Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Siduri reguleerimine

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Siduri reguleerimine

    Nii palju, kui mina sellise asjaga kokku puutunud olen, siis kui katted ära kuluvad, hakkab sidur libisema. Kui ei lahuta, siis ilmselt kulumise tõttu lihtsalt siduri vabakäik on suureks läinud. Tuleb ajamit reguleerida või on lihtsalt ajamis viga. Traktoril tuleb aegajalt survelaagrit peale keerata, ei lahuta, autol vähe teisiti, sel pole sellist probleemi olnud.

    Comment


      #17
      Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Siduri reguleerimine

      Põhimõte kõigil sama, õliajamil ja uuemal trossil lihtsalt reeglina isereguleeriv süsteem
      Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

      Comment


        #18
        Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Siduri reguleerimine

        Mulle väga meeldiks, kui kodanik reuteril oleks õigus, sest see tähendaks, et saaksin auto väikse rahaga korda. Eks homme/ülehomme selgub.

        Comment


          #19
          Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Siduri reguleerimine

          se oli vaid soovitus, vahetada kogu kompott juhul kui vahetuseks läheb. mul on päris mitu kogemust olnud kus klient on libiseva siduri korral vahetada lasnud vaid ketta, raha kokkuhoiu mõttes. mõne kuu möödudes on tagasi tuldud täpselt sama probleemiga mille seekordseks põhjustajaks on olnud kuuma saanud korv elik pehmed lamellid. "reguleeritav sidur" tuleb ajast kus olid vaid trossiga sidurid. tross venis, kõri kulus ja seda kiiremini(eriti uue trossi puhul) kui kuluda jõidis sidur ise. põhimõte on kyl kõigil "siduritel" sama kuid jätaks siiski traktorid, rehepeksumasinad ja koorelahutajad siit välja, need on natuke teine maailm. sõiduauto õli sidurid EI OLE (on erandeid rallitehnikas) reguleeritavad ja mitte keegi ei reguleeri neid kuna selleks puudub otsene vajadus. kui sidur ei tööta korralikult siis on seal järelikult midagi viga mis vajab remonti või väljavahetamist! T1 ja T2, traadi pingutus ja traadi vahetus käis vana vene tehnika juurde. veelvähem puudub igasugune automaatika või isereguleeruv systeem õli puhul. isereguleeruvat systeemi kasutatakse vaid trosside puhul kuna seal on säilinud venimine ja kulumine. nagu ytlesin, meie võime siin seda asja heietada ja arendada ykskõik mis pidi kuid parem on lasta asi kellegil asjatundjal silmaga yle vaadata. põhjuseid võib olla mitmeid miks sidur korralikult ei lahuta. sidur ise, töö või peasilndri mansettide väsimine...või ka näiteks see et taburett on liiga taha lykatud ja ei ulata pedaali põhja vajutama(nothing personal)
          ma ei räägi seda mida ma olen internetist lugenud või sõbralt kuulnud vaid seda mida olen näinud, rmontinud kymnetel ja kymnetel eri autodel.
          viimati muutis kasutaja erlend; 21 m 2010, 04:22.

          Comment


            #20
            Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Siduri reguleerimine

            Esmalt postitatud erlend poolt Vaata postitust
            sõiduauto õli sidurid EI OLE (on erandeid rallitehnikas) reguleeritavad ja mitte keegi ei reguleeri neid kuna selleks puudub otsene vajadus.
            VAZ-tüüpi autodel on õlisidur reguleeritav ja seda peabki reguleerima, kompenseerimaks siduri kulumist. Ise olen sõitnud, teinud remontinud seda kõike seal. Võibolla on tegu erandiga automaailmas, ei oska öelda.

            Comment


              #21
              Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Siduri reguleerimine

              Mul oli BMW 525-l selline lugu et siduripumba mansett läks läbi ja siduripedaal ei tõusnud enam üles. Sain romulast samasuguse pumba, vahetasin ära ja kõik jälle toimis. Tunnuseks oli see et pumba juurest oli piduriõliga kõik koos.

              Comment


                #22
                Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Siduri reguleerimine

                kui siin kogemustest rääkida, siis üks kogemus halvaks lahutamiseks ka kogetud: siduri töö ja peasilindrivaheline kummivooliku armeering oli katki ja siduri vajutades muutus sidurivoolik õhupalliks.

                Comment


                  #23
                  Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Siduri reguleerimine

                  to tazavi: Pigem ikka õlipalliks
                  Esmalt postitatud erlend poolt Vaata postitust
                  se oli vaid soovitus, vahetada kogu kompott juhul kui vahetuseks läheb. mul on päris mitu kogemust olnud kus klient on libiseva siduri korral vahetada lasnud vaid ketta, raha kokkuhoiu mõttes. mõne kuu möödudes on tagasi tuldud täpselt sama probleemiga mille seekordseks põhjustajaks on olnud kuuma saanud korv elik pehmed lamellid. "reguleeritav sidur" tuleb ajast kus olid vaid trossiga sidurid. tross venis, kõri kulus ja seda kiiremini(eriti uue trossi puhul) kui kuluda jõidis sidur ise. põhimõte on kyl kõigil "siduritel" sama kuid jätaks siiski traktorid, rehepeksumasinad ja koorelahutajad siit välja, need on natuke teine maailm. sõiduauto õli sidurid EI OLE (on erandeid rallitehnikas) reguleeritavad ja mitte keegi ei reguleeri neid kuna selleks puudub otsene vajadus. kui sidur ei tööta korralikult siis on seal järelikult midagi viga mis vajab remonti või väljavahetamist! T1 ja T2, traadi pingutus ja traadi vahetus käis vana vene tehnika juurde. veelvähem puudub igasugune automaatika või isereguleeruv systeem õli puhul. isereguleeruvat systeemi kasutatakse vaid trosside puhul kuna seal on säilinud venimine ja kulumine. nagu ytlesin, meie võime siin seda asja heietada ja arendada ykskõik mis pidi kuid parem on lasta asi kellegil asjatundjal silmaga yle vaadata. põhjuseid võib olla mitmeid miks sidur korralikult ei lahuta. sidur ise, töö või peasilndri mansettide väsimine...või ka näiteks see et taburett on liiga taha lykatud ja ei ulata pedaali põhja vajutama(nothing personal)
                  ma ei räägi seda mida ma olen internetist lugenud või sõbralt kuulnud vaid seda mida olen näinud, rmontinud kymnetel ja kymnetel eri autodel.
                  Nõus, vahetada tuleks kogu komplekt, KUI sa hakkat ketast vahetama.
                  Õlisüsteemid on kõik reguleeruvad/reguleeritavad. Reguleeritaval on silindri käiguulatus tehasest paigas ja siis selle silindri otsas on reguleerimisala nt mutri näol olemas. Kui välist reguleerimist ei ole, siis töösilindri sees liigub silindri fiksaator siduri kulumisel tasapisi edasi. Samamoodi on teostatud ka pidurite reguleering. Või väidad, et iga millimeetri kadumine klotsidelt halvab oluliselt auto pidurdusvõimet?

                  Kui sidur kulub, siis mehhanism reeglina kompenseerib selle kulumise ja liigub pisitasa edasi. Kui ta edasi ei liigu(kiilub kinni, reguleerimisulatus on otsas, ajam rikkis vms), siis sidur ei lahuta korralikult. Sümptomiks on käikude halb(raginaga) lülitumine ja raskemal juhul lahutatud siduriga auto kaasa vedamine, kui käik sees.
                  Kui sidur on juba palju kulunud, siis katted saavad otsa, harvem on probleeme väsinud lamellidega. Metall vastu metalli pidamist ei taga ja sidur libiseb. Reeglina lahutamise probleemi ei kaasne. Libiseva siduriga annab kõigepealt tunda kohaltvõtul ja viimase käiguga kiirendades, et mootor läheb, aga masin järgi ei tule. Katete kulumisel läheb olukord kiiresti päris hulluks, st auto ei taha enam üldse kohalt ära minna. Lamellide väsimise korral kannatab rahulikul kiirendamisel veel tuhandeid kilomeetreid sõita. Soovitav see muidugi pole, sest siduri libisemine kulutab kiiresti ketast.
                  Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                  Comment


                    #24
                    Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Siduri reguleerimine

                    paljudel autodel on pedaali ja piduri, siduri peapumba vahel tõesti reguleeritavad vardad. neid aga EI reguleerita!!! neid EI tohi reguleerida! piduri varrast näpid, on pidurid peal! siduri varrast näppides võib tulemus olla mitte töötav sidur! need vardad reguleeritakse tehase poolt paika kuna sama kerega autodel kasutatakse erinevaid piduri siduri systeeme! mingisugust isereguleeruvat juttu EI ole! kui piduri klotsid eest ära kuluvad, pumbatakse piduri silindritesse lihtsalt suurem kogus õli mitte ei hakata kuskilt midagi reguleerima ega ei hakka mingi systeem midagi ise reguleerima. isereguleeruvat systeemi võib leida vaid tagumiste ketaspidurite juures seisupiduril. vanematel vene autodel ja vb ka mõnel lääne autol on tõesti töösilindrist tuleval vardal reguleerimis võimalus. see tuleneb sellest kuna kasutati mitte nii kvaliteetseid kattemateriale mille kulumis tegur oli palju suurem, katted olid tunduvalt paksemad kui praegu kasutusel olevad katted! kuna siduri katted saaid rohkem kuluda oli ka vaja mehanismi jägi aidata. siit jõuame ka selleni miks uuematel autodel EI ole reguleeritavaid siduri osi. siduriketta kattematreial on nii õhuke. kuluprotsent on arvestatud tööle pandud mehanismi sisse ja kogu systeem töötab nö viimasle piiril elik. töötab...ei tööta. kõik mehanismid ja systeemid on kordades täpsemad ja kvaliteetsematest materialidest kui seda oli 70', 80' aastatel. kõiksugused vabakäigud on minimiseeritud tagamaks täpsust ja töökindlust. mosse kapoti all võisid mitu päeva veeta "reguleerides" igasuguseid asju. karbussi, syydet, klappe...pidureid, sidureid. tänapäeva auto kapoti all EI ole aga enam MIDAGI peale õlitaseme reguleerida!!! igal asjal on oma eluiga..kui se ei tööta või selle töös esineb tõrkeid siis see vahetetakse välja.
                    viimati muutis kasutaja erlend; 21 m 2010, 13:45. Põhjus: deem trykivikad, kirjutan sõiduajal :D

                    Comment


                      #25
                      Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Siduri reguleerimine

                      Mida sel õlitasemel reguleerida? Ok Alfa tihti ei käi välbani välja, kui õli ei lisa, aga reeglina pole seal miskit reguleerida.
                      Kui pidur kulub, liigub silinder väljapoole ja jääb sinna püsima. Klotside vahetamisel tuleb rakendada üsna palju jõudu, et need silindrid sisse tagasi läheksid, siduriga on täpselt sama lugu. Seda nimetaksin mina reguleerimiseks. Pedaali käiguulatus ei sõltu ju katete paksusest, seega jääb iga vajutusega pumbatav õli kogus enam-vähem konstantseks järelikult ei pumpa me rohkem õli, kui katted kuluvad. Ajapikku õli kogus silindris muidugi suureneb, sest kolvi liikumisel väljapoole(katted õhenevad) kasvab silindri maht ja järelikult peab olema suurem ka aine kogus.
                      Katete paksused on piisavad, et vähenenud pedaali käigu tunneks klotside vahetamisel ära. Paraku MB, Audi, Mosse ja veel mõne masina puhul pole mina sellist asja täheldanud. Sidureid ei ole nüüdseks juba ca pool kümnendit vahetanud, aga pidureid ikka tuleb vahel ette. Isereguleeruvad olid nad mossel ja sama on ka teistel masinatel, mida näppind olen. Põhjus lihtne: isereguleeruv süsteem on lihtsaim ja töökindlaim viis tagada katete kulumise ulatuses sarnased parameetrid ja kasutus.
                      Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                      Comment


                        #26
                        Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Siduri reguleerimine

                        kirjelda mulle palun mis asi või kus kohas on siduri või piduri juures isereguleeruv??? piduritest jätame välja trummelpidurid ja käsipidurid. võin sulle pulk pulga pealt kirjeldada millised on silindrid, mis seal sees on ja kuidas nad töötavad ning mida nad liigutavad kuna neid olen lahti votnud ja remontinud yle yhe ja yle kymne ja ka yle kymne erineval automargil... mida pole siiani kohanud on " isereguleeruv sidur ja pidur" ?!? siduri ja piduri silindrid töötavad natuke erinevalt. erinevalt piduri silindrist, siduri töö silinder surutakse siduri vabastamisel alati kokku tagasi!
                        vb saame yksteisest valesti aru?

                        Comment


                          #27
                          Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Siduri reguleerim

                          Ketaspidur ka ikka isereguleeruv. Siduri töösilindri kokkusurumine sõltub - millest. Eks ikka sellest, mis teda surub. Kas hoovastik(kahvel) või tagasitõmbe vedru. Variante on mitmeid. Küll ei ole antud sõidukiga lähemalt kokku puutunud ja ootan huviga tulemust. Muide, mansettide ja siduri lekkimisel kaob surve süsteemist ja sõiduk peaks järjest aktiivsemalt ennast edasi smugeldama(hoiad pedaali all aga kuna õli surve väheneb siis siduri lahutatud asend saab otsa lihtsalt). Libiseva siduri puhul ta lihtsalt nõksub või taab seda tasakesi.
                          Paber ja pliiats on parem kui geeniuse mälu.

                          Comment


                            #28
                            Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Siduri reguleerim

                            Esmalt postitatud erlend poolt Vaata postitust
                            kirjelda mulle palun mis asi või kus kohas on siduri või piduri juures isereguleeruv??? piduritest jätame välja trummelpidurid ja käsipidurid. võin sulle pulk pulga pealt kirjeldada millised on silindrid, mis seal sees on ja kuidas nad töötavad ning mida nad liigutavad kuna neid olen lahti votnud ja remontinud yle yhe ja yle kymne ja ka yle kymne erineval automargil... mida pole siiani kohanud on " isereguleeruv sidur ja pidur" ?!? siduri ja piduri silindrid töötavad natuke erinevalt. erinevalt piduri silindrist, siduri töö silinder surutakse siduri vabastamisel alati kokku tagasi!
                            vb saame yksteisest valesti aru?
                            !"#¤%&/?`@£$€
                            Krt IE ei suuda viimast sessiooni taastada ehk siis juba trükitud vastus läks kaduma, enam nii põhjalikult ei viitsi...

                            Ma arvan, et räägime samast asjast ja teame mõlemad põhimõtet. Nimetame aga asju erinevalt.
                            Siduri käik on jämedalt 1mm ja klotsi paksus 1cm. Kui piduritel võtta välja uued klotsid ja asendada pea olematute klotsidega, siis paari vajutusega jõuab klots jälle ketta/trumlini, aga enam ei liigu ära 1cm kaugusele vaid jääb liikuma ikka selle 1mm ulatuses. Mina nimetaksin seda asja reguleerumiseks, sest silinder liigub uuele positsioonile ja jääb sinna pidama. Klotside vahetamisel(vanad uute vastu), surud silindrid uuesti sisse. See pole reguleerimine vaid algtaseme taastamine. Paari vajutuse järel on sidur jälle reguleeritud ja klotside liikumismaa oma 1mm sisse pidama jäänud.
                            to karukas: Ma kah mõtlesin, et õli vähe, sest kui see siduri olukord pedaali hoidmisel kiirelt ei halvenenud, siis leke järelikult on selleks liiga pisike, aga tööorganit ehk õli on lihtsalt vähe ja ajam ei saavuta oma soovitud tööulatust. Teine variant oleks selle tööulatuse vale ala ehk siis liigne vabakäik. sel juhul tööulatus lõppeb enne siduri täielikku lahutamist.
                            Reha otsa astumine on inimlik, sellel hüppama jäämine pisut rumalam tegevus

                            Comment


                              #29
                              Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Siduri reguleerim

                              Esmalt postitatud reuter poolt Vaata postitust
                              Kui piduritel võtta välja uued klotsid ja asendada pea olematute klotsidega, siis paari vajutusega jõuab klots jälle ketta/trumlini, aga enam ei liigu ära 1cm kaugusele vaid jääb liikuma ikka selle 1mm ulatuses. Mina nimetaksin seda asja reguleerumiseks, sest silinder liigub uuele positsioonile ja jääb sinna pidama. Klotside vahetamisel(vanad uute vastu), surud silindrid uuesti sisse. See pole reguleerimine vaid algtaseme taastamine. Paari vajutuse järel on sidur jälle reguleeritud ja klotside liikumismaa oma 1mm sisse pidama jäänud.
                              sellest järeldan ma vaid seda et mingit "isereguleeruvat töökindlamat systeemi" mida kasutatakse uuematel autodel... pole ikkagi meil veel olemas. pidur on ju koguaeg täpselt nii töötand!!
                              vanematel autodel, kui tõmbad auto käsipidurit siis tähendab se seda et reguleerid auto manuaalselt koha peale seisma. aga paljudel uuematel autodel on käsipidur lektriliselt nupust rakendatav. see on aga... digitaalselt rakendatav auto isereguleeruv kohapeale fikseerimise systeem! mulle lihtsalt meeldib seda asja nii nimetada
                              tegelikult ikkagi rääkisime sidurist ja ma mõtlesin ka siduri "isereguleeruvat ja töökindlamat systeemi" mis asendaks näiteks zigulii õlisiduri käsitsi reguleerimist?!?! siiani pole sellist asja näinud ei mina, ei mu töökaaslased, ega pole ka siin keegi suutnud sellist asja kirjeldada ega välja mõelda.

                              selleks et töösilinder ei saavutaks oma täieliku tööulatust pole alati täheldada välist õlileket, õlileket ei pruugigi olla. kui peasilindris on mansett ära siis lihtsalt osa tekitatavast survest lekib reservuaari tagasi.

                              kas nyyd siis tehakse isereguleeruvaid ketaspidureid ka ? kas se on se sama silindri liikumine sadulas
                              viimati muutis kasutaja erlend; 24 m 2010, 11:13.

                              Comment


                                #30
                                Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Siduri reguleerim

                                Mis värk selle "ReVsiga" selle posti headeris on, kasvab muudkui.
                                Traktoril ja mõnedel pole "isereguleeruv", seega väide "pidur on ju koguaeg täpselt nii töötand!! " on täiesti vale.
                                Ja kui keegi käsitsi ei reguleeri siis ei olegi pidurit või sidurit, sõtku palju tahad seda peadaali.
                                Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
                                1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
                                2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

                                Comment

                                Working...
                                X