimalusel muidugi oleks huvitav viia tõsta neile sinna lauale näiteks mingi värske tootjataatlusega veerandmilline oss ja näiteks HP3458A või Fluke 8508A multimeeter ja peale tehtud taatlust siis võrrelda, mis numbrid kes julgeb välja anda...Ma kahtlen, et niivõrd edevate riistade puhuks üldse siinses regioonis vastavaid taatlusvahendeid või metoodikat omatakse.

                      Paneme siis taatluse mingi võrdluse, suht pm esimene vaste netist vastavat teenust otsides ka ühelt siin postis mainitud mõõteriistatootjalt:

                      kohalik taatleja hinnakiri ja siis mõõteriistatootja oma:
                      FLUKE calibration price list, FLUKE calibration cost, used test equipment, rental, lease, refurbished, service, price, cost, specifications, fix
                      -superradical-

                      Comment


                        #41
                        Vs: Transistoritester Hiinast

                        Keegi tark kunagi "iidsel ajal" siin samas foorumis teadis rääkida, et paaritamiseks transi võimendusi mõõtes on õigem teha kaks erinevate vooludega mõõtmist ja kasutada siis valemit: h21e=(Ic2-Ic1)/(Ib2-Ib1), kus esimene (nr 1) mõõtmine väiksemate vooludega. Justkui oleks nagu seda kusagil veel näinud (mingi raamat isegi?) aga ei mäleta.


                        Ma nii koduste vahenditega mõõtnud ja tulemused on igaljuhul stabiilsemad küll oluliselt - ei kõigu nii palju olenevalt transi temperatuurist/tujust/õhurõhust/misiganes.
                        Abiks arvutustel: Oomiproge, Võimuproge
                        Kahtled mõne muusikapala/albumi kvalikteedis? Ei kõla nagu päris nii? Hajuta viimased kõhklused programmiga AudioVisualizer !

                        Comment


                          #42
                          Vs: Transistoritester Hiinast

                          Kui ma nüüd ei eksi siis igaüks kes kunagi viitsinud vana klassikalise TL-4M testri manuaali lugeda peaks sedamoodi h21e määramist tuttavaks pidama

                          Comment


                            #43
                            Vs: Transistoritester Hiinast

                            A mis see point üldse on, et nüüd juuksekarv mitmeks vaja ajada?
                            Tehases keegi neid ei mõõda nii peenelt ja samamoodi koormatakse tehaste toodetes neid transse oluliselt rohkem kui tavaliselt isetegemise arvamusliidrid soovitavad.

                            Üks reguleeritav mõõtja ju siin:
                            ESP Project Pages - Full Featured Transistor Tester. See the other ESP articles and projects, too

                            ja teises teemas on ka selle tavalise multimeetril baseeruva jura kohta juttu:
                            https://sound-au.com/project177.htm


                            või siis siit peaks saama ju paremat inspiratsiooni:

                            Transistor Curve Tracer: I've always wanted a transistor curve tracer. It's the best way of understanding what a device does.Having built and used this one, I finally understand the difference between the various flavours of FET. It's useful for matching transistors m…
                            -superradical-

                            Comment


                              #44
                              Vs: Transistoritester Hiinast

                              Esmalt postitatud Starfish poolt Vaata postitust
                              Soojuse teke, sisemine temp. tõus on testimisel vajalik sest transistor skeemis oma tööreziimis soojeneb samuti, külma transistori Betaga pole palju teha midagi.
                              Kõik oleneb kasutusest. Näiteks 2T transse mõõdetakse temperatuuridel -60°C…+150°C. Sellega tagatakse, et seade töötab hästi ka külmas ja kuumas. Selleks olid vastavad militaarsed ja laiatarbe GOST nõuded e. erinevad prijomkad (laiatarbest kuni kosmoseni 9 tk.).

                              Tänapäeva autoelektroonika firmades kontrollitakse eri temperatuuridel enamus plokke + pikem vibratsiooni test. +20°C…+25°C on tubane temperatuur ja mõõtmine tavatingimustel. Samas sõltub kristalli temperatuur väga paljudest teguritest - režiimist, välismõjudest korpusele alates isoleeralusest, radikast, jne. kuni lõpetades välistemperatuuri ja õhuliikumisega või mõne muu jahutustüübiga.

                              Ka kõige esimeses elektroonikafirmas oli mul KTB töötades kasutada sügavkülmiku ja soojendusega nn. kliimakapp, kus igal sügisel sai põhiliselt kontrollitud paljude kolleegide autode jahutusvedelike külmataluvust ja jagatud soovitusi vastavalt tulemustele

                              Comment


                                #45
                                Vs: Transistoritester Hiinast

                                Esmalt postitatud Arvi poolt Vaata postitust
                                Kui ma nüüd ei eksi siis igaüks kes kunagi viitsinud vana klassikalise TL-4M testri manuaali lugeda peaks sedamoodi h21e määramist tuttavaks pidama
                                Transi beeta mõõtmise ja arvutuse kirjeldus on TL-4M juhendis lk.22-24.
                                Ib antakse ette ja siis mõõdetakse Ik. Seejärel korratakse mõõtmist erineva Ib juures. Beeta arvutatakse vahede suhtena.
                                Juhendi Lk.6, tabel 1 all on kirjas, et beeta mõõtmise täpsus pole normeeritud.

                                TL-4M kasutusjuhend - lõpust veidi kõrgemal:


                                ТЛ-4М

                                Märkusena lisan, et võikeste transside mõõtmist peaks tegema kinnastega, et need ei soojeneks erinevalt. Eriti oluline on see diffastmesse sobivate paaride valikul (Ube väheneb soojenemisel ca 2…2,5mV/K). Siis on vajalik lisaks samale Ik ka võrdne mõõteaeg. Väljakate puhul on vajalikud ESD kindad.

                                Nagu ükskord varem juba kirjutasin: Ube muutudes 2,45%, muutub Ik ainult 100%. (täpsem muutus sõltub konkreetsest sisendkarakteristikust).
                                With these Ic values, find that:
                                VBE=0.691V
                                Now, double the collector current and find that
                                VBE=0.708V
                                Increasing the collector current 100% only increased the base-emitter voltage 2.45%.

                                Comment

                                Working...
                                X