Makkide detonatsiooniteema

[moi]

Vs: Re: Vs: Re: Vs: Kassettmakkide top 10

Kas W&F programmi kus save log tuleb valida, ongi see WFGUI?

[sebastian]

Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Kassettmakkide top 10

Seesama jah. Ära siis unusta log.txt ümber nimetamata, kirjutab üle. Mul mitu korda ununes..

[moi]

Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Kassettmakkide top 10

Kas läbivkanali kaudu detonatsiooni mõõtmine mitte liiga ilustatud numbreid ei anna? Enamus kassetikatel on salvestus ja taasesitus pea nii lähestikku, et lindi liikumiseks ühe eest teiese ette, ei tee toonvõll isegi täispööret, surverullist rääkimata, see peaks madalsagedusliku detonatsiooni välja filtreerima.

[martinj]

Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Kassettmakkide top 10

Läbivkanalis ei tohiks mõõta.
Hea kui üldse sama makiga tehtud salvestist ei mõõda.
Samas see eeldab juba mõõtelindi olemasolu või salvestuseks makki, mille detonatsioon on väike ja teada.

[sebastian]

Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Kassettmakkide top 10

Esimesed mõõtmised tegingi läbivkanalis ja kordaja 0,7 annab täitsa sarnased tulemused, mis nüüd Abex'ga. Mitut kassetti proovisin. Erandiks siiski mõned vanemad, väga trööbatud isendid, kus W&F osutus natuke suuremaks ja ebaühtlasemaks.
Kui mängisin sama kohta umbes 5 korda uuesti, siis sain ainult õige pisut väiksema väärtuse.
Abex TCC-113 enda detonatsioon on suurusjärgus 0,03% WRMS.

edit: selleks võetaksegi RMS 10-20 sekundi suurim väärtus, surverullid jõuavad mitu ringi teha.

[martinj]

Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Kassettmakkide top 10

Lisaks oma kogemuse.
Mõni aeg tagasi sai makihoolik narkotsi
http://www.martinjott.ee/blogid/TC150.htm

Loomulikult rihmad läbi.
Sai siis oma koroonamaa komplektist otsitud sobivad.
Aga ei pannud tähe, et pandud rihm oli veidi jämedam.
Tagajärg . kiirus muutus juhuslikult umbes poolesekundilise intervalliga.
Markeriga rullikutele jutid peale- no ükski pole sünkroonis ujumisega.
Vaatan mootori juhtskeemi - tahhoanduriga lülitus. seal on üks elektrolüüt - see terve.
Anduri väljund läbi kondeka helitugevusregulaatori külge - ilus ühtlane pinin.

Olin üsna nõutu kuni vaatasin , et rihma "visatakse" mootori ratta peal siia-sinna.
Otsisin peenema rihma ja mure kadus.

Moraal. Ka nelinurkrihm peab olema õige paksusega. See mängib seda suuremat rolli, mida väiksemad on rattad.

[sebastian]

Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Re: Vs: Kassettmakkide top 10

Moraal. Ka nelinurkrihm peab olema õige paksusega. See mängib seda suuremat rolli, mida väiksemad on rattad.

Nii tõesti on. Näiteks Aiwa XK-009 mõlemad nelinurkrihmad peaksid olema 4mm x 0,4mm. Hoorataste vaheline rihm eriti kriitiline. Pisut kooniliseks
tehtud pinnal paksem rihm hakkaks oma elu elama, muutuks lindi pingutus toonvõllide vahel jne.

Videos erinevus pole küll suur, sest mõlemad proovitud rihmad üsna hea kvaliteediga:
https://www.youtube.com/watch?v=GQkcfTkB9ss
Võrdlus Revoxiga:
https://www.youtube.com/watch?v=cN6z8-NgIBI

[TeeTL]

Kuna see rihma mõju detonatsioonile jutuks tuli, siis veel üks juhtum, kus võib mittesobivat rihma kahtlustada.

Maadlen praegu ühe vana 1981 Kenwoodi kassetika detonatsiooniga.
Hooratas on massiivne, mehhaanikas ja makil üldiselt kulumisjäljed minimaalsed.
Aga detonatisoon on hullem kui plastmassist hoorattaga odaval sangal.
Sulanud lamerihm sai vahetatud, aga tundub, et see kergelt vibreerib mootori rihmaratta peal. Hetkel seda kõige rohkem kahtlustan.

Kahjuks ei ole sobiva laiusega (4-5mm) ja pikkusega (diam 45mm, pikkus 140mm) rihma müügist leidnud. Kui keegi teab, kust võiks leida kvaliteetse ja elastse rihma õiges pikkuses, ilma et hind oleks 20€, palun vihjata. Oomi ja Serigo rihmavalikus on sellisele pikkusele laius max 3mm. Praegu ongi 3mm peale pandud ja see kergelt tantsib rihmaratta serva ja keskosa vahel

Ideaalis peaks see kooslus välja nägema selline. Sobivalt lai ja pehme rihm liibub rihmarattale.(Pilt on illustratiivne, mitte konkreetsest makist)

[sebastian]

Oled sa hoorattad-toonvõllid kunagi ära võtnud? Tavaliselt tahavad need puhastust, samuti laagrid. Seejärel olen lisanud natuke täissüneetilist mootoriõli. Ühe kassetika detonatsiooni sain kõvasti vähemaks - surverull pöörles jutkui vabalt, aga rulli plastosa serv, see mis puutub kokku rulli hoidjaga, oli kulunud.
Ideeliselt peaks surverull puutuma hoidikuga võimalikult tsentri lähedalt. Päris ideaalis veab lint rulli hoidikus keskele ja see ei puutugi kuhugi - pöörleb oma võllil vabalt. Nii võib saada detonatsiooni eriti madalaks, aga praktikas jälle raske teostada. Ideaalse geomeetriaga surverulle kohtab harva.
Mõnikord on selleks ka pisikesed seibid ühel või mõlemil pool. Kui neid aga pole, on vahel rull äärest veidi koonuseks tehtud või tsentri (võlli) lähedale nö "krae" jäetud. Mul aga loksus päris kõvasti ja nühkis vastu hoidikut kogu oma servaga. Arusaadavalt polnud serv täiesti ühtlane..
Muidu polekski see väga probleem, aga surverulli pinge ca 200-300g või suruda rulli ka tugevalt ühele poole ja siis see tõeline (ebaühtlane) takistus tekkibki.
Kõik see kehtib ka lintmakkidele kus surve veel suurem kuigi rull ise pöörleb näiliselt vabalt.

[TeeTL]

Surverullide hädadele on iseloomulikum pigem selline aeglasem ja suurema-amplituudilisem kiiruse lainetamine kui kiire vibrato.

Antud juhul surverull ei ole küll ideaalne, aga selle tantsimist kindlasti ka ei täheldanud.
Vahetada muidugi võiks ikkagi. Silma järgi tundus rulliku võll tavalisest jämedam ja arvasin et mul sellist pole. Aga vaevalt et ta üle 2mm võlliga on. Vaatan üle. Tänan mõtteergutuse eest.

[TeeTL]

Leidsin sellele ülal pildiga viidatud detonatsioonisituatsioonile lahenduse. Liigse detonatsiooni põhjus oli selles, et veomootori telg ei olnud hooratta /toonvõlli teljega päris paralleelne, mootorikinnituse kummipukside väsimise tõttu. Logisevate pukside najal vajus mootor viltu ja rihm paiknes rihmaratta ovaalse tööpinna suhtes liiga serva pool. Sellega nihkus rihm oma "tööpunktist" eemale ega püsinud ka seal stabiilselt paigas. Ega ta pärast mootori asendi korrigeerimist ilmselt ideaalne ei saanud, aga rihm on nüüd rihmaratta keskel ja kõrvaga kuuldavat häiringut enam ei tekita.

Üks pisut ebatavaline detonatsioonimõistatus on kunagi varem veel ette tulnud. Päris tükk aega ei saanud aru, milles asi, kuni märkasin, et 60min kassettidega on detonatsioon väiksem kui 90-minutilistega. Ma ei tea, kuipalju see lindipaksuste erinevus on 60 ja 90 min puhul, aga sellest piisas, et 90-minutilise õhukese lindiga ei ulatunud surverull piisava jõuga vastu toonvõlli. Oli vaja surverulli hoidiku asendipiirajat pisut järgi anda ja häiriv detonatsioon kadus.

[sebastian]

Mul läks Aiwa XK-009 detonatsioon ise väiksemaks pärast umbes 10 kasseti mängimist. Kui enne 0,04% siis hiljem 0,03% ja kohati isegi alla selle. Sestap tuli idee jätta makk "play" režiimil ööseks tööle, kassetita, lootuses et läheb veel paremaks. Tulemus - hoopis hullemaks läks, 0,05% ja üle selle. Ei oskagi täpselt arvata põhjust, aga pakun süüdlase olevat vastuvõtva pooli siduris. See ilma kassetita libiseda muidugi ei saa. Aiwal selleks eraldi mootor mille toitepingega (3,1V) reguleeritakse lindi aeglast kerimist ja selline üsna keeruline lahendus peaks lõpuks andma ka 0,018% detonatsiooni.
Veel huvitav see, et detonatsioon olenes veomootori asendist. Mootori pronkspuks kulunud kuna rihm kisub võlli kindlalt ühes suunas ja kui mootorit keerata u. 90 kraadi muutub ka detonatsioon. Mitte tingimata väiksemaks, aga "kujult" hoopis teistsuguseks. Sai mootor eelnevalt ka lahti võetud, lihtsalt kontrolliks. Seal kõik kenasti puhas.