Kas hull või huvitav mõte?

[oldbear]

Puutun kokku tihti probleemiga, et meie kaasaegne võrgu-pinge on 230-240V 220V asemel, mis vanematel riistadel on maksimaalne valik. Kuidas saaks lihtsalt trafost tulevad pinged normaalseks(madalamaks)? Kas lisada pinge regulaator, mis võibolla teeb audio riistades pahandust müra näol? Või hoopis ühendada trafo primaar järjestikku läbi mingi lambipirni, mis vastavalt pinged ära jagaks? Näiteks trafo 220V+12V hõõglamp?

[A.S.]

Vs: Kas hull või huvitav mõte?

Omal ajal (vene ajal) oli alajaama lähedal enamasti 240-250V, polnud küll mingit probleemi. Nüüd on? Kas see pole siiski pigem vaid visuaalne probleem?

[oldbear]

Vs: Kas hull või huvitav mõte?

Ma asun ka jaotustrafo kõrval ja pinge 237-241V. Lampide küttepinged seetõttu umbes 7V 6.3V asemel. Aga praegu ühe võimendiga tegeledes saan nõutava 31.6V asemel 34V. Ma ausalt ei tea, kas on probleem.

[A.S.]

Vs: Kas hull või huvitav mõte?

Eks sa võid ju siis katseks mingi pingestabilisaatori vahele vaadata. Aga nendega on see probleem, et tänapäevased kipuvad olema siiski 230V väljundiga, piisav kõikumise % veel sinna otsa. Kuidas müra tekitavad, ei oska oletada.
Hõõglambiga on see häda, et 12V võtab maha vaid mingi konkreetse voolu korras. Muutub vool, muutub ka pinge. Kas see ka valjuhääldist kuuldav on, seda ei tea.

Autotrafo oleks vast kõige mõistlikum ja ilmselt ka odavaim lahendus, paraku kipub "urisema". Aga selle võid ise ka mingist võimsamast sobilikust toitetrafost ehitada, ei pea ju tingimata nupust reguleeritav olema.

[Svago]

Vs: Kas hull või huvitav mõte?

Официальное напряжение в электросети 220 В с допуском +10 % −10 %.

Osadel elektroonikaseadmetel on passis kirjas: max +5%.(231V).

Autotrafo oleks mõistlik lahendus - nagu ka eespool kirjutati.

[mikumaku]

Vs: Kas hull või huvitav mõte?

Kui aparaat on hästi säilinud, nõrku kohti ei ole, ja erilist ajaloolist väärtust ei oma, siis ei ole probleem.
Lampide eluiga väheneb, skaalapirnid kipuvad enneaegselt läbi põlema, igivanade lüütide kohta ei tea ka kunagi, kui piiri peal tegelik isend on.
Kui aga pidevasse kasutusse jääb ja hingele kallis on, siis saab toitetrafole mõned keerud traati lisaks kerida ja primaariga järjestikku panna.
Tolle aja trafod on enamasti lahtised, saab traadi niisama läbi pista, ei pea lammutama.

Autotrafo on tülikas, undab, tahab igakordset pingekontrolli, et keegi vahepeal keeranud pole jne.

[jannozz50]

Re: Vs: Kas hull või huvitav mõte?

Kas saaks ehk autotrafoga asja lahendada?

[oldbear]

Vs: Re: Vs: Kas hull või huvitav mõte?

Vanasti oli veel üks seade, mis kõikuvast pingest stabiilse tegi. Stabilisaator teleritele. Mul on üks selline, aga see uriseb nii et hirm tuleb peale. Siis ka veel UPS, aga ma ei tea, mis kvaliteediga(müradega) pinge sellest tuleb. Aga need kõik suured kolakad.
Arvatavasti väiksemate pingete juures siis ikksgi regulaator ja pigem trafost tuleva reguleerimiseks?

[RaunoK]

Vs: Re: Vs: Kas hull või huvitav mõte?

See mis vanasti oli telekate ees tavaliselt ja stabiliseeris ise, see lärmabki ja läheb nii kuumaks et lakki lõhna veel tunda. Mul oli see kunagi ühikas rõdul aasta läbi. Aga kuna sa maksad elektri eest arvatavalt ise, siis teadmiseks ta võtab poole energiast, mis väljundisse on lubatud. Nii et 160W läheb igaljuhul soojuseks. Ka ei tohi sa välja lülitada seadmest vaid stabilisaatori nupust.
Üks lihtne moodus on veel peale trafo ümberkerimise, sa võid võtta nt mõne 12V väljundpingega trafo, mille sekuntaari lubatav vool ületab sinu seadme trafo primaarmähise voolu. Ühendad selle väiksema trafo sekuntaari kasutatava seadme primaarmähisega jadasse vastandfaasis ja ühendad mõlemad võrku. Pinge väheneb siis vastaval 12V. Olen teinud sarnasel põhimõttel töötava toiteploki, mille vool on 5A ja reguleerimisulatus 60V, ühe amprise autotrafo asemel mis muidu ainult lubakski ühte amprit läbi lasta.

[oldbear]

Vs: Re: Vs: Kas hull või huvitav mõte?

See tundub väga teostatav mõte.

[Scott]

Vs: Re: Vs: Kas hull või huvitav mõte?

Ferroresonants-stabilisaator teebki natuke häält.

[RaunoK]

Vs: Re: Vs: Kas hull või huvitav mõte?

Aga ettevaatust, kui sa väiksema trafo primaarmähist võrku ei pane ja jätad lahtiseks, siis võib otste vahel minna pinge kõrgemaks kui 230V, ehk isegi läbilöögini.

[elukaz]

Vs: Re: Vs: Kas hull või huvitav mõte?

Kui trafol kogemata mõni vaba 6.3 vms mähis on võib seda ka kasutada.

Vooluvõrk polegi meil enam 220/380 vaid 230/400. Päiksepaneelide läheduses võib 250 ka olla. Kahtlaste inverterite puhul rohkemgi.

[Arvi]

Vs: Re: Vs: Kas hull või huvitav mõte?

võid võtta nt mõne 12V väljundpingega trafo, mille sekuntaari lubatav vool ületab sinu seadme trafo primaarmähise voolu. Ühendad selle väiksema trafo sekuntaari kasutatava seadme primaarmähisega jadasse vastandfaasis ja ühendad mõlemad võrku. Pinge väheneb siis vastaval 12V.

Mis mõttes "vastandfaasis" ?

[martinj]

Vs: Re: Vs: Kas hull või huvitav mõte?

Üks lihtne moodus on veel peale trafo ümberkerimise, sa võid võtta nt mõne 12V väljundpingega trafo, mille sekuntaari lubatav vool ületab sinu seadme trafo primaarmähise voolu. Ühendad selle väiksema trafo sekuntaari kasutatava seadme primaarmähisega jadasse vastandfaasis ja ühendad mõlemad võrku. Pinge väheneb siis vastaval 12V. Olen teinud sarnasel põhimõttel töötava toiteploki, mille vool on 5A ja reguleerimisulatus 60V, ühe amprise autotrafo asemel mis muidu ainult lubakski ühte amprit läbi lasta.

Ai.....ärge palun seda järgi tehke.
Ülejääk hajub aktiivtakistusel, sest induktiivsused lahutuvad. Kas mähised kannatavad liigset sooja ? . Ja see 12 V sõltub veel rohkem tarbitavast voolust kui enne.