Muruniiduki tera max rpm?

[RaunoK]

Keegi inseneeridest teab, mis muruniiduki teradel lubatavad maksimaalsed pöörded? Enamasti töötavad kõigil motorid 2800-pöörde juures. As Motor niidukitel, millel oli kahetaktiline mootor oli mootori pöörded isegi 3500 või 4000 ja tera otse siduriga mootori otsas. Murutraktoritel isegi vähendatakse. Kuid huvitab, kas pöörete arvu tõstmine kahe või isegi kolme kordseks, kas seal tuleb lagi ette? Et lendab laiali. Mootorist ei räägigi, kõike saab ülekannetega muuta. Korra tuli ka mõttesse tootjatelt küsida aga vaevalt, et nad seda kunagi proovinud on.
Lõppeesmärk oleks suurendada jõudlust, niidulaiust suurendamata. Tõuseks võime suuremat heina niita, peenestada ja koguda.

[elukaz]

Vs: Muruniiduki tera max rpm?

Kuna seal polditud/joodetud/keevitatud osi pole ja rebenema ta ka ei kipu siis on seal ilmselt 2-3x varu, pigem veovõlli vastupidavus kui tera kõveraks sõidad. Inertsmomendi vähendamiseks võib otsad koonusesse teritada. Korpusele/kogujale ka kõrgemad nõuded sest võõrkehad saavad suurema algkiiruse.

[RaunoK]

Vs: Muruniiduki tera max rpm?

Terad on üldiselt kõik ühes tükis, labasid kärpida ei tahaks, kuna see aitab aerodünaamikale kaasa. Veovõllina kahjuks muud võimalust ei näe kui kardaanina. põhjus niiduorgani kõrguse muutmisvõimalus. Aga selge siis, surmajuhtumite ära hoidmiseks tuleb ilmselt äärtesse 10mm paksuse maani ulatuvad terasplaadid panna ja ette siis lehmakettidest tihe kardin Teine võimalus on ka ise kanda metsamehe saapaid ja keelitada mitte kedagi välja tulemast.

[Svago]

Vs: Muruniiduki tera max rpm?

Küsimus on rohkem balansseerimises ja tera kuju täpsuses. Esimene kivi rikub juba päris palju.

[RaunoK]

Vs: Muruniiduki tera max rpm?

Kui suur peab olema kivi, et seda tõsiselt võtta? Mina olen tasakaalust väljaminekut täheldanud, kui tera oli juba nii kulunud, et hakkas heina tera otstesse koguma.

[mudasiil]

Vs: Muruniiduki tera max rpm?

https://www.youtube.com/watch?v=nOqdQ84Zn0s&t=94s

[Svago]

Vs: Muruniiduki tera max rpm?

Põhimõtteliselt tuleb tera tasakaalustada pärast iga tõsisemat teritamist. Vastasel juhul hakkab muruniiduk värisema ja on ebamugav töötada. Lisaks hakkavad mutrid lahti värisema. Ma olen asendanud tavalised mutrid kapronäärikutega ja siis on OK. Tänapäeva terad on tehtud täitsa tavalisest plekist ja lähevad väga lihtsalt kividest kõveraks ja tekivad täkked.
Ühel väga vanal (ca 30..40 aasta) Soomest toodud muruniidukil oli tera vedruterasest. See oli nii vägev, et lõikas mõne väiksema kivi pooleks, kuid kõveraks ei läinud. Et väntvõll ei läheks kõveraks, olid sellel fikseerimiseks lisaks suuremale keskpoldile hästi pehmed poldid ja suuremal takistusel lõikas ka need pooleks.

Mu trimmer teeb max 8000 pööret ja lõpus, kui üks tamiil on lühem, tekib vastik vibratsioon. Suurematel pööretel pole paju vajagi, et läheb balansist välja.
Samas lõikab teravate äärtega mitmekandiline tamiil hästi juba päris madalatel pööretel võrreldes ümara ristlõikega tamiiliga.
Müügil on ju ka kaherattalisi suuremaid tamiiliga rohulõikajaid – need on ohutumad kui mingi suurte pööretega terasteraga muruniiduk.

Vanasti sai ise autorattaid staatiliselt balansseeritud - eks need töötasid hästi vaid väiksematel kiirustel. Meie tollastes autoremonditehastes ei balansseeritud kõikides väntvõlle ja tööiga oli seetõttu kordades erinev.

[Starfish]

Vs: Muruniiduki tera max rpm?

Teraga jamamise asemel punu kokku üks tugevam nailon jõhv, sellisest mis trimmeritel kasutatakse.
Pole tasakaalustamise muret.
Või äki terasest traat.

[Svago]

Vs: Muruniiduki tera max rpm?

Mul proovis naabrimees motika mitmekiulist gaasitrossi - pidavat olema tamiilist kehvem ja murdub lihtsalt katki.

[RaunoK]

Vs: Muruniiduki tera max rpm?

Mul on oluline, et saaks ka muru kogujasse. Üksi jõhviga ei tee midagi ära, sellepärast on oluline, et oleks traditsiooniline tera, mille otsas on aerodünaamikat soodustav laba. Teiseks parem ventilatsioon vähendab välja viskamise kanali ummistamist, teisalt labade suurenamine parandab ka aga siis jääb rohu liblede peenestamine samaks või sitemaks, kuna paisatakse rutemini välja ja siis saab koguja rutem, mida väga ei tahaks.
Aga juba see asi, et arvestades seda, kõigil muruniidukitel sõltumata tera pikkusest on pöörete arv sama, ehk siis mida kitsam seda halvem. Nt et 46cm niidulaiusega muruniiduk niidaks sama jõudsalt kui kõige kitsam 63cm niidulaisuge traktor, peab ringkiiruse hoidmiseks tõstma pöördeid 1,37-korda.
Kaalun ka topeltera võimalikust, kuigi kui tootja seda ette pole näinud, tuleb ka topeltera kinnitused otsida.

Need müüdimurdjad on üldse hullud, ameerilkased ju..

[Svago]

Vs: Muruniiduki tera max rpm?

Väga kiire niitmine: https://www.youtube.com/watch?v=R_zmIwUtU1k

[olavsu1]

Vs: Muruniiduki tera max rpm?

Teraga jamamise asemel punu kokku üks tugevam nailon jõhv, sellisest mis trimmeritel kasutatakse.
Pole tasakaalustamise muret.
Või äki terasest traat.

kui asendada tera millegi muuga, ei lähe niiduk käima.

[Svago]

Vs: Muruniiduki tera max rpm?

https://www.youtube.com/watch?v=UQLT4XChEKk

[joobel]

Vs: Muruniiduki tera max rpm?

Topelttera muruniidukile on mõttetu teema. Effektiivselt töötab üks tera. Arvestada tuleb sellega, et Briggsi mootoritel on ülemine hooratas alumiiniumist. Alumist hooratast mängib lõiketera. Ilma alumise terata mootor lonkab ja jookseb ette, kuna puudub tasakaalustus. On olemas malmist hoorattad. Kasutatakse pesurites ja pumpades. Kui niiduk on hiina mootoriga, siis on malm seal juba olemas. Ikkagi jäävad mootori pöörded 2800-3000 rpm ja ühtlase töö tagab raskem lõiketera, mis on balansseeritud. Kui tera kaaluks näiteks 1kg, oleks mootori töö ülimalt stabiilne, kuna alumine hooratas kompenseeriks kõik ebaühtlused mootori töös. Sellist varianti muidugi ei ole v.a.sepatöö.
Lõiketera välimised otsad peavad olema kaldega üles. Nii toimub väljavise. Igasugused kulunud otstega terad on ainult peavalu kasutajale.

[Svago]

Vs: Muruniiduki tera max rpm?

Ka väikesed ühesilindrilised mootorid on hästi balansseeritud. Ühtegi mootorit ei valmistata ilma väntvõlli balansseerimiseta. Loomulikult annab kõikidel mootoritel hooratas stabiilsust juurde, eriti ühesilindrilistel.

http://gardentractorpullingtips.com/balance.htm

Suurematel mootoritel kasutatakse täiendavaid abinõusid kuni antivibratsiooni süsteemini.
Anti-Vibration System (AVS®) engines feature a patented Linear Balancing System. This means up to an 80% reduction in engine vibration and less wear and tear on your engine, your equipment, and you.

Ilma lõiketerata käivitamise mittelubamine on seotud rohkem ohutustehnikaga:

Briggs and Stratton command that their aluminium-flywheel mower engines are never run without the blade plate fitted. The main issue is a safety problem, which I'll explain in tedious detail in the hope that someone will find the information useful. Small B&S engines traditionally have fixed ignition timing. They would give maximum power with a timing of around 30 degrees before TDC, but the most advance they can actually use, is determined by when it begins to kick back when starting. What they have done, is set a timing (about 6 degrees before TDC, from memory) which is at the limit: the most they could use without risk of kick-back, provided the engine either has the cast iron flywheel, or has the blade plate attached.