TN-C(-S) ja PE ning N eraldi?

[kalasala]

Küsimus - miks ja kas peab TN-C(S) puhul PE ja N maja kilbis sillatud olema?
Kas poleks turvalisem kui nad on eraldi -
sissetulev (LK-st) PEN läheb N latile
PE latile on ühendatud ainult maja kordusmaandus.

sel juhul
a) kaoks ära oht PEN juhi katkemise korral.
b) kuivõrd kõik seadmed on rikkevoolukaitsmete taga siis juhul kui mõne seadme maandus/korpus saab faasiga kokku lööks RVK enne välja kui maanduses häire jõuab tekkida (ok seesama toimiks ja sillatud PE+N korral).

[elukaz]

Vs: TN-C(-S) ja PE ning N eraldi?

Selleks on kaks väga korralikku maandust vaja, rikke peale 100% kindel ei oleks, kordus peaks suutma läbi maa peakaitsme välja lüüa.

Millest tekib küsimus, kuidas potentsiaalide ühtlustamine voolumõõtjale mõjub?

[vanemleitnant]

Vs: TN-C(-S) ja PE ning N eraldi?

kas peab TN-C(S) puhul PE ja N maja kilbis sillatud olema ... kõik seadmed on rikkevoolukaitsmete taga

Tegelikult on asja sisu vastupidine, mitte PE ja N ei ole sillatud vaid PEN lahutatakse maja kilbiks kaitsejuhiks PE ja neutraaliks N. See, et PE täiendavalt maandatakse ei oma juhistikusüsteemi TN-C-S seisukohast tähtsust.
Kereühendus on antud süsteemis ühefaasiline lühis, mille puhul rakendub liigvoolukaitse.
Ja rikkevoolukaitsega ei ole sugugi vajalik ega otstarbekas kõiki seadmeid kaitsta.

[marcor1]

Vs: TN-C(-S) ja PE ning N eraldi?

a) mismoodi see välja näeb? Elektrilevi poolt PEN katkeb siis 400V... ?
Muidugi endapoolne osa on mõistlik korralik teha - N peaühendused kahe kruviga või korraliku ensto klotsiga, kiudjuhtmed, hülsid, järelpingutamine, normaalsete tootjate N klemmid jms nagu ikka ... kui huvi on.

[elukaz]

Vs: TN-C(-S) ja PE ning N eraldi?

Idee pole ülepinge eest kaitsmine vaid korpuste voolu alla sattumise vältimine läbi selle silla.

[pikk88]

Vs: TN-C(-S) ja PE ning N eraldi?


Ja rikkevoolukaitsega ei ole sugugi vajalik ega otstarbekas kõiki seadmeid kaitsta.

Kui ühendada nõukaaegsed seadmed ilma rikkevoolukaitsmeta, kas siis lööb korpuste voolu alla sattumise puhul lihtsalt ülekoormuskaitsme välja ning kogu lugu? Või jääb kaitse sisse ning korpust näppides satud ka ise voolu alla?

Millised on normaalsete tootjate N klemmid? Kuna ja kuidas peaks tegelema klemmide järelpingutamisega?

[elukaz]

Ei löö midagi välja, käib nagu nõukaajal. Aga pole keeruline ka null kerest eraldada, natuke mudimist ja võib rikke taha panna.

Mingi 5 aasta pärast võiks üle käia, 10-ga on on juba pool pööret saand juurde keerata. Või siis kohe looma jõuga kinni, peab ehk 20 vastu.

[Graupner]

■ a) mismoodi see välja näeb? Elektrilevi poolt PEN katkeb siis 400V... ? ■

Kuhu see 〰400V Teil tekiks ? Faasipinge on ju ikka ~230V ja teisi faase ju kolmejuhtmelises kaablis pole , et kusagile ~400V tekiks.

■ Kui ühendada nõukaaegsed seadmed ilma rikkevoolukaitsmeta, kas siis lööb korpuste voolu alla sattumise puhul lihtsalt ülekoormuskaitsme välja ning kogu lugu?

Välja ei löö , sest kuhugi lühisesse minna ju pole.

■ Või jääb kaitse sisse ning korpust näppides satud ka ise voolu alla?■

Voolu alla jääd , ise oled üle õhu maandatud aga see ei tapa tavaliselt. Kui teise käe metallkraani kulge paned , mille torud [praegu küll uutes majades plast] (või vesi) maandatud siis saad laksu kätte ka.

■ Aga pole keeruline ka null kerest eraldada, natuke mudimist ja võib rikke taha panna ■

Ega "null" polnud ju vene ajal ka korpuses , muidu oleks pistiku teistpidi pessa torgates faas sul näpu vahel olnud.

[vanemleitnant]

Kui ühendada nõukaaegsed seadmed ilma rikkevoolukaitsmeta, kas siis lööb korpuste voolu alla sattumise puhul lihtsalt ülekoormuskaitsme välja

Mida sa pead silmas nõukaaegsete seadmete all? Siis oli liikvel igasuguse ühendusskeemiga riistu.
Tolleaegsete 0-klassi (kahe kontaktiga pistik ja metallosi sisaldav korpus) seadmete kasutamine on üldse keelatud.
Siis olid nn kahekordse isolatsiooniga seadmed, umbes nagu tänapäevased II-klassi seadmed, millel kaitsejuht puudub.
Veel olid metallkorpusega nn nullitud seadmed, mille korpus oli ühendatud nulljuhiga ja olid varustatud erilise kolmeharulise pistikuga, mida sai ainult "õigesti" vastavasse pesasse pista.
Võis veel mingeid erisusi esineda.

[Graupner]

Nii ongi. Kaitsma peaks ju end esimeste eest. Teine on ju nii nagu kirjeldate ja saad ka praegu poest neid osta ja kolmas on enesetapjatele kes pistiku ümber teevad , et end tänapäevastesse pistikutesse ühendada.

*pistikupesadesse

[vanemleitnant]

Elektrilevi poolt PEN katkeb siis 400V... Faasipinge on ju ikka ~230V ja teisi faase ju kolmejuhtmelises kaablis pole , et kusagile ~400V tekiks

Kui PEN katkeb, siis jäävad 3-faasilise süsteeni 1-faasilised grupid järjestikku 400 V liinipinge alla ja pingelang igal võrku ühendatud seadmel sõltub selle takistusest.

[pikk88]

Mida sa pead silmas nõukaaegsete seadmete all? Siis oli liikvel igasuguse ühendusskeemiga riistu.
Tolleaegsete 0-klassi (kahe kontaktiga pistik ja metallosi sisaldav korpus) seadmete kasutamine on üldse keelatud.
Siis olid nn kahekordse isolatsiooniga seadmed, umbes nagu tänapäevased II-klassi seadmed, millel kaitsejuht puudub.
Veel olid metallkorpusega nn nullitud seadmed, mille korpus oli ühendatud nulljuhiga ja olid varustatud erilise kolmeharulise pistikuga, mida sai ainult "õigesti" vastavasse pesasse pista.
Võis veel mingeid erisusi esineda.

Silmas pean ilmselt neid metallkorpusega nn nullitud seadmeid mille korpus on ühendatud nulljuhiga ehk siis null jõuab mootorisse läbi metallkorpuse. Näiteks on elamises kaks treipinki, milledele on tänapäevane 16A pistik juhtmele otsa monteeritud. Hakkasin otsast vanu juhtmeid välja vahetama ning tekkisid mõningad küsimused mis mu omadega siia teemasse välja tõid. Samuti ostsin Kemppi 200A trafode pealt töötava keevituse millel puudub maandus ja kõik käib samamoodi vaid läbi N-klemmi. Sellepärast võtsin esialgu jaotuskilbis kolmefaasilise nn tööstusvoolu pistikule neutraali PEN-latilt.

[pikk88]

■
■ Aga pole keeruline ka null kerest eraldada, natuke mudimist ja võib rikke taha panna ■

Ehk saate amatöörile mõned lihtsalt arusaadavad juhised anda, kuidas seda teostada? Mootorist tuleb näiteks 6 juhet välja, 3 on omavahel sillatud ja 3 lähevad läbi lüliti pistikusse. N jõuab mootorisse läbi korpuse. Kuidas see niiviisi ümber teha, et oleks kuhugile võimalik ka PE ühendada?

[Matis]

Ehk saate amatöörile mõned lihtsalt arusaadavad juhised anda, kuidas seda teostada? Mootorist tuleb näiteks 6 juhet välja, 3 on omavahel sillatud ja 3 lähevad läbi lüliti pistikusse. N jõuab mootorisse läbi korpuse. Kuidas see niiviisi ümber teha, et oleks kuhugile võimalik ka PE ühendada?

PE peaks siis N asemele ühendama mootori keresse. Mootor on nagu aru saan nö "nullitud" ehk siis vanakooli maandusega tegu. N läheks antud juhtumil käiku kui mingi asi sellel seadmel 220v tahab. Kontaktorid vmisiganes.

[elukaz]

Ehk saate amatöörile mõned lihtsalt arusaadavad juhised anda, kuidas seda teostada? Mootorist tuleb näiteks 6 juhet välja, 3 on omavahel sillatud ja 3 lähevad läbi lüliti pistikusse. N jõuab mootorisse läbi korpuse. Kuidas see niiviisi ümber teha, et oleks kuhugile võimalik ka PE ühendada?

No kõik juhtmed mis on ühendatud korpusesse ja on tööks vajalikud, need ühendad korpusest lahti ja omavahel kokku ja neutraali külge. Ja koro korpusesse. Kui valesti sai siis rike ei püsi sees, siis katsetad edasi. Millise juhtme lahti ühendamisel rike peab.