Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Tuulegeneraator autogeneraatoritest

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Vs: Tuulegeneraator autogeneraatoritest

    http://www.goldenmotor.com/ Esimese tõsise elektrikardi ehitamiseks kasutasime 10kW harjadeta mootorit. Kuna see kippus "intensiivsel" kasutamisel natuke soojaks minema (kontroller hakkas voolu piirama), siis lõikasime juhtmekarbile õhutusavad. Lisaks puhuma üks "turboventikas". Saime sisse piiluda ja kahe suure mähise vahel istub ketas magnetitega. Kahjuks on mähised liiga "paksud", et efektiivset ergutust kogu mähisele anda. Samas võib see olla hea, et mähis ei lähe nii kuumaks genereerimisel
    HAWT generaatoril on kasutegus sellesmõttes parem, et labade disaini-pinda saab vabamalt muuta kui näiteks VAWT puhul. Lisaks saab juurde aretada lihtsamat ülekannet...

    Esmalt postitatud ermats poolt Vaata postitust
    tartu pets võiks mõne lingi anda, kus saada hiina ime püsimagnet mootor mis annab 23p/min juures välja vähemalt 12V ja on generaatorina töötades kõrge kasuteguriga igas asendis.
    Ja kui hõõrdeenergia ära kaob, siis ju lausa hea!
    Fools and fanatics are always certain of themselves, but wiser people are full of doubts

    Comment


      #17
      Vs: Tuulegeneraator autogeneraatoritest

      Erinevad elektrimootorid käituvad erinevalt. Kui leida tiivikuga sobiv mootor, siis on see lausa lust. Ei pea üleliigselt pingutama ja asi saab hea.
      Selle kardi mootori olemust ei tea, aga näiteks mudelitel kasutusel olevate mootorite mähise keerdude arv on olematu, mis tähendab, et pinge piisavaks saamiseks peab andma väga suured pöörded. Üks 44V 3,6kW mootor mul annab ühe voldi u. 6000p/min juures. Voolu ei ole mõõtnud.

      Pets kirjutas:"HAWT generaatoril on kasutegus sellesmõttes parem, et labade disaini-pinda saab vabamalt muuta kui näiteks VAWT puhul. Lisaks saab juurde aretada lihtsamat ülekannet..."

      Mida mõtled disaini-pinna muutmise all?

      Ülekande lisamisel on VAWT-i puhul minuteada ainuke häda selles, et ülekanne jääb külili ja näiteks kett hakkab küljega nühkama vastu hammasratta külgi.
      Hammasrihm on ka hea. Külili olekus sama häda mis ketil. Mingi tugirullikuga ehk saaks olusid parandada.
      Endal praegu enam ühtegi ülekandega tuulikut ei ole.


      Efektiivsuse erinevs on tingitud rohkem sellest, et tõuke VAWT kasutab ainult tuule tõuke jõudu. Tõste tüüpi VAWT kasutab profiiliga tiival tekkivat tõstejõudu ja saavutab parema efektiivsuse aga midagi jookseb alati tühjalt ja seeläbi kasutegur ei ole eriti hea. Lisaks tiiviku ja tuule kiirus peavad olema üsna täpselt paigas. Muidu kaob efektiivsus, sest kasuliku kohtumisnurga aeg jääb lühikeseks.

      HAWT käib alati kõigi labadega tuules ja labade kohtumisnurk ei muutu koguaeg ning ei teki nii lihtsalt varingut labadel. Seepärast ka parem kasutegur.
      viimati muutis kasutaja ermats; 05 m 2015, 22:03.

      Comment


        #18
        Vs: Tuulegeneraator autogeneraatoritest

        Nii, sain halbu uudiseid, nimelt elektripost mille otsa tahtsin tuulikut panna on eestu energia omand ja ta on müünud vana elektriliini postid starmanile maha( ka minu) ja tuleb nende poole pöörduda. Seda ma tegin , ja sain vastuseks et nemad ei luba sinna midagi ehitada, kuna neil on käivitatud hange et sinna ehitada internetikaabli jaotusvõrk ja midagi veeel.
        Ühesõnaga hetkel tuleb see tuuliky mõte maha matta

        Comment


          #19
          Vs: Tuulegeneraator autogeneraatoritest

          Aga masti saab ise ehitada vanadest veetorudest kasvõi.
          Ostad trossi ja tõmbad vintsiga masti püsti.
          Mul sai just salline 15M mast püsti aetud mille tipus tuulegeneraator. Nats vaeva ikka oli selle masti ehitamisega.

          Comment


            #20
            Vs: Tuulegeneraator autogeneraatoritest

            Mast nüüd küll ei tohiks piirajaks saada!
            Nagu juba mainiti, siis saab selle edukalt teha veetoudest. Väga keeruline ta ei ole. võrreldes tuuliku endaga. aga väga lihtne ka ei ole. Turvalisusele tuleb palju tähele panu pöörata.
            Minul üks on tehtud puulaudadest. Kasutasin 100mmx25mm ja 50mmx25mm laudu mille kruvide abil karbiks kokku keerasin. Karbi mõte sai siis olema see, et saaks kaabli tuua sealt seest ja oleks kergem kui lihtsalt 100mmx100mm pruss ja teada saada kui kaua selline mast ilma paindumata toimetada võiks ning ega mul paremat materjal siis käes ka ei olnud . Pikkust on puit osal 6,5m ja selle otsas on metalist jätk u. 1,5m. Püsti seisab ta poes müüa olevate 10mm nööride abil ja püsti ajamine toimus 800kg käsivintsi ning tugi posti abil. Nööre tuleb iga kahe aasta tagant vahetada, sest päike sööb nad ära ja see sai ka minu VAWT-ile saatuslikuks. Kuna tegu on katse mastiga, siis ma trosse ei ole talle raatsind külge panna.

            Selle plära eesmärk pidi siis olema see, et ehita tuulik valmis ja pane tööle. Hea tulemuse saamine ei käi üleöö ja küll see mast selleks ajaks ka ükskord olema hakkab kui kõik muu töötab.

            Comment


              #21
              Vs: Tuulegeneraator autogeneraatoritest

              Auto gene ümberehitusest raamatus "Wind Power Workshop" H. Piggott.

              "Võta traat mis on 70% olemas oleva traadi jämedusest ja mähi niipalju kui mahub. Asenda rootor püsimagnetitega nii tugevatega kui võimalik. Sellele genele peaks nüüd sobima 1,5m dim. HAWT."



              1,5m TSR6 HAWT peaks jooksma 3m/s tuulega kusagil 300p/min ja veel omama tootlikust.
              Ise ei ole jõudnud seda lahendust katsetada ja kindlat vastust ei tea kas töötab, aga kuna mähise keerdude arv kasvab niimoodi päris palju, siis peaks töötama.

              Comment


                #22
                Vs: Tuulegeneraator autogeneraatoritest

                Auto generaatorid annavad originaalis voolu pööretel üle 800p/min (tabeli parimad selles suhtes).
                2000…3000p/min oleks soovitatav. Suuremaid pöördeid nad ei karda. Autol on tavaliselt ülekanne 1:2 ja pöörded max 12 000.



                Ergutuse võib sisse lülitada alates teatud pööretest (pööretel kus laadimine toimub, kuid varuga, kuna koormus vähendab pöördeid). Voolu saab vaid suurtel pööretel e. tugeva tuulega näiteks rannikul. Ilma sellise pööretest sõltuva süsteemita kulub muidu rohkem energiat, kui tagasi saab. Suurtel pööretel peab tiivikusüsteem olema hästi balansseeritud, muidu lendab varsti laiali.
                Lihtsam on ise balansseerida paarisarvuliste labadega.
                Rootori ringitegemine püsimagnetitega annab parema tulemuse. Veel parem on lisaks staatori ümbermähkimine. Vertikaalsetega (ka vaadi poolikud) pole mõtet jamada. Ja enam ei liigu ka vene sõjaväe pöörete multiplikaatoreid, mis sobiks pöörete suurendamiseks.

                Comment


                  #23
                  Vs: Tuulegeneraator autogeneraatoritest

                  Annavad voolu üle 800p/min mõtled siis laadides 12V akut ilmselt.
                  Voolu hakkavad nad kohe andma kui esimesed pöörded sees ja koormaja järgi. Kasulik pinge jääb tavaliset vajaka.

                  Ergutuse sisse lülitamisel pead teadma palju see tarbib. Et sellist tüüpi gene annaks vajaliku pinge selle 800p/min juures välja, peab tema ergutus olema maksimumis. Küll ei tea vanemate ja veneautode omi peast aga kaasaegsemad(1980...) kasutavad ergutuseks kusagil 40-60W. Selle võimsuse saavutamiseks näiteks 3m/s tuulega on vaja min. 3m HAWT ja seegi peab olema hea kasuteguriga.
                  VAG seltskonna autodel käib gene tavaliselt u. 2,5 korda kiiremini mootorist.



                  Kolmese kodusel teel tasakaalu saada ei ole midagi ületamatut.
                  Kahese tiiviku häda seisneb selles, et kui ta käib ringi, siis tiiviku labad on kord täiesti püsti ja siis täiesti laiali. Kui tuulik püsib ühes suunas ei ole sellest häda. Kui aga keerab, siis püsti olevat tiivikut ümber püst telje on lihtne keerata ja laiali olevat raske keerata. Seda juhtub suurema tuulega sadu kordi minutis. Sellest tekib vibratsioon mis on iga masina juures mitte sobiv asi.
                  Kolmese kasutegur on ka parem kui neljase.


                  Kolmese tasakaalu saamiseks on vaja tuulevaikset kohta(nagu ka teistel). Laba enda ette rööpi maaga ja kui laba ise alla ei vaju, siis südamiku poolt välja poole liikudes nihutades mingit raskust, kuni leiad koha kus ta tiiviku käima paneb. Selle koha märgid ära ja kontrollid uuesti. Kui kõikide labadega sedasi tehtud, saad teada kuhu võiks hakata panema vastukaalusi. Vastukaalud tuleb panna südamiku lähedale sest seal joonkiirus kõige väiksem ja minema lendamisel lennu kaugus väiksem. Sedasi jubides saab ajada kõik käivitus kohad ühele joonele ja sellest piisab.
                  viimati muutis kasutaja ermats; 12 m 2015, 08:27.

                  Comment


                    #24
                    Vs: Tuulegeneraator autogeneraatoritest

                    Mõtlesin jah 12v akuga süsteemi. Vene generaatoritel oli ergutusvool 3..4A ringis. Generaatoreid oli 6 ja 9 dioodiga, viimasest 3 ergutuseks.
                    Labadest, rootoritest jne.:

                    Comment


                      #25
                      Vs: Tuulegeneraator autogeneraatoritest

                      Väike video minu ehitusjärgus projektist:


                      Laba on hiinlaste tehtud klaasplastist, ebays 50€ tükk. Mootoriks on 1kw jalgratta rummumootor. Hetkel käib pöördtelje ehitus.
                      Allkiri.

                      Comment


                        #26
                        Vs: Tuulegeneraator autogeneraatoritest

                        Pöördepunkt ei tohiks võlli keskpunktida ühel joonel olla

                        Comment


                          #27
                          Vs: Tuulegeneraator autogeneraatoritest

                          Esmalt postitatud vax poolt Vaata postitust
                          Laba on hiinlaste tehtud klaasplastist, ebays 50€ tükk.

                          3D CAD joonised, modelleerimine, protüüpide valmistamine, MiniTec alumiiniumprofiilist seadmed.
                          Miks pidi need labad ostma Hiinast ja mitte kasutama nt MiniTec alumiiniumprofiilist seadmeid?

                          Comment


                            #28
                            Vs: Tuulegeneraator autogeneraatoritest

                            Esmalt postitatud imelik poiss poolt Vaata postitust
                            Pöördepunkt ei tohiks võlli keskpunktida ühel joonel olla
                            Miks mitte?
                            Kui mõtled mehaanilist tuule jõul töötavat sabaga välja keeramist, siis küll jah, aga kui mingeid muid lahendusi, siis on see ju hea. Saba tuleb panna kah ühele joonele ja on edukalt tuule suunda jälgiv tuulik olema.
                            Või sain ma millestki valesti aru?



                            Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
                            Miks pidi need labad ostma Hiinast ja mitte kasutama nt MiniTec alumiiniumprofiilist seadmeid?
                            Mida sealt täpsemalt otsima peaks? Nende kataloogi sirvides ei tulnud ühtegi asjakohast profiili välja.
                            Üleüldsegi on aluminium tuuliku labana suht niru materjal. Kui muidugi just selleks otstarbeks valmistatud on, siis teine asi.
                            Ja isegi kui nad suudaksid selle laba välja voolida sellise nagu vaja, siis olen üsna veendudnud, et hind ei tule 50€ laba.
                            viimati muutis kasutaja ermats; 20 m 2015, 03:04.

                            Comment


                              #29
                              Vs: Tuulegeneraator autogeneraatoritest

                              Eelpool toodud saksakeelsest allikast:

                              3.3.1.5 Materjal
                              1.Aluminum (duralumiinium)
                              2. Titaan
                              3. Teras
                              4. Kiudkomposiit materjalist (klaas, süsinik, aramiid - kevlar)
                              5. Puit


                              Kõige olulisemad materjali parameetrid, mille põhjal otsustada:
                              1. Erikaal [g / cm³]
                              2, Lubatava pinge katkemisel [N / mm²]
                              3. Elastsus [kN / m²]
                              4. Erikaal seotud tõmbetugevusega, niinimetatud rebenemispikkus [km]
                              5. Väsimustugevus 107 kuni 108 koormustsükleid [N / mm²]

                              Iseehitamisel on olulised peale materjali hinna ka valmistamiskulud.

                              Paljulabalised rootorid on madalapöördelised ja suure pöördemomendiga – näiteks Westernites ajavad ringi kolbpumpasid. Labade arv valitakse sõltuvalt asukohast. Rannikul (tugeva tuulega aladel) 2…4 laba (enamus 3 laba – oluline aerodünaamika) ja sisemaal (vähene tuul) suurema labade arvuga. Madalapöördelised vajavad täiendavat kiirendavat ülekannet.

                              Comment


                                #30
                                Vs: Tuulegeneraator autogeneraatoritest

                                Kaasfoorumlase Svago kirjutises materjalid ei ole paremusjärjestuses vaid lihtsalt valik.
                                Seal artiklis on nende materjalide kohta ka kirjutatud kas ja miks ja kui head nad tuuliku jaoks on.
                                See artikkel tundub olema kellegi lõputöö või midagi taolist ja selliseid asju loetakse üle kolme rea, siis esineb seal kaheldavaid kohti mis ei ole väärad, vaid lihtsalt kaheldavad, aga see võib ka olla minu tõlkevead. Ja ega ma kõike ka ei tea.
                                Kuna saksa keel mul gahe jallaka longap, siis siia igaks juhuks tõlkima ei hakka.

                                Kodus punumiseks on lihtsamaid materjale puit. Töötlemine lihtne ja materjal odav. Võib vabalt teha ka selliseid 8m tiivikuid. Üle selle ei soovitata enam sabaga tuulde pööramist koos automaatse tuulejõul välja keeramisega ja ei ole uurinud kas tehakse ka suuremaid.

                                Duuralumiinium on kahtlane kui ta on kusagil mõndaaega niisama vedelenud ja siis tahta sellest hea kujuga laba hakata painutama. Kui kasutada termilist töötlemist siis sobib.
                                Mingid duuralumiiniumid on töödeldavad 7 päeva peale ahjust tulemist. Sedasi vähemalt väideti kui kunagi sai lennundust õpitud. Tuulikul peab materajal olema sama hea kui lennukil. Või veel parem. Paarikümne aastaga tuleb tuulikul kõvasti töötunde ja äiksepilves raputatakse teda ikka korralikult.


                                Teras on raske. sobib südamike ja muu sellise asjade jaoks, aga mitte labade endi ehitamiseks. võibolla vast ehk sõrestiku jaoks. kuhu siis näiteks komposiit või alum. peale panna katteks.


                                Kiudkomposiit on hea aga vajab mõningast vilumust ja kui teha üks ja pisike, siis kogu selle vormi majanduse ja muu asja tegemine tuleb üsna töömahukas. Kuna ei ole ühtegi komposiiti teinud, võib olla, et tundub ainult nii. Samas on peale hea vormi valmimist ainult lust toota ka sõprade sõpradele tiivikuid.


                                Labade arv ikka ka sisemaal on hea kolm, kui tahta elektrit toota. Kui karta käivitus hädasi, siis tuleb gene läbi mõelda nii, et ei tekiks seda häda. Muusosas ei anna see rohkem labasi midagi erilist. Kui kolmene on käivitunud, siis ta toodab ka 3m/s tuulega ilusti. Kui nüüd panna laba juurde ja kasutada ülekannet, siis on kaotad pööretes ja kaod ülekandes või suurema materjali kulu vajatava gene ehitamises. Pluss ülekande kaal ja materjal. Neljanda laba lisamine parandab väidetavalt efektiivsust 3% ja nii head ülekannet mis sellest vähem kadusi tekitaks on raske leida.

                                Üldiselt määrab tootlikuse tiiviku aktiivosa pindala. Kui panna labasid juurde, siis see on sisuliselt sama nagu vahetaksid autol käigu alla, võidad väändemomendis, kaotad kiiruses. Võimsus ei muutu. Elektri puhul on aga vaja just kiirust.
                                Vee pumpamiseks on vaja väänet. Ehk siis viis käiku alla.
                                viimati muutis kasutaja ermats; 23 m 2015, 23:59.

                                Comment

                                Working...
                                X