Mõned algaja küsimused erinevate elektriga seotud teemade kohta

[irish]

Kui sa ühendad seadme faasi ja maandusega ning seadme kaudu on neil ühendus siis miks tekib lühis kui ühendada faas otse maandusega?
Kas seinakontaktis on maandus alati samal pool (ei muutu)?
Palju ampreid seinast saab max?
Kui maandus tähendab seda, et peab olema maaga ühendatud, siis kuidas töötab patareide "maandus"?
Missugune komponent "lubab" lühist? (s.t. kui mõnel uuemal elektrilisel toiteplokil otsad lühistad siis ei viska korke välja)
Nüüd mõned küsimused 2 veneagse mootori kohta mis mul on. Mõlemal on 3 juhet.
mootor 1
on roheline, punane ja kollane juhe.
kui lasta elekter sisse läbi punase ja rohelise siis on tööleminekuks vaja 15V ja 1A.
kui lasta elekter sisse läbi rohelise ja kollase siis on tööleminekuks vaja 5V ja 2A.
Keegi palun selgitage seda süsteemi mis nende voltide juhtmete ja ampritega siin on.
mootor 2
sel mootoril on 3 otsa.
ühendades otsad 1 ja 2 ning toiteplokist 5V peale keerata siis lähevad amprid 20 peale ja toiteplokist kostub kahtlaseid helisid
ühendades otsad 1/2 ja 3 ning 5V läheb mootor käima ning võtab ~1A.
sama tahaks teada mis eelmise kohta.
Ja kas nende jaoks pole 1 ja 2 A kuidagi kahtlaselt palju? Suurem mootor on peopesa suurune (mootor 1)

[tsimpa]

Vs: Mõned algaja küsimused erinevate elektriga seotud teemade kohta

http://www.elfaelektroonika.ee/foorum/showthread.php?t=40116

ei tea kas klassivend andis nõu siit küsida??
mingist raamatust leiaks abi... oomi seadus siis hakatuseks.

[marcor1]

Vs: Mõned algaja küsimused erinevate elektriga seotud teemade kohta

Teoreetiliselt puhas huumor,
praktiliselt keegi mängib vist 230 voldiga = eluohtlik.

[reuter]

Vs: Mõned algaja küsimused erinevate elektriga seotud teemade kohta

Kui sa ühendad seadme faasi ja maandusega ning seadme kaudu on neil ühendus siis miks tekib lühis kui ühendada faas otse maandusega?
Kas seinakontaktis on maandus alati samal pool (ei muutu)?
Palju ampreid seinast saab max?
Kui maandus tähendab seda, et peab olema maaga ühendatud, siis kuidas töötab patareide "maandus"?
Missugune komponent "lubab" lühist? (s.t. kui mõnel uuemal elektrilisel toiteplokil otsad lühistad siis ei viska korke välja)
Nüüd mõned küsimused 2 veneagse mootori kohta mis mul on. Mõlemal on 3 juhet.
mootor 1
on roheline, punane ja kollane juhe.
kui lasta elekter sisse läbi punase ja rohelise siis on tööleminekuks vaja 15V ja 1A.
kui lasta elekter sisse läbi rohelise ja kollase siis on tööleminekuks vaja 5V ja 2A.
Keegi palun selgitage seda süsteemi mis nende voltide juhtmete ja ampritega siin on.
mootor 2
sel mootoril on 3 otsa.
ühendades otsad 1 ja 2 ning toiteplokist 5V peale keerata siis lähevad amprid 20 peale ja toiteplokist kostub kahtlaseid helisid
ühendades otsad 1/2 ja 3 ning 5V läheb mootor käima ning võtab ~1A.
sama tahaks teada mis eelmise kohta.
Ja kas nende jaoks pole 1 ja 2 A kuidagi kahtlaselt palju? Suurem mootor on peopesa suurune (mootor 1)

*igal seadmel on (näiv)takistus, misläbi lõppkokkuvõtteks see energia soojuseks muudetakse. kui nüüd takistus vähenema hakkab, siis suureneb vool, suurem vool aga eeldab suuremaid juhtmeid. kuna juhtmed ise kasvada ei suuda, siis peame vältima olukorda, kus juhtmed põlema lähevad järelikult piirame voolu. lühis on teoreetiliselt nulltakistus ja ideaaltingimustes jääb pinge püsima ning vool kasvab lõpmatusse. lõpmatu suur vool aga eeldab ülijuhti või lõpmatu ristlõikega kaablit. esimese saavutamine on võimalik, kuigi väga kallis, teise saavutamine mitte. ühtlasi kasvab sellisel juhul tarbimine lõpmatu suureks, mida samuti ei saa me endale lubada. lihtsaim viis on liiga suure voolu puhul lihtsalt ahel katki teha. see ongi kaitsme funksioon.
*maandusel ei ole poolt. erinevates ühenduspesades asub ta erinevas kohas, aga alati satub pistikusse ainult ühte kohta. see millest sina räägid on ilmselt null. jah korralikul elektrikul asub see alati samal pool, aga tehniliselt võttes ei oma see mingit tähtsust.
*seinast saab olenevalt seina materjalist. kipsplaadist, puidust peaaegu ei saa, kui siis staatilist ja väga väikestes kordajates, seega võime selle peaaegu arvestamatta jätta. metallseinast saab nii palju, kui sinna külge minev toiteahel kannab. kui nüüd seinakontaktist rääkida, siis sealt tuleva piirab ära kaitse, mis omakorda on pandud ahelate ressurssi arvestades.
*patareidel pole maandust. võib küll olla skeemis maa, aga see pole päris sama. loomulikult võib patareitoitel seadme ühendada maanduse külge ja siis see punkt ja kontuur, kuhu külge maandus ühendatud, on maandatud.
*lühist ei luba ükski toide. õigemini ei luba seda pikaajaliselt. toited, mis lubavad enda väljundit pikalt lühises hoida, sisaldavad endas kaitset, mis lülitab lühise korral skeemi välja või voolu piirajat, mis ei luba kasvada voolul üle lubatud väärtuse, nt 12V 1A voolupiirajaga toiteplokk annab lühise otstel 0V ja 1A - vool jääb püsima, pinge koormatakse lühisel maha.
kui toide on piisavalt väike, siis lühise korral ei tekita ka ilma kaitse ja piirajatta toide sisendis piisavat koormust, et "korke välja lüüa". seevastu suuremad toiteplokid võivad sellega hakkama saada ka tühijooksul, st ilma koormusetta.
*töölemineku pinge ja juhtmete värvid ei vii palju edasi, kui mootori markeeringut avaldada ei julge, siis me ei saa sind palju edasi aidata.
esimese mootori puhul võib tegu olla kahekiiruselise mootoriga
teise puhul võib üks mähis toimida rööpergutusena või olla tegu peavoolumootoriga, millel olemas ka püsimagnetite ring ehk siis nt mingit tüüpi generaatoriga, millel on omaergutus(püsimagnetid) ja lisaks sellele veel kasutusel ergutusmähised, mis hakkavad toimima pöörete kasvamisel

[irish]

Vs: Mõned algaja küsimused erinevate elektriga seotud teemade kohta

Teoreetiliselt puhas huumor,
praktiliselt keegi mängib vist 230 voldiga = eluohtlik.

teoreetiliselt ja praktiliselt kui sul mitte midagi kasulikku öelda ei ole siis hoia suu kinni. kasulik = küsimustele vastamine
@ reuter tänud vähemalt ühe subjektiivse ja informatiivse posti eest

[marcor1]

Vs: Mõned algaja küsimused erinevate elektriga seotud teemade kohta

30 mA RVK sind kaitsku...

edit:
30 mA RVK on siis rikkevoolukaitse, mis paigaldatakse pädeva elektriala isiku poolt, elektrikilpi. Seadme eesmärk on, et keegi ei saaks "seinast", üle 30 milliampri kätte.

[DVDRW]

Vs: Mõned algaja küsimused erinevate elektriga seotud teemade kohta

Küsin ka siin ühe küsimuse seoses maandusega.
Panin kodus ise elektri aga maandus pole veel maaga ühendatud, kas see on normaalne, et maandusotsa katsudes saan surakat? eriti kui olen paljajalu.
Samas nulli katsudes pole midagi. Testriga mõõtes on pinge maanduse ja faasi vahel 160V, maanduse ja nulli vahel 60V. Nii peabki?
Õues elektriposti juures läheb null maasse, järelikult maandusots tuleb maasse ühendada sellest võimalikult kaugele?
Kuidas testida kas maandus on korralik? Kui paljajalu indikaatorkruvikeeraja stepsli maanusotsa katsudes põlema ei lähe siis on ok?

Paistab, et ATX arvuti toiteplokk on üks põhiline kurjajuur samas AT toiteplokk on ok.

[A.R.]

Vs: Mõned algaja küsimused erinevate elektriga seotud teemade kohta

Küsin ka siin ühe küsimuse seoses maandusega.

Kui liita kokku 160 ja 60 siis saab tõesti 220.
Mida see maandamata "maandus" siis tähendab?
On kokku ühendatud kõikide koduseadmete korpused.
Kui seal kuskil on mingi väikegi leke siis kõrgoomiline seda
(tester, inimene) tunneb pinget.
Kui nüüd sinna "maanduse" ja maa== nulli vahele panna mingi väiksem takistus
siis pinge "maandusel" langeb.
Nii saab leida kui suur on selle lekkeallika takistus.

Elektrikud (päris elektrikud) ehitavad maja juurde maaühenduse ja
ühendavad selle siis nulliga kokku. Olevat hea.
Mõned neist arvavad et see ei ole hea.
Ei tea.
Meil nad vaidlesid hommikul ja kui õhtul töölt tulin vaieldi ikka edasi.
Aga ühendati kokku.

Milline on "hea" maandus? Sellie mis on hea

Maandust iseloomustab nn maandustakistus.
Ka siin kehtib oomi seadus. Kui "maandusse" lasta 1 A siis
"maanduse" ja maa vahele tekib niipalju volte kui on "maandusel" oome.

Füüsika Instituudi uue korpuse maandus oli 5 oomi.
Väga hea, ekstra tehtud.
Seega radiaatori ja 1A maandusvooluga "maanduse" vahel on pinge 5V.
10 A puhul 50 V, katsudes juba tunda.
35 A, rakendub kodune peakaitse, 175 V.
Aga 45 A kaitse enam nii viletsa "maanduse" puhul ei rakendu.
Saad kõik 220 V läbi oma isikliku korpuse.

On selline karp, nimi on Rikkevoolukaitse.
See lülitab pinge välja kui läbi sinu hakkab minema 30 mA
(osal ka 10 mA) voolu.
Selle elad veel üle.

Mõnikord, mõnikord mitte.
Ärge tapke oma ligemesi tööga.
Las seda teeb elekter.

[Radiool]

Vs: Mõned algaja küsimused erinevate elektriga seotud teemade kohta

Kui kaitsemaanduse ja nulljuhtme vahel on kümned voldid, saab see tähendada ainult seda, et kaitsemaandus on kusagil nulli/maandusega ühendamata ja läbi tarbijate häirefiltrite mahtuvuste saab ta mingi potensiaali, mida voltmeeter näitab. Nulljuhe ja kaitsemaanduse juhe ühendatakse kokku tarbija sisendkilbis, eramutes tuleb sinna siis veel tekitada lisamaandus, suuremate ehitiste kohta ei oska õelda.
Korras elektrisüsteemi puhul piisab ühest maandusotsata pikendusjuhtmest, et kaitsemaandus katkeks - ja need juhtmed on maandusega juhtmetega võrreldes pisut odavamad...

[erku]

Vs: Mõned algaja küsimused erinevate elektriga seotud teemade kohta

Paistab, et ATX arvuti toiteplokk on üks põhiline kurjajuur samas AT toiteplokk on ok.

Nii ongi. Väga paljudel impulss toiteplokkidel läheb seesmiselt kohas kus 220V siseneb üks ots (reeglina üks, harva kaks) läbi väikesemahulise kondeka laadse vidina korpusesse (vahel otse, vahel ühendatud (-) ahelale toite skeemis sees). See asjaolu ei lase vahel lekkevoolukaitset kasutada toiteliinil.

Pole hetkel lahtivõetult ühtki käepärast, et vaadata vidina marki.
Aga meenub veel, et halogeen laevalgustite impulstoitekas oli ka sama asi ükskord sees.

[reuter]

Vs: Mõned algaja küsimused erinevate elektriga seotud teemade kohta

filterkonded on need ja ühendatud ikka mõlema otsa vahele. lahtise maanduse klemmile tekitavad nad jah testriga mõõtes ~110V. kui näpud vastu surad, siis kukub käbedalt allapoole. selle pingejaguri vool on aga nii pisike, et neid toiteid peab palju rööpi olema kaitsme rakendumiseks