48V tenn - PV-paneelidega akupaagi kütmine

[kaarel86]

Kuna energia hinnad siin järgneva 5 aasta lõikes ilmselt lõikvad uusi tippe siis on idee soojendada vett PV paneelidega.
Seoses miljööväärtuslikuse piirkonnaga ei saa paigaldada päikesepaneele mis otse vett soojendaks. PV paneelidki ilmselt läheksid pigem abihoone katusele.
Olemas on 200L akupaak mille kõrval on 160L boiler millel 220v 2.1kw tenn. Elektrikulu kuus kuskil 35-48EUR
Idee oleks paigaldada siis akupaagile 48V tenn 1.5kw või tennid mille külge ühendada paneele koguvõimsusega u 1kw a 4tk (48v)
Endal teadmisi ja oskusi napib siis mõtlesin siit teoreetilist abi küsida komponentide kohta mida see süsteem peaks sisaldama.

Kas seda on võimalik teha niimoodi et see pinge läheb otse vette? Ehk et siis PV paneelid - kaitse - termostaat - tenn?
Kuidas sellise lahenduse juures mõjuvad varjud? Näiteks üks paneel on varjus ja 3 päikese käes
Kas on sellist off-grid lahendust mõtet ja võimalik teha ilma kalleid invertereid soetamata?
Kas siis tuleb eraldi kaitsemaandus boileritele teha?
Kaarleek - ampreid palju on selle tekkimist võimalik välistada?

[martinj]

Vs: 48V tenn - PV Paneelidega aku paagi kütmine

Vaevalt, et Sa 1kW paneelidega ( meie Päikese korral) 200 l nii tuliseks suudad ajada, et oleks vaja termostaati. vool on suurusjärgus 20 A. Inverterid raiskavad energiat.

[kaarel86]

Vs: 48V tenn - PV Paneelidega aku paagi kütmine

Kardan et keema ajamine võib õnnestuda suvel kui näiteks nädalavahetusel on maja tühi ja tarbimist paar päeva pole. See 200L akupaak peaks teoreetiliselt vist kaotama 1kw/h 24 tunni jooksul sama ka boileriga. Teoreetiline võimalus vist isegi oleks et saab keema

[a1]

Vs: 48V tenn - PV Paneelidega aku paagi kütmine

1. Kas seda on võimalik teha niimoodi ... et siis PV paneelid - kaitse - termostaat - tenn?
2. Kuidas sellise lahenduse juures mõjuvad varjud?
3. Kas on sellist off-grid lahendust mõtet ja võimalik teha ilma kalleid invertereid soetamata?
4. Kaarleek - ampreid palju on selle tekkimist võimalik välistada?

1. Jah on.
2. Varjude mõjul paneeli tootlikkus väheneb.
3. Võimalik on, mõte on filosoofiline küsimus ja sellele vastamine oluliselt keerulisem.
4. Pooljuht relee.

Kokkuvõtvalt on tegemist paljude muutujatega võrrandiga, millele optimaalse lahenduse leidmine pole just lihtne, vähemalt pole mina seda seni veel leidnud.

Mul oleks vaja MPPT oskusega kontrollerit, millele saab järgi ühendada 230V küttekehasid etteantud prioriteetide järgi, arvestades temperatuuriandureid. Lisaks võiks see kontroller osata akusid laadida ja mängiga veebiserverit statistika esitamiseks. Tundub, et sellist asja pole olemas. Ise teha ka ei mõista.

Praegu on mul süsteem tehtud nii, et mõõdetakse süsteemi pinget, millest lähtuvalt on võimalik lülitada koormusi. Boileri temperatuuri mõõdab elektrooniline termomeeter (W1209), millle väljund juhib pooljuhtvõtit (relee). Akude laadimise kontroller on eraldi tükk ja mingigi statistilise ülevaate saamiseks loobib webcam pilte voolumõõtja näidust.
Siuke Jaan Tatika lahendus

[otsija]

Vs: 48V tenn - PV Paneelidega aku paagi kütmine

Ilma mingisuguse elektroonikata veits kahtlane ju, ütleme et suve keskpäeval päikese ideaalnurga järgi paned sinna sobiva takistusega küttekeha, mis kütab ideaalselt kõik soojaks. Nii, tol hetkel sellise päikese korral kõik nagu ideaalne, ent kui nüüd päike õhtukaarde näiteks rohkem vajub siis paneeli tootlikus langeb ja kui koormus jääb endiseks, siis paneelil kukub kohe järsult pinge alla ju ja sa ei saa sealt paneelist enam suurt essugi. Pigem kasvõi selline lihtne PWM lahendus, mis jälgib paneelide pingeid, ütleme et tippvõimsus 25 kraadi juures on siis kui paneeli pinge 18V, kuumana aga näiteks 16V. Targad kontrollerid jälgivad seda võimsuse suhet ja sätivad nii paika, sa keera aga eeldatavalt nii kuuma paneeli kasuteguri peale kui ta juhuslikult minna võib ja kokkuvõttes saad igasuguse päikesega enam vähem talutava kasuteguri. Kui elektroonikaga vähegi tegeled siis TL494 baasil näiteks lihtne ära teha, küttekeha puhul pole vaja pinget ära ka siluda, pane ainult FET vms lülitama, paneelidega paralleeli ilmselt tuleks ainult mingi kondekas panna kuna jah paneelide iseärasuse tõttu natukenegi suurema voolu korral pinge täiesti maha koormata oleks konde ka seal tõenäoliselt vajalik.

[kaarel86]

Vs: 48V tenn - PV-paneelidega akupaagi kütmine

Minu enda elektroonika vallutused jäävad kaugesse aega ja seega otsin pigem midagi mida poest riiulilt saab. Endal ka väike kahtlus et kui paneelidele ei lange ühtlaselt valgust on kasutegur väga kehv ja linnatingimustes on see pigem reegel kui erand. Kui aga osta poest ca 1 tuhande euro eest inverter siis on tasuvusaeg jube kaugel.
Kas kellelgi on kogemust mõne aliexpressist soetatud paarisaja daalase inverteriga? Osadel seal oli jube kahtlane et paneele võid 1500w järgi ühendada aga max output 230V 3A

[imelik poiss]

Vs: 48V tenn - PV-paneelidega akupaagi kütmine

7tk 36V 280W paneeli jadasse ja 230V alalist käes. Termorelee paned SSR tüüpi relee ja rahu majas. (Muidu alalisvool tekitab ilusa kaarleegi mis teeb esimesel lülitusel tavalise relee söeplönniks)
Maksimumi sa paneelidest küll ei saa aga see on odavaim lahendus.

Ka lahendus: https://www.ev-power.eu/GridFree-Inv...0G-45-90V.html

[a1]

Vs: 48V tenn - PV-paneelidega akupaagi kütmine

Kas kellelgi on kogemust mõne aliexpressist soetatud paarisaja daalase inverteriga?

Midagi sellist ?

[otsija]

Vs: 48V tenn - PV-paneelidega akupaagi kütmine

Sul on ilmtingimata vaja 230V peale tõsta see asi? Pealkirjast jääb mulje justkui oleks 48V küttekeha olemas mingisugune, siis ainult väljakas ja PWM nagu eelnevalt mainisin ning 5 euriga teeb ära kui endal hammas niipalju peale hakkab.

[home]

Vs: 48V tenn - PV-paneelidega akupaagi kütmine

Kuna energia hinnad siin järgneva 5 aasta lõikes ilmselt lõikvad uusi tippe siis on idee soojendada vett PV paneelidega.

Minul igakuine kogu veetarbimine on keskeltläbi 15- 20 m3. Kuuma vee tootmise kulu on keskeltläbi 20-25 eurot kuus. Päikesekollektori paigalduse valmidus on täitsa olemas, aga mina küll ei leia et sellel mingi sügavam mõtte oleks.

[Svago]

Vs: 48V tenn - PV-paneelidega akupaagi kütmine

Tänapäeva odavamatel boileritel on isolatsiooniks 50mm kivivilla või siis müügimehed reklaamivad uuemat kui NASA imeisolatsiooniga. Tegelikult on viimane 32mm penoplast ja soojakaod on suuremad kui vanal 50mm kivivillaga variandil. Mul on olnud mõlemat tüüpi ja viimasel juhul on boileriruum palju soojem ja erinevust on tunda juba käega korpust katsudes.

Lihtsam variant on kasutada täiendavat 100mm ja rohkemat soojusisolatsiooni ja ümber ehitada näiteks puidust kapp või muu variant, et oleks viisakam ja koguks vähem tolmu. Veesoojenduseks vajalik elektrienergia väheneb märgatavalt. Harvema kuuma vee tarbimise korral saab lisaks kasutada programmkella. Öötariif on odavam.

ДОПОЛНИТЕЛЬНЫЕ ХАРАКТЕРИСТИКИ
Слой теплоизоляции корпуса. Чем он толще, тем дольше держит тепло и тем меньше будет суточное потребление электроэнергии. Лучше выбирать модели с толщиной изоляции не менее 3,5 см.

[home]

Vs: 48V tenn - PV-paneelidega akupaagi kütmine

Minul on Junkers veemahuti, isolatsioon on pehme ja on tunda et väga õhuke, aga midagi sealt läbi ei tule.


Enne ehitamise alustamist tasub arvutused läbi teha, kui palju kulub energiat, ja kui suur on energia kadu.


Lisaks sotsiaalne aspekt - naaber lasi panna kogu katuse ulatuses, esiteks pidi tema pidevalt võõrustama tegelasi, kelle bussil olid sildid: a-la puhas energia. Ja lõpuks keset talve saabusid katuseparandajad koos rasketehnikaga.

[Svago]

Vs: 48V tenn - PV-paneelidega akupaagi kütmine

Hea pildi annab termokaamera kasutamine.

Energiakadude tehaseandmed tabelis:

http://www.heiz-tipp.de/ratgeber-514-waermeverlusthoehe.html

Soovitus:

Trotzdem, auf Mindestdicken von 80 mm bei Hartschaumisolationen und 100 mm bei Weichschaum bzw. Mineralwolle sollte man achten. Am Speicherdeckel kann die Wärmedämmung ruhig 50 % dicker sein. Wichtig ist auch, dass die Dämmung den Speicher allseitig (das gilt auch für den Boden!) und dicht umschließt.

Bei einem guten Speicher mit 80 Litern Inhalt, der 0,72 kWh täglichen Energieverlust aufweist, kommen im Jahr immerhin rund 263 kWh Wärmeverluste zusammen. Ein schlechterer Speicher bringt es auf fast das Doppelte. Mit 263 kWh Wärme kann man rund 50 mal ein Vollbad nehmen!

Boilerite energiakulu hoiderežiimil 65°C/20°C, lk.56:

https://www.plastor.ee/media/Paigaldus-ja-kasutusjuhend-ZENEO-2017.pdf

[a1]

Vs: 48V tenn - PV-paneelidega akupaagi kütmine

Olemas on 200L akupaak ... Idee oleks paigaldada siis akupaagile ... tennid mille külge ühendada paneele koguvõimsusega u 1kw

Tegin veidi halastamatuid arvutusi

Statistiliselt peaks parim kuu olema mai, siis saab 1kW paneelidaga päevas keskmiselt 5kWh energiat.
Kõige viletsam kuu on detsember: 0,4 kWh.

Seega mais saab 200L akupaaki keskmiselt soojendada 21,6C võrra.
Detsembris 1,7C võrra.

Täna oli helgeid hetki (3x260W):

[Svago]

Vs: 48V tenn - PV-paneelidega akupaagi kütmine

Ma tegin oma 80l boilerile kontrollmõõtmise. Mõõtsin 48 tundi ilma veetarbimiseta. Erinevalt mõõtestandardist (+65°C) oli mul vee temperatuur madalam: +55°C. Ööpäevane energia, mis kulus +55°C hoidmiseks oli 2,15kWh ja mõlemal ööpäeval sama.
65°C puhul oleks see väärtus veelgi suurem olnud.

Niipalju siis sellest müügimeeste reklaamist ja imelisest õhukesest isoleerivast kosmosematerjalist
See ei vasta standardile ja on kehvem kui 1997.a. eespool toodud tabeli väärtused: 80l/0,72…1,34kWh.