Ökoseadmete mõttekus?

[jassa]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Kas auto kütusekulu jääb samaks siis, kui lisatakse pieso teekattele aga samal ajal vähendatakse kattematerjali hulka nii palju, et tee füüsikalised omadused jääks samaks?

[andreie]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Kütusekulu jääb samaks, kui piesoelementidelt elektrilist võimsust ei tarbita. Näiteks ideaalne auto veereks hõõrdumiseta.

Kui tarbitakse, siis kütusekulu suureneb. Ideaalse auto puhul tekib hõõrdejõud, sest piesot kokku surudes tehakse rohkem tööd kui pieso pinge alt vabanedes autole tagasi annab.

Omavahel öeldes, levinuim piesomaterjal PZT ei ole sugugi asfaldiga samas hinnas. Viimaste andmete põhjal maksis 70-kilone kamakas 100 000 krooni.

[moi]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Auto mass 1 tonn, kiirus 100km/h, pieso kokkusurutavus 1mm kui rõhk on 1 tonn ruutmeetri kohta.

Ei mingeid kitsendusi peale selle, et pieso on paigutatud teepinna alla. Lihtsustuseks võib võtta: allapoole piesot olev pind on jäik, pealpool piesot olev pind on jäik või elastne ,nt 0.1mm 1 tonn ruutmeetrile koormuse korral.

Kuna surve teepinnale on perioodiline ja kaasa mängivad ka reaktiivsed komponendid, tuleb ülesanne lahendada kompleks arvude vallas
Aga ega mul aega nii palju ei ole.

[KaruTEC]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Ei ole siin mingit reaktiiv ega imaginaarkomponenti, vähemalt tõestuseks ei ole neid vaja sisse tuua.

[qwerty]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Te võtate siin (enamik) asja üle oma võimete ning sellest tekivad ka möödarääkimised. Üritame asja algkooli tasemel kokku võtta.
Arusaamatused hakkavad kõigepealt pihta sellest, et artiklis on justkui öeldud , et
pieso töötav vibratsioonist, kuid see pole tegelikult päris õige. Sellisel juhul töötaks ta maru hästi kuskile raudtee kõrvale maha visatuna
Kuid töötab ta paraku nii, et sellest on vaja otseselt üle sõita ning kui ta auto raskuse all kokku surutakse tuleb sealt surts elektrit.
Autole on see aga võrreldav piltlikult sellega, et asfaldilt keerati kuskile liivateele. Kuna suureneb takistus liikumisele suureneb ka kütusekulu ning toodamegi bensiinist elektrit.

[DVDRW]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Kas on leitatud LED pirni, mis annab sama palju valgust kui 100w hõõgniidiga pirn? Või peab veel ootama?

[ketas]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Ma siin omaette muigan, et küll on ikka raske seda vana head hõõglampi asendada

[Elektrik]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Hõõglambi juures meeldib just see omapärane ja hubane 'soe' valgus.
Valge LED on ju mingit x värvi ja pole üldse hea istuda selles 'külmas' (peaaegu sinakas) valguses.


Peab vist kõvasti hõõglampe kokku ostma, enne kui need siin ka ära keelatakse.

[ketas]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Kollakama tooniga LED'e on ju ka olemas. Ükskord pidin ühele lambile lausa sisse vaatama, et kas on ikka LED.

Pikemaajaline LED'ivalguses olemise kogemus kahjuks puudub.


Ja hõõglambid... Korralikult on mõnest kohast lausa ära kadunud. On sellised pisikese kolviga mis ajavad pesad liiga kuumaks.

Isegi lampide tootjad on vist sellega kaasa läinud. On õnnestunud saada välisvalgusteid millele ei mahu normaalsuuruses pirn sisse (!)
Kuigi ma pigem kahtlustan kehva kvaliteeti. Nii nagu nende erinevas suuruses RCA ühendustega oli.

[Scott]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

...Isegi lampide tootjad on vist sellega kaasa läinud. On õnnestunud saada välisvalgusteid millele ei mahu normaalsuuruses pirn sisse (!)
...

Meil maja numbrivalgustisse ei mahu pikkuse tõttu 3 W säästukaski sisse. Hõõglamp põleb seal paari nädalaga läbi, sest sama juhtme küljes on 12 luminofoorlampi, mille käivitusimpulss hõõgniidile halvasti mõjub.

Plaanisin säästuka kesta sisse LEDid panna, aga läbi kondensaatori neid võrgust toita pole just korrektne, nagu siit foorumist kuskilt silma jäi. Odavate arvutikõllide trafo peaks sobima, kui selline ette jääb.

[a1]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Plaanisin säästuka kesta sisse LEDid panna, aga läbi kondensaatori neid võrgust toita pole just korrektne

? milles see avaldub ?
ma teeks toite pigem läbi konde kui trahvoga.

[tagahoovis]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Ei tahaks uut teemat alustada, tundub kuuluvat siia valdkonda. Kas keegi on täpsemalt teadlik Coleri konverterist? Keeleoskust napib ja aega samuti. Tundub, et energia mitte- millestki. Lisan aadressi: www.hcrs.at:80/COLER:HTM

[fre]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

Meil maja numbrivalgustisse .... Hõõglamp põleb seal paari nädalaga läbi, sest ...

Aga kui prooviks maja numbrivalgustuse hõõglambile jadamisi sobiva dioodi panna. Olen sellist lahendust paaris kohas trepikodade valgusel näinud, lambid pidavat päris kaua vastu pidama, eelnevalt oli tulnud tihti vahetada (ju ikka see tihe sisse-välja lülitamine nende tööiga vähendas). Eks ta veidi punaka valguse annab (üldkäidavas kohas pole see niiväga oluline) ja nõrgendab ka, aga endisest võimsam lamp võib selle kompenseerida.

[TeeTL]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

See piesoelektrilise maantee juhtum tuletas meelde nõukaaegse anekdoodi sellest, kuidas saadi aru plaanist toota mikrobetooni - 80% betooni ja 20% mikrofone.

[fre]

Vs: Ökoseadmete mõttekus?

... mikrobetooni - 80% betooni ja 20% mikrofone. .....

... ja mulle selle "kurjade keelte" jutu, et sellisest betoonist tehti Viru hotell. Pealtkuulajad ja vastav aparatuur olidki seal kõige ülemisel korrusel. Kunagi tuttav, kes osales selle demonteerimisel, kirjeldas seda pikemalt.