naerukoht

[Tikk]

Vs: naerukoht

Kuna vene ajal kasutati ühevärvilisi (enamasti valged) lapikjuhtmeid, siis oli neutraali- ja faasijuhi järgimine raskendatud. Eks montaažimehed kasutasid ka omi nõkse kuidas faas ja neutraal ikka õigesti kulgema panna, kuid kui nn. "süsteemis" juhtus mingi näpukas sisse tulema, ega siis keegi enam seda ümber tegema hakanud. Veneaja installist on jäänud selline mulje üldiselt, et ole rahul, et sul seinas üldse pistikupesa ja laes lamp on. Kuidas need viimased sinna paidaldatud on - see on juba teisejärguline prioriteet. Näiteks 2 samas seinas ligistikku (vahe ca 15cm) pesad ei ole ühel ja samal kõrgusel, vaid visatud seina nii, nagu parasjagu meeldis.

[Elektrik]

Vs: naerukoht

vaid visatud seina nii, nagu parasjagu meeldis.

Või arvatavasti ka nii, nagu kaablit jätkus.

[qratman]

Vs: naerukoht

Parandaks natuke. Faas ei lähe antud juhul läbi laelühtri lülitisse, vaid faas läheb otse lampi ja null (tänapäeval siis neutraal) on pandud läbi lüliti lambi poole jooksma.

Mingi analoogia on siin ju auto elektrisüsteemiga, kus ka tihti lülitatakse massi (valgustid, jms.). Seade ise on pidevalt pinge all. Pinged on muidugi erinevad aga kas poleks parem/õigem ka autodes toidet lülitada, mitte massi?

[martinj]

Vs: naerukoht

Autodes on arvatavasti sedasi, et kui peaks tekkima kogemata lüliti juhtmel kereühendus, ei juhtu nagu midagi hullu. Pealegi on "odavam" vedada üks juhe.

[reuter]

Vs: naerukoht

lisaks kui keegi selle pingestatud juhtmega mängib, siis hammustades saab tiba sirakat või kerre lastes säde ehmatab, aga miskit hullu ega eluohtlikku ei juhtu