Välk, pauk ja uus võrgupinge.

[Petz]

Kuidas seda teaduslikult seletada, et peale paari teravamat piksenoolt Tartumaal võrgupingeks umbkaudu 65 V? Juba 5-6 tundi nii. Hõõglambid võtab roosakalt hõõguma. Ainult IBMi läpakatoide peab vapralt vastu
EE lubas kl 24ks rikke kõrvaldada...

[A.R.]

Vs: Välk, pauk ja uus võrgupinge.

Tegelikult oli seda eilset välgumängu palju ilusam vaadata pimedast toast.
Vast see oli lihtsalt perfoomentsi osa?

Vastavalt Ohmi seadusele jaguneb vooluahelas pinge võrdeliselt ahela osa takistusega.
Kui on katkenud ahela NULL juhe ja seda asendab suhteliselt suure takistusega MAA
siis tarbijale jääv pinglang on ka väike.

Kas riistade metallkorpused ja pistiku maandusklemm
metallist veetoru või kohaliku maa suhtes ka pinge all on?

[Tikk]

Vs: Välk, pauk ja uus võrgupinge.

Teaduslikult seletaks seda nii, et vigased asjad teevadki igasugu imelikke asju. Eks mingi trafo sai kuskil äikesepaugu ja äike küpsetas selle siseehitust, peale mida võib tekkida igasugu anomaaliaid.

[A.S.]

Vs: Välk, pauk ja uus võrgupinge.

Üsna tavaline nähtus, et äike trafo kõrgepinge sulavkaitse läbi põletab, mõne äikese korral lausa kuni 100% riketest sellised ongi. Lase kolmefaasilisele trafole (proovi nii kolmnurk- kui tähtühendust) 2 faasi peale ja vaata, kuidas sekundaari poolel pinged on.
Aga teaduslikult, vektorite abil, seda mitte seletada ei viitsi.

P.S. Aga see EE kellaaeg on täiesti suvaliselt laest võetud.

[Petz]

Vs: Välk, pauk ja uus võrgupinge.

Kas riistade metallkorpused ja pistiku maandusklemm
metallist veetoru või kohaliku maa suhtes ka pinge all on?

Mul talumajas maandusklemmid ja muu selline veel arengujärgus. Mõõtmiste asemel läksin õue grillima ja taevalikku valgusmängu jälgima .
Aga hommikul esimeseks ärkamisajaks kl 8 oli pinge jõudnud 160 voldini. Külmkapi seinatorkamisega pidi veel paar tundi ootama...