OB kõlarid ~100 dB/W tundlikkusega

[scanspeak]

Proovi nii et ka bassid saaks esimest järku filtri taha. Et kogu ahel oleks ühesugune.

Kui bass on esimest järku filtriga, siis hakkab ta liiga palju midi tegemistesse sekkuma ja nad võivad hakata midiga üksteisele vastu töötama.

[hipster]

Proovisingi esimese järguga hakkama saada, aga elemendi ASK seda väga ei võimalda

[moi]

Ma juba mitmes kord pakun, et proovi midagi mikriga mõõta ka.
Arvutuste järgi mängib see Heco madalamale kui see H-frame bassikas, kui mõõta, siis ehk saab jälile, miks sulle tundub kõik siiski korras olevat.

[hipster]

Hecost on kasutusel kast ja kõrged, muu välja vahetatud. Uued midbassid suuremas originaalkastis andmete järgi hakkasid toimetama alates 47Hzist, praegustes ilmselt tsipa kõrgemalt, aga see polegi oluline. Mängivad kaheribalisena hästi, koos OBdega tulemus veelgi parem.

[OSX]

Kui bass on esimest järku filtriga, siis hakkab ta liiga palju midi tegemistesse sekkuma ja nad võivad hakata midiga üksteisele vastu töötama.

Tuleb madalamalt lõigata, siis ei satu niiväga midi alasse. Jah, nähes nüüd kasutatud bassi ASK'd, on see ebapiisav, kuid see tähendab ka et oleks hea mõte bassivaljukat uuesti valida. Eri järku filtrid ühes kõlaris viivad stereopildi halvenemiseni.

[moi]

Arvestama ei pea mitte ainult elektrilise filtriga vaid ka korpuse/valjuka poolse akustilise filtriga. Summaarselt tekkivad filtrid peaksid olema sellised, et amplituudid ja faasid kokku sobiksid. OB puhul on just akustilised filtrid üsna suure mõjuga nii kõrgemas kui madalamas otsas.

[scanspeak]

Tuleb madalamalt lõigata, siis ei satu niiväga midi alasse. Jah, nähes nüüd kasutatud bassi ASK'd, on see ebapiisav, kuid see tähendab ka et oleks hea mõte bassivaljukat uuesti valida. Eri järku filtrid ühes kõlaris viivad stereopildi halvenemiseni.

Sellega ei saa nõustuda
Pealegi küsimus pole isegi mitte niivõrd selles kõrgema osa peakis, vaid hoopis selles kuidas liituvad omavahel midi alumine ots ja bassiosa ja kas alumine keskriba satub "löögi alla" või mitte.
ja kui sa lõikad kasvõi 60hz pealt 1 järku filtriga, siis tõenäosus, et mõlemad elemendid teineteisele "selga sõidavad" ja faasid üksteist segama, maskeerima ja alla suruma hakkavad on palju suurem kui suuremat järku filtritega.
Ning stereopildi halvenemist ei põhjusta mitte filtri erinev järk vaid vaid faaside omavaheline mittesobimine ja üksteisele vastu mängimine.
Aga see, kui eri ribade filtrid on eri järku ei tähenda veel automaatselt suuremaid faasiprobleeme. "Puhast järku" filtreid kasutatakse tänapäeval nagunii järjest vähem ja tänu võimalusele mõõtetehnika abil ASK ja faasid ilusasti paika saada on see 1. järk, 2.järk, jne rohkem tingliku iseloomuga. No näiteks näeb välja nagu 2.järku filter aga lõikab hoopis võibolla 9db/oct, vms.
Aga sellega olen nõus et ilma vastava tehnikata on see rohkem nagu pimedas kobamine ja tõenäosus "mööda panna" on üsna suur ja parem sel juhul juba lähtuda "klassikalistest põhitõdedest

[OSX]

Sellega ei saa nõustuda
Pealegi küsimus pole isegi mitte niivõrd selles kõrgema osa peakis, vaid hoopis selles kuidas liituvad omavahel midi alumine ots ja bassiosa ja kas alumine keskriba satub "löögi alla" või mitte.

Filtrite sageduste valik on tegevus kus ühte muutes tuleb ka muuta teist või teisi. Kui ma langetan bassi sagedust, on selge et pean sobitama ka tema peale tuleva valjuka sagedust ja võibolla ka amplituudi. Nii et minu arvates me räägime tegelikult ühest asjast, aga meil on "sõnavara" äkki erinev .

Selge see et spektrianalüsaatoriga on hea neid trikke teha, hipsteri puhul aga võib vist ka loota et tal on teatav aimdus olemas kuidas filtriteemad käivad, et ta leebe muudatuse tegemisel ilmselt mingit kobarkäkki ei korralda . Või kui juhtub, saab ta väärika kogemuse ja järgnev saab ainult paremini minna.

[scanspeak]

Filtrite sageduste valik on tegevus kus ühte muutes tuleb ka muuta teist või teisi. Kui ma langetan bassi sagedust, on selge et pean sobitama ka tema peale tuleva valjuka sagedust ja võibolla ka amplituudi. Nii et minu arvates me räägime tegelikult ühest asjast, aga meil on "sõnavara" äkki erinev .

Selge see et spektrianalüsaatoriga on hea neid trikke teha, hipsteri puhul aga võib vist ka loota et tal on teatav aimdus olemas kuidas filtriteemad käivad, et ta leebe muudatuse tegemisel ilmselt mingit kobarkäkki ei korralda . Või kui juhtub, saab ta väärika kogemuse ja järgnev saab ainult paremini minna.

Küsimus pole üldse ei sageduses ega amplituudis, vaid esmajärjekorras Faaside liitumises. See on palju keerukam teema ja enamasti kiputakse seda kas alahindama või üldse mitte teadvustama.
Ma isegi ei tea kuidas selle olulisust kõige parem oleks selgitada...
Oletame et meil on võrdlemiseks mitu erinevat varianti filtrit ühele kõlarile ja isegi filtri järgud on üldjoontes samad ja lõikesagedused on sarnased ja sarnane on ka sageduskarakteristik.
Aga see "sarnane sageduskarakteristik" on saadud "erinevat sorti manipulatsioonidega" ja kui nüüd üks elementidest vastandfaasi keerata, siis avaneb iga erineva filtrivariandiga täiesti erinev "vastandfaasi karakteristik". Kusjuures, kordan igaks juhuks üle, et "normaalkarakteristik võib kõikidel variantidel olla peaaegu et samasugune.
Kuid heli poolest on kõik variandid teineteisest väga tuntavalt erinevad. Ja mõni neist võib olla väga hea ja mõni teine ei mängi kohe üldse, vaatamata sellele, et ASK on kõigil äärmiselt sarnane.
Kõige halvemini mängivad sellised filtrid, kus faasi ringi pööramisel märkimisväärset erinevust ei toimu ja mille puhul pole päris selge, kumb variant siis ikkagi lõpuks parem on.
Ja kõige paremini mängivad filtrivariandid, kus faasi ringipööramisel läheb sound täiega "puu taha"...

[OSX]

Hea et meenutasid - tõesti, seda "puu taha" minekut olen ka ise imestanud omajagu, ka praeguste kõlaritega mida ise nautimiseks kuulan. Tavaliselt on ju mitmeribakõlarites suht raske märgata kui kogemata on mingi riba faas/polaarsus sassi läinud, aga heas süsteemis tekib küsimärk poole looga. Aga me oleme sellel lõimega nüüd sattunud moi aeda laamendama , vabandust moi.

[moi]

Kõige halvemini mängivad sellised filtrid, kus faasi ringi pööramisel märkimisväärset erinevust ei toimu ja mille puhul pole päris selge, kumb variant siis ikkagi lõpuks parem on.

See on väga tuttav asi aga kahjuks pole ma leidnud sellisele probleemile head lahendust, Kui veel lisada sinna vahemik 100-300 Hz, kus tavalises ruumis lähevad peegeldused üle ruumi seisulaineteks, siis on selles vahemikus ka mikriga mõõta filtri tulemusi raske (erinevad mõõtmismetoodikad annavad erinevaid tulemusi) ja raske filtrit õigeks ajada ka FIR-s töötava DSP-ga, kus faasi saab amplituudist lahus muuta.

Mingi teema all hoopis muust kirjutamine mind kuidagi ei sega, minu poolest võib ükskõik kus, ükskõik millest kirjutada.

[scanspeak]

See on väga tuttav asi aga kahjuks pole ma leidnud sellisele probleemile head lahendust, Kui veel lisada sinna vahemik 100-300 Hz, kus tavalises ruumis lähevad peegeldused üle ruumi seisulaineteks, siis on selles vahemikus ka mikriga mõõta filtri tulemusi raske (erinevad mõõtmismetoodikad annavad erinevaid tulemusi) ja raske filtrit õigeks ajada ka FIR-s töötava DSP-ga, kus faasi saab amplituudist lahus muuta.

Mingi teema all hoopis muust kirjutamine mind kuidagi ei sega, minu poolest võib ükskõik kus, ükskõik millest kirjutada.

Sellepärast ongi bassi ja midi vahelise filtri tegemine kõige keerulisem osa üldse. Parima tulemuse annaks muidugi akustilise kambri kasutamine aga seda võimalust pole isegi valdaval enamusel professionaalsetest kõlaritootjatest mitte.
Siinkohal aga tuleb appi Nearfield measurements, ehk siis tuleb omajagu skeemitada, summerida, jne. ja ülejäänud osa tööst jälle omakorda kuulmise ja sisetunde järgi lõpuni viia...
Ehk siis aitabki eelkõige just kogemu...s
Siin peitub ka üks peamisi põhjusi, miks kaheribaline kõlar kipub enamasti alati paremini ja loomulikumalt kõlama kui 3 või 4 ribaline, kuigi ta võibolla ei mängi nii madalale.

[martk]

Siin peitub ka üks peamisi põhjusi, miks kaheribaline kõlar kipub enamasti alati paremini ja loomulikumalt kõlama kui 3 või 4 ribaline, kuigi ta võibolla ei mängi nii madalale.

Et siis madalale mängimine pole seotud parema ja loomulikuma heliga, vaid on mingi tüütu number, mida tegelt jälgida pole vaja Tänases miskis päevalehes oli artiklis riiulikõlarist sarnane ütelus - ise pisike aga kõlab naturaalselt ja suurelt.

[hipster]

Kiire nipp ribade õigeks ajamiseks on generaatorist (gene. äpist) lõikesagedus undama panna ja polaarsust vahetada, valjem on loomulikult õigem. Mõnikord on ka värvilised mürad abiks.

[moi]

Siinkohal aga tuleb appi Nearfield measurements, ehk siis tuleb omajagu skeemitada, summerida, jne. ja ülejäänud osa tööst jälle omakorda kuulmise ja sisetunde järgi lõpuni viia...

Seda küll aga OB puhul ei anna nearfield õiget tulemust, kuna reaalne AKS kujuneb esikülje ja tagakülje rõhkude summast, mis on õige alles 1m või suurema kauguse peal, oleneb natuke ka kasti suurusest.