Võrgutoitel SMPS IR2153 baasil

[radiotehnika35]

Esimene edukam katse siis nüüd tehtud, kasutasin IR2153 draiveriga skeemi.
Hetkeseisu skeemi siia ei postita veel aga pm. on siin sarnane olemas:
http://soundbass.if.ua/?p=978 ja seal olev skeem töötab kui kedagi peaks köitma lihtsa ja kompaktse toiteploki ehitamine näit. võimendile.
Kõige mahukam töö oli toiteplokile muunduritrafo valmistamine.
2 materjali proovisin - N27 ja 2000NM, mõlemaga samad tulemused (mähised keritud samuti, ühesugused keerdude arvud).
Vene südamik K40, 2tk kokkuliimituna, N27 on suurem aga ristlõige on natuke väiksem kui 2 vene südamiku oma kokku.

Kuna kiire katsetamise hädas ei leidnud sekundaaralaldi tarbeks kiireid soovitatavaid shottky dioode siis panin pm. esimesed ettejuhtuvad PC toiteka 30A/45V dioodipaarid (2 ühes kestas). Sisendpinge reguleerisin autotrafoga esialgu 75V~, kui pauku ei käinud, keerasin juurde kuni 150V~ (mõni element [paar kondekat] skeemis ei lase hetkel täit 230V selga virutada plokile), autotrafo järel peaks kasutama kindluse mõttes eraldustrafot, esimesel katsetamisel kaitse asemele tavaline hõõglamp ja koormus väljundisse väike. Kui pauku ei käi siis lamp ära ja kaitse asemele
Sekundaarahel on koostatud kokku 4 mähisest mis keritud kõik koos ja seejärel ühendatud vajaliku tulemuse saamiseks. NB: sekundaarahela niisuguse koostamise korral on oluline, et need oleksid tingimusteta õigesti ühendatud (algused ja lõpud!), kui mõni ühendus juhtub olema valesti - kaboom!
Samuti tarvis valida sekundaaralaldi dioodid vähemalt 2* kõrgema pingega kui ploki väljundpinge.

Ka kasutab minu skeem voolutrafot, see on 2000NM südamikul K16, proovisin ka K20 südamikku sama marki ferriidist.

Filtrid nii sisendis kui ka väljundfiltrid on micrometals 26 ferriidist toroididel, mähis 1mm traadist.


Enne kui täpsemaid materjale lisan - skeemianalüütikud, millised on selle ja muude sarnaste IR2153 / IR2155 skeemide halvad küljed?
Minu plokk on arvestatud max. võimsusele mida see draiver suuteline juhtima, üle 200mA (250mA IR2155 puhul) see väljakate juhtimiseks ei anna - see kindlasti üx miinus aga kui tegu võimendiga siis saab kaunis OK võimsuse.
+ on see, et suht odav see ehitada (kui ajakulu välja arvata).
*Milliseid võimalusi oleks võimsuse suurendamiseks - kas lisatransid kivile väljunditesse, et saada võimsamad impulsid FET lülituseks?
*Või kuidas võiks kujuneda asi kui kasutada IGBT transse lülituseks?
*Kasutada hoopis muid draivereid - UCC37322 (julma vooluga), UC2825 jne?


Samuti üks skeem veel sarnaste näitajatega:
http://www.elfafoorum.eu/threads/581...l=1#post438077 #37 postituses.
Mida sellest arvata? On ta parem kui IR2153 / IR2155 draiveriga skeem, peale selle, et väljakaid saab juhtida suurema vooluga?

Materjale tehtud plokist hiljem, esialgu oleks huvitav lugeda spetsialistide arvamusi / mõtteid.

[radiotehnika35]

Vs: Võrgutoitel SMPS IR2153 baasil

Nagu näha siis vist siin eriti ei ole SMPS iseehitajaid?
Alljärgnevalt pilt minu katsemaketist.
Kuna ilmselt 0-st ehitajaid ei ole ja tundub, et ka kokkupuuteid selle IR2153/IR2155 eriti ei ole? siis üksikasjalikku kirjeldust kuidas plokki nii ehitada, et see ka töötab siia lisama ei hakka. Netis selle konkreetse skeemi kohta päris palju muidu olemas juttu (inglise ja vene k. muidugimõista) aga spetsiifilisematest osadest ei kirjutata.
Viimasel katsel kasutasin koormusena 500W halogeenprožet ja töötab plokk kenasti, umbes tund töötas ja ükski komponent soojust ei eraldanud . Väljundis praegusel hetkel pinge 2*78V
Pildil 1. versioon milles kasutusel madalapingelised alaldid väljundis ja neid üle 20-25V kasutada ei soovitaks.

Kasutama peab kiiretoimelisi alaldeid, mul hetkel STPS40170CT mis on 20A/170V schottkydioodide paar TO220 kestas.
Muunduris töötavad IRF740 transid mis tegelikult natuke muret teevad - 400V max. lubatud pinge, järgmine modifitseerimine läheb ilmselt 600 või 800V transsidele.

Peale uusi modifitseerimisi annaks siis niisugust toidet kasutada 1U kestas võimendile . Natuke plaan veel vaadata seda IR2153 klotsi, et ehk saab temast enamat kätte kui 500-600W aga ilmselt peab proovima IR2110 vms. võimsamat draiverit ja "suuri" lülitustransse.

SMPS teema kohta on paar head raamatut mille ostmine oleks kohustuslik igale selleala huvilisele:
http://www.kriso.ee/switchmode-power-supply-handbook-3rd-revised-db-9780071639712.html

kuid ka see on väga asjalik, mul olemas just see ja kuigi see on juba moraalselt vananenud on selles ometi teooria asjalikult seletatud ja saab hakkama ka väheste algteadmistega:

http://www.kriso.ee/switchmode-power-supply-handbook-db-9780070053304.html



#1 posti mõtteid võib endiselt arutada kui teema kedagi huvitab.

Pilt siis 1. versiooni katsemoodulist,

[murphy]

Vs: Võrgutoitel SMPS IR2153 baasil

Nende kividega arvesta kui PWM läheb liialt yhte serva lõpetab boost töö. Boost konded peavad head olema. Samuti kui induktiivne koormust siis keraamiline/PP/PE vms konde toiteks. Piisab yhest väiksest piigist boost ahelas üle ette antu ja juba kivid aurustuvad. IGBT-d on head kiiremad, suurema vooluga aga paraku arvesta et neile jääb 1,2-3V pinge. Suurte voolude puhul läheb palju soojaks.

[radiotehnika35]

Vs: Võrgutoitel SMPS IR2153 baasil

Aga lähenedes nii - kumb on parem ja millistel juhtudel?
Kas IGBT või MOSFET - põlveotsas pusides ei ole ilmselt MOSFETi eeliseid kodus naljalt võimalik saavutada? IGBT peaks olema võimalik lülitada kusagil 150 - 200kHz? Kui muidugi kõik muud sageduslikud komponendid võimaldavad.
Aga mis oleks peamised eelised IGBT-l? Mitme-kümne(saja) kW võimsusega mootoreid mul pole plaanis juhtida. Aretan seda plokki PA võimu jaoks.
MOSFET kas mitte ei lase lülitada MHz sagedusel või üle selle?
Ka tunduvad kiired IGBT kallimad kui MOSFETid. IRG4PF50W... peaks lubama lülitamist 100+kHz? Ka pole neid IGBT nii võtta sahtlist, et katsetamiseks neid aurustada
MOSFETe see-eest on kuhjaga ja "esimene vasikas" neid ei aurustanudki :

Pildi kohta mille eelmises postituses lisasin, ka skeem:




Minu katsemoodulis erinevad mõned komponendid skeemil näidatust aga iseenesest põhimõtteskeem on sama.
Olulisemad osad on näit. voolutrafo ja ka selle ühendamine. Mähisega katsetasin mis sellele sai keritud ja see peaks olema võimalikult ühtlaselt südamikule jaotatud, sekundaarmähis PEAB olema keritud 2 traadiga korraga ja need tuleb pärast ühendada keskväljastusega mähiseks, see trafo siis määrab ploki kaitse - kui vool selles läheb liiga suureks siis lülitatakse IR2153 välja, kaitse reguleerimine seisneb trimmeri paikakruttimises, mina pääsesin ploki sisselülitamise hetkel võimalikult suurima laadimisimpulsi reguleerimisega. Voolutrafot ei ole näha - see asub katsemaketi plaadi radade poolel sest nii oli lühem tee mähiste vahel.
Vahest kõige olulisem osa on jõutrafo, selle mähkimine peab olema korrektne, mähiste ühendamine peab olema õigesti tehtud, algused ja lõpud on mõistlik märkida.
Mähised soovitav kerida litsest või siis ise sobiv koostada peenemast mähisetraadist (tegin ise 0,45mm traadist), sekundaarid on 0,65mm. Muidugi oleks parem peenemast traadist koostada vastavalt sagedusele, et kasutegur oleks võimalikult hea aga katses töötab ka nii
Igasugused isolatsioonid trafodel on PTFE-st.
Sisendpinge tõstsin peale mõnede osade vahetamist ~190V, lasen tal tund-paar töötada, siis üritan kontrollida osade temperatuuri ( Kui keegi ise hakkab nüüd proovima seda skeemi siis IGASUGUSED osade näppimised TÖÖ AJAL ja vahetult peale ploki VÄLJALÜLITAMIST ON ELUOHTLIKUD!!! sest sisendikondekal võib olla jääkpinget, see tuleb enne näppimist kindluse mõttes tühjaks laadida!).
Veel on kummaline, et teleri ja raadioaparatuuri kõrval see niisugusena töötades mingisuguseid häireid ei tekita, isegi sisselülitades ei ole mingisuguseid anomaaliaid AGA - mida talle võiks juurde lisada, et võimalikke võrku sattuvaid häireid võimalikult vähendada - võrk nagunii ära solgitud, kui nüüd niisugused isetehtud SMPSd ka lisada siis ehk ei ole hea?
Kui lisada sisendisse terassüdamikul filter - kas see oleks parem kui mittemidagi või on ehk midagi paremat (katsetamise huvides oleks parem kui saaks võimalikult soodsalt läbi, kui kõik OK töötab siis saab paremat kasutada)?



Alljärgnevalt veel pilt ühest skeemist, IGBT transsidel, 2kW võimsusega plokk, Москатов Е. А. "Источники питания" raamatust. Tegin foto sest skeemi joonistamiseks arvutis ei ole aega ja pm. fotol kõik ilusti näha - mida arvata? Kas on mõtet sellega edaspidi pusida? Pm. 2kW oleks sobiv number ja suuremat võimsust ei vajakski. Raamatus on kõik vajalik olemas, osade valik (soovitatavad tükid/asendused), reguleerimine jne.

Aga paar pudelikaela on -
*tarvis suured E80 südamikud ja 2 komplekti - sagedus madal (45kHz), need suured südamikud on üsna kirved... 1 komplekt ~22€ (katsetamiseks niisama osta ei tahaks), aga ta on suht väikese ristlõikega - E71 on pea poole suurema aktiivpindalaga -
*kas kui natuke üritaks sagedust tõsta, saaks ühe E71 komplektiga hakkama?
Või sobivad katsetuseks ka vene 20*28 südamikud?
Neid 2 komplekti kokku lüües saaks suurema aktiivpinna kui E80-id kasutades ja odavamad on ka, samuti on 45kHz sagedus nendele OK, üks katsetrafo (toroid) soojenes kui proovisin ~80kHz sagedusel aga see oli 12Vdc toitega plokis - võib uskuda, et väide, et see 2000MN pole juba kusagil 70-80kHz enam nii sobilik ja kasutegur langeb kõvasti, on igati õigustatud??!
Või milliseid arvamusi? Soovitusi teistsugustele skeemidele?aga (jumala eest mitte liinis: "PC toiteka ümberehitus").
Skeem siis siin:

[murphy]

Vs: Võrgutoitel SMPS IR2153 baasil

Skeem meenutab vga halogeenlambi toidet. Ainult toitelüüt on liigne. Aga järgmiseks proovi ka tagasiside pingele panna. Kasutegur ongi suhteliselt kehv kui max PWM peal, parasiitmahtuvused jms.
Ära siis unusta tagasiside on nagu helivõimendi oma, teed kiirema kui võimendi viide, läheb genereerima, teed liiga aeglase väljundi stabiilsis kannatab.

[radiotehnika35]

Vs: Võrgutoitel SMPS IR2153 baasil

See IR2153 ongi selle suunitlusega, et mõeldud algselt halogeenlampide toiteploki tarbeks .
Ega sellele skeemile seal mingisugust stabilisatsiooni ilmselt ei annagi aretada, koormusega pinge eriti ei kukkunud, minu skeem hakkab normaalselt tööle alles tegelikult kusagil ~180V, alla selle arendab vähe võimsust, seda nägin ka prožega testides, no ega väljundpinge ka polnud eriti kõrge aga selle koormuse juures ei läinud miski kusagil kuumaks ega isegi mitte soojaks .
Pildil on 1. trafoga katseplokk, 2. trafo, venelase M2000NM südamikule kerisin uued mähised ja pinge +-80V (1. trafo, lähedaste parameetritega N27 südamik).
Ühe niisuguse ploki teen veel, seal vahel draiver lülitustranssidele, et saaks suurema juhtvoolu, eks näis mis sellest tuleb, paar päeva kulub, et saada puuduolevad draiverid kätte.
Tahaks saada suuremat võimsust ja kui rahuldab siis esialgu jääb selle plokiga nii.
Edasi siis proovin ikka üht teist MOSFETga varianti kus stabiliseeritud väljund, võimsus u. 2,5kW ja TL494+draiverid ja tagasiside jne. tuled/viled. Ehk see on lõplik kui töötab korralikult aga tegelikult - SMPS polegi väga hull kui teha nii nagu soovitatud, huupi ja lohakalt ei saa hea nagu selgub

[radiotehnika35]

Vs: Võrgutoitel SMPS IR2153 baasil

Katsetus võimsama versiooniga IR2153 draiveriga ja lülitustransside suurendatud vooluga tüürahelaga maketil õnnestus ka - väljundis koormuseks 1000W halogeenlamp ja ploki voolutarve võrgust on testri näidu järgi 5A ja natuke peale, samas vahel autotrafo ja eraldustrafo, siis plokk ise.
Käivitusel käib sealt paganama suur vool läbi, tester ei loe midagi sel hetkel, lühiaegselt lubatud sellest voolupiirkonnas läbi lasta 20A ja paari lülitamise järel on ploki töötades pilt sama - seega tester ilmselt on elus ja vast näitab enamvähem õigeid numbreid ka .
Samas sisse lülitades laadimisimpulss on jube, sisendalaldis silukondekaid 3tk 470uF/400V igaüks, sinna juurde lisasin iga kondekaga paraleeli WIMA FKP kondesid, kokku ~3uF igale elektrolüüdile paraleeli.
Lülitamine toimub läbi NTC takisti mis muidu ette nähtud 5A voolule - ehk läheb see pikapeale halvaks mul? *Tarvis midagi jõulisemat?

Kaitse ploki sisendis on 10A aeglane - vist liiga jõuline?
*Või võib jätta? -vähemaga ehk jälle põleb laadimisimpulsi tõttu läbi?

*Varistor vist oleks ka hea lisada? --arvamusi?

Sisendisse läks 245V kogemata aga plokk esialgu maha ei lõppenud ja sain kiiresti pinget vähendada esialgu 200V ja siis kruvisin autotrafot seni kuni 230V sisendpinge.
Väljundis siis nagu üteldud, 1kW halogeentoru, pinge väljundis on +-92V esialgu.

Mis mulle muret teeb - alaldi, ma ei tea (kuna esimesed kokkupuuted võrgust töötavate SMPS plokkidega), kas on normaalne, et alaldidioodid lähevad leigeks?

Kas probleem võiks olla:

Kuna kiireid shottkydioode nii kõrgele pingele ei ole võtta (kas neid üldse ongi?) siis koostasin sillad 30EPF04 (30A / 400V, kiiretoimelised TO247 elukad) dioodidest - kas probleem võib olla, et nende toimekiirus jääb alla schottkyle ja osa energiat läheb lihtsalt auruks ja nii ongi antud ploki puhul normaalne või peab otsima sinna tingimata midagi muud alaldiks?
1kW koormusega pikem test oli e. 15 sekundit, rohkem esialgu ei julgenud. Dioodid soojenesid, 2*4 dioodi jaoks on u. 2*100cm jahutusradikapinda, radikas ise oli sõrmega katsudes sama mis tundub toatemperatuur aga dioodide kohalt (tagapoole kohalt) tundub soojem.

Aga, sarnane mure on ka esimese IR2153 plokiga mille pilt siin ülalpool - selles algselt testimiseks kasutatud shottkyd ka madala pingega ja asendasin MUR3020 (ka suured ja võimsad, kiired kah) TO-218 vms kestaga..., see plokk ka ajas nad soojaks, kas peabki?
Shottkydioodidega polnud seda muret küll aga kuidas nüüd?

Muu kusagil soojaks ei läinud, väga näpuga iga detaili puutuda ei julgenud aga need mis ohutumad (muidugimõista - igasugused näppimised toimusid väljalülitatud ploki juures!!!).
Isegi trafo püsib toatemperatuuril kenasti, trafo samatüübilistest rõngastest mis esimene makett, vene ferriidist.

Nüüd kui selle alaldimure suudan lahendada (või jääbki niimoodi) siis läheb plokk toiteks NMOS quasi skeemiga võimendile, 1U korpusesse
Muret teeb aga veel toiteploki võimaliku hävimise korral edasi juhtuv...

Uurisin tööstuslikke QSC võime - mille kuradiga neis üldse võimendit ennast kaitstakse, kui kaitstakse? SG3524 läbi IR2110 juhib sama labaselt IGBTsid ja need peksavad trafot, samamoodi nagu minu IR2153 skeemiski, või midagi jäi mul märkamata?

Mis nüüd minu SMPS koormuseks oleva võimendiga juhtub rikke korral? Kui rikke korral tekib trafos mingi induktiivne pinge siis see jõuab sekundaarpoolele hoopis hullema impulsina? Mida oleks kõige lihtsam rakendada toiteõlgade kaitseks?

Zenerdioodiga vist on mõeldamatu niisugusel võimsusel/pingel koormuse kaitse?
Või mis oleks lahendus või kardan asjata - päris lampi ei tahaks kogu aparaati kaotada kui miski nihu läheb.
Võimendites on IXTK82N25 transid lõppudeks ja nende asendamisele eriti mõelda ei taha kui hukka saavad, samas oleks ikka vajalik ka pommikindlus - kui miski üles ütleb siis sellest osast viga edasi ei areneks - või pole niisugust võimalust IR2153 puhul ja tuleb ikka mingi teine skeem võtta ja veel üks uus plokk teha

[erku]

Vs: Võrgutoitel SMPS IR2153 baasil

... 3tk 470uF/400V igaüks,...

Päris jõhker jah, mis sinna lõppu siis võimsuseks võiks üldse kujuneda (töö maks 60% ja pulse 100%)? See võimsus vajab ka kokkuvõttes väljundis filtreerimist .

..sinna juurde lisasin iga kondekaga paraleeli WIMA FKP kondesid, kokku ~3uF igale elektrolüüdile paraleeli. ..

Milles asja point, mis firma toodang nii on ennem sind ehitatud (või saab valesti aru, kuidas igaga paraleeli)?

..Lülitamine toimub läbi NTC takisti mis muidu ette nähtud 5A voolule - ehk läheb see pikapeale halvaks mul? *Tarvis midagi jõulisemat?

Viimane "roheline" oli vist 7A (toide 550W maks), mille sain ringi pistetud, kuna nurk lendas ära (ja muutus "jäigaks") ja toite-laks lõi ükskord 6,3A "keskmiselt aeglase" tummaks.

Kaitse ploki sisendis on 10A aeglane - vist liiga jõuline?
*Või võib jätta? -vähemaga ehk jälle põleb laadimisimpulsi tõttu läbi?

Toite asi algab korralike filtritega; korralikud filtrid elimineerivad ise suure osa sellest laksust ("Ferriitide" järel olev "terasfilter" koos X2 kondensaatoritega on tegija )

*Varistor vist oleks ka hea lisada? --arvamusi?

Kuidas sa mõtled ilma teha? Jah, on firma kelle akulaadijates neid pole (mul kapp neid rikkega asju täis )
Arusaamad on küll väheke erinevad, aga pakuks vähemasti kohe peale kaitset X1 või X2 kondensaatoriga paraleelis on esimine ja järgmine on lüütidega paraleelis ja järgmine (staatilise pulsi kaitsed) on lüüdilt maandusse.
Huvitav, nendel skeemidel siin teemas on vahel esmane filter ühtpidi ja siis teistpidi?

Mis mulle muret teeb - alaldi, ma ei tea (kuna esimesed kokkupuuted võrgust töötavate SMPS plokkidega), kas on normaalne, et alaldidioodid lähevad leigeks?

Hiljuti uurisin asjale asendust ja tuli välja et sellel mis uurisin, hakkab üle +40*C lubatud võimsus katastroofiliselt järsku kukkuma (plastikkorpuses alaldisild). Kuigi soojad nad on, kui töötavad.
Miski Phillipsi suur jurakas on ühel plokil sees, kui vaja võin ploki lahti kruvida ja margi öelda (arvatavalt pole odavate killast). Aga nendesse plöginaga valatud alukorpusse istutatud silikoni... nendel on nagu sootuks teine otstarve (neid on küll igal pool "rasketehnikas")

..Uurisin tööstuslikke QSC võime - mille kuradiga neis üldse võimendit ennast kaitstakse, kui kaitstakse?

Just silmasin ühel tööstuslikul oli peal kirjas et kaitse ja... lühisekaitse. Lõpus on miski pisike 8-jalgne seal. Margi ehk saaks, aga skeemi.. (SMD jubinad ümber jne) suht raske (kui soovi, võin margi uurida).
Eks ta selle "Power ok" võimalikke lahendite hulka võiks jääda.

Mis nüüd minu SMPS koormuseks oleva võimendiga juhtub rikke korral? Kui rikke korral tekib trafos mingi induktiivne pinge siis see jõuab sekundaarpoolele hoopis hullema impulsina? Mida oleks kõige lihtsam rakendada toiteõlgade kaitseks?

Mis pingest jutt käib? Võibolla ikkagi tagasiside on kõige tähtsam, läbi optronite. Tavaliselt seal jõu pool piirangut pole, ainult tagasiside.
Äkki varistor; vool on seal arvatavalt suur ja varistori põletab kõvasti, kuigi miski jubeda järsu laksuga piigi võtab suurem varistor kenasti vastu ja üsna seejuures.

[radiotehnika35]

Vs: Võrgutoitel SMPS IR2153 baasil

Liiga pikk post, ei ole hetkel aega kõigile argumentidele vastata.

Tänaseks on seis niisugune, et 1 katseploki põletasin maha - väljundite ühendamine on jama, trafo peab olema kohe alguses tehtud nii, et saaks kahepolaarse pinge puhuks tekitada sildalaldamise, see 2+2 dioodi (2 füüsilist dioodipaari) on ühe skeemi puhul mis lisasin, jama.

Mis on aga veel jama - see, et palju on "teoreetilisi jutustajaid" - reaalselt asjast teadmised on aga ilmselgelt BS.
Selle olen nüüdseks siinse rahva juures ära näinud, isiklikult püssi põõsasse ei viska, tegelen iseseisvalt edasi sest HUVITAV on.
Miljonär ei ole aga ega need mahapõlenud jupid vaesemaks ka ei tee - oma vigadest õpitakse, siit abi ei saa.
Lootsin, et saan manustest skeemid maha võtta aga mis selgus:

Muidu modesid ei koti siin näiteks valesse foorumisse situtud teemad, saadad teate, et tõstaks äkki ringi - kurtidele kõrvadele, näed küll, et mode käib foorumis aga teade teda ei koti, siis kotib küll kui kellelegi rumala küsimuse (mida on tuhanded korrad küsitud ja sajad korrad vastatud ka selgitavalt - lõpuks ju enam ei jõua ja viitad...kui ei aita, tuleb muu huvi otsida...või ei?) eest vastu nina annad - otse ära ütled kuidas asjalood on.

Nüüd aga seis niisugune, et manuseid KUSTUTADA EI SAA - jama, rumal olin, lootuses, et ehk leidub siin ka asjaliku silmaga eksperimentaatoreid kes teooriast rohkem teavad, oskaksid ühe või teise asja kohta vihjata (küsimused mis selle IR2153 postides tõstatasin, neid ei ole nii palju...) arvake - mitu vastust ma oma küsimustele sain? 0

Olen need ise lahendanud, siin sellest kirjutama ei hakka, las igaüks kel huvi, mõtlebki ise.
Aga täie tõsidusega ma võin väita, et abi ei saagi - näit. vanasti vene ajal õpetati niisuguseid asju koolides, et millise parameetriga (väärtusega) üks või teine osa on SOOVITAV (läbiproovitud / reaalses elus end tõestanud) valida, et näit. mitu keerdu mähisele kerida, kui jämedast traadist alustada...kõik see kuni sinnamaani, et tehtud katsemakett jääks esmasel võrkulülitamisel ELLU, et oleks aega teha mõõtmisi, näha, et mida peaks tegema paremaks, mida vahetama välja jõulisema vastu jne... meil aga, kapitalismuses seda infot ei ole mitte kusagilt saada ja siis imestatakse, et miks amatöörid on nii kurjad... See info selgitatakse ise välja, kõik võtab aega ja materjale aga loota saab vaid endale.

Mida ma veel võin ütelda - mul ei oleks väga suur probleem osta näit. 3kVA SMPS, neid müüakse, pole ka väga kallid - mõnesaja € eest saab sobivate pingetega ploki millest idee järgi oleks PA kasutuses enam kui küll.

Aga mis on loo iroonia - näit. plokk 3kVA ja +-100V väljundpingetega on konstrueeritud juba algselt nii, et sel ei ole mingit kaitset, pole samuti PFCd, on põhimõtteliselt samasugune "plank" nagu see IR2153... Aga, näit. tööstuslik plokk, need mille hinnad on ütleme 2000€ - neid ei olegi poeriiulilt võtta üldse näiteks just kahepolaarse +-100V pingega ja eritellimus tähendaks hoopis kallimat hinda - aga, siis ostaks ju kohe valmis aparaadi aga see pole enam elektroonikahuvi, ei ole ka enam DIY...

Ei hakka siin ka lahkama ka enam sisendalaldist vms., nende hind ei määra kvaliteeti - mul 1 katses oli KBL405, kui nüüd datasheeti vaatad siis märkad miks läks kuumaks .

Ka on stabiliseeritud ja stabiliseerimata toide (igasugu optronite teemal) mõeldud igaüks töötama oma kohale - madalsagedusvõimendis ei ole stabiliseeritud toide kõige kohasem, eriti just PA juures (nimetagem seda nii, minu eksperiment on seotud 700W+ võimendi toitmisega), stabiliseeritud toide on võimendis kasutatav aga suurtel võimsustel ei ole soovitav seda eelistada - siin taas koht kus end harida kui pakub huvi, et miks - google aitab kah.

Maha põletasin muide ainult draiveri ja lõputransid, nüüd juba uued asemel, trafo ringitehtud, jõulisemad transid lõpus. Katsetan edasi, igaljuhul on arusaami kogunenud võrreldes algselt lihtsalt räägituga...
Aga moraal on selles, et kui on midagi ütelda, eriti halvustavat või kusagilt olen paar asja märkimata unustanud siis ei tasu sellest teha oletust, et olen lollakas ja ei tea, et see on koht kus saab enese teadmiseid tõsta teiste omadest kõrgemale - kui neid on, tule aita, kui ei ole - õpi neilt kes oma kogemusi teistega jagavad.

Lõpetuseks kena päeva ja teguderohket (loodetavasti on veel jäänud neid kes ei simu ja kive ei kirjuta) suve RAUDVARALISE elektroonika ehitajatele!

[raido21]

Vs: Võrgutoitel SMPS IR2153 baasil

Kuidas arvutitoiteplokil on lühise kaitse tehtud?

[radiotehnika35]

Vs: Võrgutoitel SMPS IR2153 baasil

Eh, mida küsimust?

See IR2153 pole üheski arvutitoitekas kasutusel.
Ja arvutitoidetest siin teemas ei lahka. Liiga palju müra tuleb sisse.
Kes tahab, ehitagu arvutitoiteid ümber, mina ei keela.
Aga mina nendega ei viitsi hakata mässama ja niigi tegelikult vähest aega kulutama. Oodatud tulemust nendest toidetest EI SAA.
Kui ootus on paarsada VA siis ehk jah aga kui ootus on kõrgemal ja ootuses on sissepõimitud ka soov saada teada iga tüki täpne otstarve ja töötamise käik siis arvutitoitekas on nagu jalgratas ja see on juba ammu tehtud. 12V, 5V on pinged mida saab igast pm. suvalisest teleritrafost, aga kahepolaarsed, +-50, +-70 või ütleme isegi +-sada ja rohkem V ei tule ühestki niisugusest trafost, eriti suurtel vooludel.

IR2153 on tegelikult ette nähtud luminofoorlambi (kompakt / saastalamp jne) draiver, ta ei ole päris "tavaline" PWM kontroller.
Ta on madala väljundvooluga umbes 200mA ja -200mA (Hi ja Lo väljundid siis), ja tema voolu võimendamiseks näiteks ei sobi IR2110 või taoline. Ses osas on TL494 ja SG2425 vms. mugavamad kasutada, et neid saab kasutada koos sobivate suure vooluga MOS/IGBT draiveritega.
IR2153 suurt üle kW ei ole mõistlik kasutada.
TL494 oli tagasiside ahel olemas ja seda kasutataksegi ülekoormuse kaitsena - läbi optronite see ahel üldiselt seal.

IR2153 on pm. see ülekoormuse kaitse ka olemas, minu skeemis on selleks voolutrafo, sellega sai tehtud mitmeid eksperimente, ülalpool ka kirjutasin keerdude arvust aga see oli tegelikult jama, ei tööta korralikult, tegin natuke ringi, dioodepoolne mähis on peenike, rohkem keerde kui siin ülalpool juttu oli. Voolumähis on sama kokkukeerutadud mähisetraat mis on ka jõutrafo võrgupoolel, üks keerd. Ülekoormuskaitse rakenduse reguleerimiseks on trimmertakisti (25 keerdu, täppistrimmer), sellega saab reguleerida paika kaitsme rakendushetke - selleks on aga tarvis suurt koormust ja kui võimsustarve selle ületab (näit. koormuseks olev seade rikneb ja tekib lühis) siis vool kaitseahelas tõuseb üle etteantud väärtuse ja seejärel lülitatakse juhtimpulsside genereerimine IR2153 poolt välja. Eksperimenteerimise seisukohast olen proovinud erinevaid lahendusi ja suutnud ka ühes plokis IR2153 ja transid tappa (tänu sellele, et algne voolutrafo oli jama ja kaitse ei töötanud nii nagu oleks vaja olnud). Aga nagu loll loom ikka - õpid oma vigadest ja katsetad edasi.
Tegelikult ei ole SMPS nii keeruline asi, põhimõte on tal ikkagi üsna lihtne, vähemasti tavalised poolsild ja sildmuundurid, on igasugu induktiivmuundureid jne. mis on keerulised ja ka kommertsasjades vähe levinud.

Mõningad raskestimõõdetavamad (näit. magnetiline küllastus jne.) suurused muidugi on ja seepärast asi algaja jaoks natuke keeruline aga kui kasutada teada-tuntud materjale trafodeks siis väga hull ei olegi, samas tundmatu katsetamine on huvitav ja mõningad mõõtmised saab tegelikult isegi ka kodus põlveotsas teha ja nende järgi on olemas ka võimalus kasutada spets. kalkulaatoreid, et saada teada tundmatu materjali omadusi. Ka on hea järgida draiveritele lubatud töörežiime (mitte püüda rakendada teda näit. 10* kõrgemal sagedusel tööle võrreldes tootja soovitatuga), peaks raatsima valida sobivaid MOSFETe või ka IGBT, mitte kõige odavamaid ja jumalteab mis madalpingelisi, peab valima niisugused mil on võimalikult väike paisulaeng (nC), võimalikult väike Rdson, ka mahtuvuslikud parameetrid on soovitav valida - omal on lõpuks lihtsam ja isegi kui kõik ei ole päris korras (näit. trafo valesti keritud) siis paremate juppide puhul võib isegi jääda aega, et saada aru mis valesti läks ja siis uuesti teha, proovida. Suvalisest, sobimatust pahnast kokkuklopsitu ei pruugi mingit aega anda - käib üks vuss ja võlusuits ongi detailidest lahkunud.
Ja siis ka eriti oluline: SMPS reguleerimine ja häälestamine nõuab ettevaatust ja ohutusnõuete täitmist.

[otsija]

Vs: Võrgutoitel SMPS IR2153 baasil

Ostsin ka selle ir2153 draiveri ning mängisin sellega vähe. PC toiteka trafo istub kenasti sinna järgi ühendada ilma ümber kerimata isegi. Väljundpinge saab kenasti +-25V 12V ahelast. Trafole läheb ristkülik selga ja ei tee teist nägugi süsteem, töötab nagu kellavärk. Skeem põhimõtteliselt selle järgi tehtud, tiba muutsin draiveri toitesüsteemi ja kerisin trafole lisamähise ning draiver saab toite otse trafost, mitte läbi selle kütva taki, seetõttu tarbib plokk tühijooksul alla 2W. ülekoormuskaitset ei hakanud külge aretamagi, väljundit lühistama plaanis pole hakata ning kui lähebki võimendi lühisesse, siis paneks kummalegi võimendi kanalile kaitsmed ette ja vast ei põleks plokk maha. Mul selliseid õhukesi valgeid korpuseid tehtud kaablirennist(pildil 300x300 mm karp, reaalselt kasutaks võimendile 200x300 mm karpi), karp ise nagu näha üsna madal, sees kõigest kuskil 4cm kõrgust, samas sain toite(korpuse peal näha) üsna õhukese tänu trafo ja kondede pikali panekule ning mahub ära ja jääb natukene ruumigi et ohutud vahed sisse jääks. Testisin ka plokki kuskil 120W koormusega, põhiliselt kuumenevad sekundaarpoole alaldusdioodid, Primaarpoole väljakad soenevad ka natukene. Kasutan IRF740 seal, tiba madala pingega on aga ei tohiks midagi juhtuda vast. Pinge kukkus ka selle koormusega +-22,5V peale umbkaudu, aga see pole probleemiks. See ka huvitav, et kui PC toitekale otse ristkülik peale lasta, sisi lendab asi kohe õhku, kuigi skeemilahendus jõupoolel täpselt sama.

[radiotehnika35]

Vs: Võrgutoitel SMPS IR2153 baasil

Sekundaaralaldi dioodid on millised? Ma proovisin ja proovisin, kiired või ülikiired dioodid - vahet eriti ei ole, kipuvad kuumenema - lahendus: Schottky dioodid, nende miinus - eriti üle 250V isendeid ei leia, seega ploki väljundpinge pole soovitav eriti üle +-80V. Proovisin seal päris jõulisi, 600V ja 50-75A ülikiireid dioode ja needki tahavad radikat ja muundurile omale pole ka kasulik, trafot mõjutab see ka kuidagi - südamik kipub soojenema.
Siiani vähe aega olnud ja eriti palju selle IR2153 lahendusega mässanud ei ole, voolutrafosid katsetasin erinevaid ja nipet näpet veel, nüüd ootab oma järge ikka "õige" SMPS, TL494+IR2110, trafo ETD59, poolsildlülituses, ootus saada reaalselt 2+kW.

[otsija]

Vs: Võrgutoitel SMPS IR2153 baasil

Südamiku soojenemise kohta ei oska veel midagi lisada, pole nii pikalt testinud. Aga dioodid kuumenevad nagu dioodid ikka, kasutan neidsamu 16c20c paarisdioode. Eks neil tavalistel dioodidel olegi koormuse all pingelang pea voldi ligi ja 2,5A peabki neid niipalju kütma kui ta küttis, paratamatus.

[keegi-Hannes]

Vs: Võrgutoitel SMPS IR2153 baasil

Suured tänud kasutaja radiotehnika35 teema eest!! Sai isegi ca.-3a tagasi, samasuguse jamaga tegeletud (hallogeeni-inverterist Võimenditoide). Huvitusin ka ennekõike katsetamisele! Minule oleks piisanud +/- 50V ja 6A. Sai ka kahed uued ferriidid mähitud (üks variant oli vene M2000 paarisrõngas). Aga Sekundaar-dioodide otsimine tüütas ära (just see kuumenemine ja kartus Schottky vastupinge taluvuse pärast). Otsin algaval nädalal oma kolukastist ploki ja muud soolikad/koormused, ülesse ja jätkan ka.

Ehk valgustad kuidas sul "paugutamised" on kulgenud?
Küsin ka katse-koormustest (õieti selle jahutamisest) sest minul 2õlga x 4tk 50W "halogeenkellukest". Ja kuna mul garaazi/töökoda pole, katsetaan "Köögilaua-laboris" siis lambid 8tk ladusin praeahju restile. Suutsin ühesõnaga kahel korral juhtmed ära kärsatada (õieti nende isolatsiooni). Päris alumiiniumlatistikku ka ehitada ei viitsinud!

Kuulsin sa kirjutad mingist 2kW-sest halogeenprosest (saada pilte kui on mahti)! Kuna ma kütan korterit ka elektriga siis õige aeg teemaga jätkata!