Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Arvuti ühendamine teleriga

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    Arvuti ühendamine teleriga

    Tevalo foorumites on tihti olnud küsimusi arvuti ühendamisest teleriga. Kuidas ühendada, kui pikka kaablit kasutada, milliseid pistikuid tarvitada? Ühel hetkel tekkis ka ise vajadus taolise ühenduse järgi ning sai eksperiment ette võetud. .Arvutis oli mul videokaardiks GeForce2 MX440 ja teleriteks Philips21pt136 ja Telefunken S540. Ühenduseks kasutasin kõige odavamaid poest ostetud 1,5m ja 10m SVHS kaableid. Alljärgnevalt pisike kokkuvõte toimunust.

    Alguses natuke teooriat. Mille poolest erineb SVHS signaali edastamine tavalise videosignaal edastamisest?Tavalise videosignaali (komposiitvideo) korral kasutatakse heledus- ja värvisignaali ülekandmiseks ühiseid kanaleid,mida on siis kohandatud vastavalt mõlema nõudmistele. See halvendab signaali kvaliteeti. SVHS korral kasutatakse aga kummagi signaali edastamiseks eraldi kanaleid, et tagada võimalikutl hea pildikvaliteet.

    Alguses kasutasin arvuti ja teleka ühendamiseks 1,5m juhet. Esimeseks tõrkeks oli must-valge pilt.
    Kõigepealt tuleb kontrollida, kas teler üldse võimaldab taolist ühendust. Kui teleril on eraldi svhs pesa olemas, siis on asi selge. Mõnikord on svhs pistik ühildatud scart pesaga, tavaliselt on siis pesa juures vastav märge. Kasulik on alati teleri kasutusjuhendiga tutvuda. Millest alustada?
    Kõigepealt kontrollime kas vastav sisend on aktiivne. Seda saab teha vastavate seadistusmenüüde kaudu, Philipsil valime menüüst svhs sisendi. Telefunkenil käib asi natuke keerukamalt, kuid leiame ka svhs sisendi. Ja pilt muutubki värviliseks. Kontrollida tuleb ka seda, et videokaardil oleks valitud svhs väljundid. Pilt on nõrga häirega, aga täiesti vaadatav.

    Loe arvuti ühendamisest teleriga lähemalt siit

    Kommenteeri ja arutle antud artikli teemadel käesolevas foorumi teemas

    #2
    artikkel ise on tore ja vajalik, kahjuks on aga autoril terminid segi läinud:
    * SVHS on siiski videokassetile salvestamise standard;
    * videosignaali ülekandmismeetodit, kus heledus- ja (kodeeritud) värvisignaali kahe eraldi juhtmega üle kantakse, nimetatakse siiski S-Video.

    tõsi ta on et S-Video ühendus võeti esmalt kasutusele just SVHS videomagnetofonides, mis pakkusid tava-VHS-iga võrreldes paremat pildikvaliteeti, aga muud seost sellel ühendusel VHS-iga ei ole. nagu ka artiklist võib lugeda, võib S-Video väljund olla arvuti videokaardil, samuti DVD mängijal jne.

    videoühendustest loe täpsemalt www.vtl.ee...

    edit: kiired poisid 15 minutit hiljem oli ära parandatud (välja arvatud pealkirjas)
    GSM: 5039624

    Comment


      #3
      Lisaks veel niipalju, et S-Video on lühend Separate Video'st (ing. separate = lahutama, eraldama, separaatne), samuti salvestusstandard SVHS (Separate Video Home System), mille esmaselt võttis kasutusele JVC ja mida rahvakeeles nimetatakse ka SuperVHS. Sarnane süsteem kasutusel ka Hi8 kaamerates.

      Comment


        #4
        kas S-video ei tähendanud mitte "super-video" ? kuskilt nagu nii meelte jäänud.... vaidlema igaksujuks ei hakka, kuna ei valda selle koha pealt väga hästi...

        Comment


          #5
          Panin natuke puusse!
          Tõesti, käibel ikkagi väljendid SuperVHS ja Super-Video.
          Ühes videofoorumis oli tuline väitlemine selle üle, kumb siis tehniliselt sobivam, kas Separate või Super ja seal suudeti selgeks teha, et Separate on õigem, kuigi jah, peab tunnistama (ja Google ka väidab), et kasutusel ikkagi Super.
          Vabandust eksituse pärast .

          Comment


            #6
            õigem oleks öelda S-video, aga kui te poodi lähete ja küsite S-video juhet, siis võib müüija teile lolli näoga otsa vaatama jääda.aga kui küsite S-VHS juhet, saadakse teist kohe aru.tehnika seis on hetkel selline, et pistik ja pesa on hetkel SVHS(muidugi juhul, kui jaapanlaste patent veel kehtib), aga signaal, mis kahe pistiku vahele jääb, on S-video.

            Comment


              #7
              Naljakas lugeda, kuidas autor katsetab eri kaableid, et lahti saada antenni ühendamisel tekkivatest häiretest. Milleks katsetada, need häired on ja väga lihtsalt arvutatavad-mõõdetavad. ja nendest lahti saamiseks piisab sellisest karbikesest:
              Galvaaniline eraldaja
              Või kuidas?

              Comment


                #8
                see galvaaniline eraldaja on päris hea asi, räägitakse et ta aitab ka sarlakite ja luumurdude vastu. kas see on õige või vale, ei tea, kahjuks pole kumbagi.
                mis puutub selle häire arvutamisesse, siis sellega on asi keerulisem.ekraanile tulev häire pole mitte otse arvutist tulev, vaid tema kombinatsioon kujutise 1. vahesagedusega, ja on suhteliselt laia sagedusribaga.videokaardist on kahju,muidu õnnestuks ta ehk isegi täiesti maha suruda.

                Comment


                  #9
                  Kujutise 1. vahesagedus? Jutt käib ju videosignaalist, või ma eksin.
                  Kui häire tekib antennikaabli külge ühendamisel, kas siis pole see mitte tingitud antennikaabli maandust pidi saabuvast voolust, mis videokaabli maanuse kahe otsa vahele tekitab mürapinge? Mida arvate?

                  Comment


                    #10
                    ei, see on suhteliselt kõrgsageduslik häire. ta ei teki mitte antennikaabli ühendamisest, vaid tv signaali sattumisest telerisse.

                    Comment


                      #11
                      Pakuks siis nii omalt poolt:
                      Antennikaabli sukk on maandatud tavaliselt väljaspool korterit ja omab seetõttu erinevat potensiaali, kui see maandus, mis korteri seinakontaktides. Kuna teleril endal üldse puudub maandus selle otseses tähenduses (pistikus vaid 2 kontakti ja ei oma vahet, kumba faas lastakse), siis see kaabli sukk maandabki teleka. Nüüd arvuti ja teleka ühendamisel need erinevate maanduste potensiaalid ühtlustatakse videojuhtme varjestusega.
                      See varjestus aga ei tohi olla mingi ühtlustaja, vastasel korral kanduvad varjestuses tekivad voolud (omab ju varjestus mingit takistust ja potensiaalide erinevuse puhul tekib seal järelikult ka vool) juhtmetesse, kus jookseb videosignaal. Kuna videosignaali enda pinge on suurusjärgus 1V ja potensiaalide vahe kuni 100...110V, siis pole ime et tekivadki häired.
                      Keeruline vist sai, aga loodetavasti õige .

                      Comment


                        #12
                        see jutt andis mulle ühe idee, mida ma puhkepäevadel proovida tahan. signaali ei pea ju tingimata antennist andma?

                        Comment


                          #13
                          see jutt andis mulle ühe idee, mida ma puhkepäevadel proovida tahan. signaali ei pea ju tingimata antennist andma?
                          Eip . Antenni asemel mistahes traadijupp ju, peaasi, et signaali tuleb. Toaantenn ka näiteks...seda pole ju kuhugi maandatud.

                          Comment


                            #14
                            lisaks veel generaatorist.

                            Comment


                              #15
                              Generaator ka, aga siis oleks õigem teleka ant. pistiku maandusosa ja generaatori maanduse vahel ka vahelduvpinget mõõta...olgugi et asjad samas pesas, mingi potensiaalide vahe arvatavasti on.

                              Comment

                              Working...
                              X