Bassface DB1.2 mosfeti küsimus

[martk]

Vs: Re: Bassface DB1.2 mosfeti küsimus

Minu retooriline küsimus, mida eelnevalt vales kontekstis viidati (mul venekeele tehniline lugemisoskus täitsa olemas) oli pigem suunatud sellele, et teema asub vales rubriigis

[radiotehnika35]

Vs: Bassface DB1.2 mosfeti küsimus

Ma mainisin seda, et kuigi sa märkasid, et teema on vales kohas siis ei ole seda mõtet eriti tõstatada, see ei anna midagi. Elu seda näidanud - ma korduvalt maininud kui vales kohas olevaid märganud.
Siin on moderaatoreid, kes karistaks pigem seda märkavat kui eksinut ja seega ei olegi mõtet sel pikemalt peatuda. Teema iseenesest ei ole kehva ülesehitusega ja ei sisalda koormateviisi häirivat slängi, kirjavigu ja muud joga kui rumalad yt jutud välja arvata.

Mind see YT osa jäi häirima, olen ikka ise ka sealsele kraamile sattunud ja kui kõrvutan seda endal olemasoleva kirjandusega siis tahaks ikka kohe küsida - mitu kirjalikku teost on praeguseaja lumehelbekestel, kes mingit autokola tahavad putitada, raamaturiiulis või kui üldse niisugune on olemas siis kuidas on selle suuruse suhe näiteks teleriekraani või monitori (pigem telefoniekraani) suhtes.
Need asjad ei käi tegelikult ka nii, et ostan mingi võimu, see kärssab läbi, teen YT lahti ja seal kohe kõik vajalik olemas, et remontida või hoia veel hullem - ise ehitada . Seal on mingi pinnapealne praktika, asja kokkupanek (venekeelseid materjale olen näinud-põgusalt vaadanud). Seal ei ole juttu sellest kuidas või miks küllastub näiteks trafosüdamik või mis põhjusel peab valima ühe või teise jõutransistori, sealt leiab healjuhul selle kohta vaid pinnapealset infot ja tegelikult see ei vii eriti edasi, lõviosa helbekesi ei viitsi lihtsalt aastaid mässata, huvi kaob ära. Ma tean oma koolipõlvest vast kümmekond inimest kel oli huvi, nüüd on neil kõigil teised huvid ja nad isegi ei mäleta osalt, et neil oli elektroonika vastu huvi. Nende videode ja n.ö. proovimeetoditega kulub tegelikult palju rohkem aega.

Internet on materjaliga piisavalt varustatud, komponenditootjad annavad välja AM-e, näiteks konkreetse ploki ehitamisest, alates põhimõttekirjeldusest kuni vajalike failideni jne, Näiteks toitekatest Infineonil üsna asjalikke asju.
Lisaks kirjandust - googles on vabalt saadaval võimendite, toitekate jne kohta põhjalikke raamatuid, lahatakse erinevaid skeemitehnikaid, reguleerimist, remonti jne, jne. Seega isegi neil kel ei ole raatsimist mõndakümmend kuni mõndasada euri kulutada reaalsele raamatule on võimalik see materjal leida, lihtsalt peab ise olema aktiivne.
Keeleoskusest rääkides siis võib juba kangematsorti mürki võtta, et 100st 1 teismeline ehk saab midagi minimaalset tehnilises vene keeles aru tänasel päeval.


Teema, mis puudutas konkreetselt komponentide valikut (asendamist originaalis olevate ja ilmselgelt küsitava sobivusega), üsna hästi seletatud alljärgneval lehel. Silmas pidades siis, et miks eelistada üht transistorit teisele. Kõnealune võim millest teema ajendatud, selles on ports halbu kompromisse ja neid kõrvale tõstes saab töökindlust ja näitajaid juppmaad tõsta kui teada mida selleks tarvis teha.

http://lazyecology.web.fc2.com/reverb/DIY/dc_amp/2_design.html

[Mees Metsast]

Vs: Bassface DB1.2 mosfeti küsimus

Nõme on lugeda, kui uusi huvilisi nii õelalt maha tehakse!
Pole isegi mingi ülbe "rullnokaga" tegu, kelle ülivigasest/puudulikust tekstist vaevu aru oleks võimalik saada.

Mis jutt see nüüd siis on, et ilma venekeelt oskamata ei saa (või suisa ei tohi!) elektroonika huviline olla!?
Vanema generatsiooni inimestel on muidugi hea antud keele oskusega ennast mõnest teisest paremaks pidada aga ma pakuks, et enamusel neist on omal ajal vene keel samamoodi enamvähem "tasuta" kätte tulnud, nagu noorematel inglise keel - lihtsalt olud/keskond ümberringi selline, et iseenesest tuleb külge ilma, et selleks mingit erilist vaeva/aega (rääkimata suuremast vaevast/ajast) peaks nägema/kulutama.
Ise olen näiteks lapsest saati (ammu enne kusjuures, kui igasugune huvi inglise keele vastu) mõelnud, et oleks hea vähemalt enamvähem aru saada aga no mitte pole see keel siiani minuga resonantsi saavutanud (v.a tähed, mis lõpuks enamvähem selged). Õnneks on meil tänapäeval google-translate , millest on palju abi (enda jaoks lasen inglise keelde tõlkida).

Pakun ka julgelt, et suur osa (kui mitte enamus) (hobi)elektroonikuid poleks selleks kunagi saanud, kui neil oleks algusest saati mingi "raudne müür" ees olnud, et enne kui ikka keeled selged/raamatud loetud ei ole, siis multimeetrit (rääkimata kolvist) kätte ei saa!

Asi algab ikka tungist oma loomulikku uudishimu rahuldada ja positiivsetest emotsioonidest, kui mingi asi pool kobapeale ise korda õnnestub saada.

Ise remontisin oma esimesed keerulisemad asjad (mingid lihtsad asjad, et juhe/lüliti katki vms. ka juba ammu enne seda) ka nii, et vaevu teadsin, kuidas transistoreid primitiivselt kontrollida, kui kahte kokku ühendatud dioodi! Ja kui oli tegu "mingi kummalise eritüüpi transistoriga" (mida tunnen nüüd, kui näiteks mosfeti), siis no kui tester ikka jalgade vahel ligi null ohmi näitas ja paarilisel kõrval mitte - "küllap ta siis läbi oli!" . Üks sedasi remonditud UPS siiani käigus.

Pole ka ise siiani ühtegi elektroonika raamatut läbi lugenud, küll aga käsikäes praktiliste "seiklustega" antud alas vastavalt vajadusele ja juurde tekinud teadmistele (mis omakorda võimaldavad erialasest tekstist (paremini) aru saada ja tekitavad ka juba konkreetsemate asjade vastu reaalset huvi, nagu erinevad skeemilahendused/komponendi tüübid, nende eripärad, plussid-miinused erinevates rakendustes jne.) netist palju teksti läbi loetud, mille hulgas siis artikleid, väljavõtteid raamatutest/andmelehtedest, blogid, foorumid jne.


Häirib ka nii halb suhtumine YouTube'i - jah see kipub olema pealiskaudne ja on ka palju valet infot muidugi aga parem ikka, kui mittemidagi! + oma silmaga nägemine on ikka teine asi, kui lihtsalt must-valge teksti lugemine.
Isegi sealt palju uusi teadmisi saanud ja muidu silmaringi laiemaks nii antud arialas, kui üldiselt maailma ja misiganes asjades. Üks päris asjalik kanal näiteks "Mr Carlson's Lab", "TRX Bench" oli ka vist enamvähem, oma kanalite listist leian ka "Kev31779" aga ei mäleta täpsemalt - kiire pilk videode nimekirjale annab oletada, et võiks enamvähem asjalik olla.

YouTubi'st "võimu parandus videode" vaatamine võib noort huvilist paeluda aga raamatute lugemine (rääkimata keelte õppimisest) vaevalt! - kas sellepärast mingu parem koos teiste "normaalsete" noortega nurgataha jooma ja vb ka "narksi" proovima + muidu laamendama?

[ci139]

Vs: Re: Bassface DB1.2 mosfeti küsimus

toiteplokkide impulsstrafode viitega riknemisest (trükitud lk. nr. 98 - 99 ) http://www.dialogue.sk/pdf/Book%20of...%20Roberts.pdf

[mfdoom7]

Vs: Re: Bassface DB1.2 mosfeti küsimus

Lampi transistori vahetus ei pruugi aidata. vaja isoleerida toite osa võimendusest ja toitel maha joota transistorid ja skoobiga vaadata kas impulss signaal tuleb transistorile peale. kui ei siis viga nö draiveris. ma saan aru et toide ja lõppud mõlemad läbi ehk pead vahetama kõikk toite ja kõikk lõpu transistorid samaväärsetega. kui paned lihtsalt uued juurde hakkab anomaaliaid juhtuma mis on garanteeritud. uued transistorid üldiselt tahavad ka uusi takisteid.

[ci139]

Vs: Re: Bassface DB1.2 mosfeti küsimus

kui disainitakse mistahes vooluahelaid s.h. ka impulsstoiteplokkide omi , siis võetakse arvestatakse (suure koormusega) lülituelementide (aga ka teiste) tööparameetrite muutumist ajas (mis on tavaline ja vältimatu) -- s.h. ka MOSFET'ite oksiidi graduaalset kahjustumist ja Vth ujumist . . . paljudel juhtudel ei piisa ka sisseehitatud vastupingekaitse dioodide võimsusest ning nendega paralleelselt paigutatakse lisakaitse lülitused -- kõik need teemad on vastavate internetiotsingutega leitavad

e. kui asendad mingid komponendid -- tuleb teada nende kohta pisut rohkem kui see mis nende kohta andmelehelt tööparameetrite kesk- ja piirväärtuste kohta on võimalik välja lugeda . . .