Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Trafode kerimine

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #16
    Vs: Trafode Kerimine

    Esmalt postitatud RaunoK poolt Vaata postitust
    Kõige selle juures on minu ainuke nõrk külg
    selle juures koodi kirjutamine, arvestades ettenihet, keerdude arvu ja kerimist.
    Mugav oleks küll aga kes kirjutaks koodi? :P Sobiks ka mõni arduino plaat seda juhtima
    Olen kasutanud PICi, kirjutanud programmi Arduinole, nüüd otsin väikest monitori Raspberry Pi jaoks
    aga ikkagi on kõige lihtsam võtta PC, tõmmata alla nt lcc-32 ja kirjutada C-s programmi.
    Vabavara, keegi ei vingu.
    COMi jaoks on üks väike driveri sourtse.
    LPT oleks ilusam aga seal on natuke probleeme USB kaabliga.
    Aga mul on neid kaableid ca 20 tk sahtlis.

    Võib lisada selle Isotamme trafoarvutuse või
    selle fre http://www.hot.ee/qwerty009/ kasulikku>>trafo õpetusest tehtud kalkulaatori.

    Programmis on konstandid:
    1. Mitu sammu on veomootori täisring?
    2. Mitu sammu on nihke x cm?
    (Kui kasutada sammmootoreid)

    Ekraanil on edit-aken traadi diameetriga,
    kalkulaator leidis aga võid vajadusel ise muuta.
    Ja siis arvutab masin natuke.

    Pärast saad klaviatuurilt valida kas kerib start-stop nupust-klahvist
    või muudad hiirega kiirust.
    Või või või

    Kirjutad, proovid, ei meeldi, parandad, proovid jne jne

    Comment


      #17
      Vs: Trafode Kerimine

      Esmalt postitatud A.R. poolt Vaata postitust
      Kirjutad, proovid, ei meeldi, parandad, proovid jne jne
      Ja siis ta lõpuks ometi töötab. Ja siis tuleb klient. Ütleme et mitte väga lähedane sõber. Lihtsalt tuttav. Ja küsib, palju trafo maksab kui sa mulle kerid. Ja siis sa lased kogu selle aja ja vaeva oma mõtteist veelkord läbi ja oled dilemma ees, kas küsida 30 või 60 või 90 eurot. Või üldse mitte kerida. Eks ta ole.

      Comment


        #18
        Vs: Trafode Kerimine

        See oli vist 80. paiku kui üks mees väga kiitis 8080 protsessorit.
        Sai siis selle seeria baasil mitu asja tehtud.
        Ega Sa ei mäleta seda head inimest?

        Kui nüüd keegi selle raua kokku paneb siis programmi kirjutamise
        aitamine on umbes sudoku moodi lõbus ajaviide.
        Kui hästi läheb siis võib mõttes linnukese teha et
        üks inimene jälle arvutit ei pelga.

        Comment


          #19
          Vs: Trafode Kerimine

          Siin toodud link impulstoidetele on asjalik. Eriti mis puudutab mähisetraadi jämedust. Suurematel sagedustel pole jämeda traadiga midagi teha. 100kHz converteritel on 0,3mm mõistlik. Siis on kasutegur ok.
          Tegin ükskord 1,5KW induktsioonkütet. Ostsin induktiivpoolid. Vaatasin manuale aga ei leidnud sagedust, lihtsalt et 100uH 15A. Ok panen plaadile. Soojenevad. Läbiv vool 8A. Veider. No ja siis avastus et juhe I pooli kohal ka.
          soojeneb. Kerisin poolid ümber mitmest 0,3mm traadist sumaarse sama ristlõikega kui originaal ja probleem kadus. Muidugi pärast avastasin et sinna oleks mahtunud palju rohkem peale sest peenemad traadid pakivad tihedamalt. Seega kui keegi ehitab kõrge kasuteguriga toitekat vms siis ei tasu otsida jämedat traati. Mitu peenemat paraleeli on ok.
          Trahvodest veidi.
          Raudsüdamikul üldiselt max 0,1V keeru kohta, 0,08 on töökindluses parem.
          Feriidil sõltuvalt sagedusest kuni 12V keeru kohta. Hea praktika 1V keeru kohta >= 50kHz.
          Traadi diameetriga on nii et see juba keerulisem math.
          On calculaatoreid netis mis lubavad arvutada keerdude ja südamiku mõõtude järgi pikkuse.
          Pikkusest saab takistuse.
          Mähist läbiv vool on peaaegu lihtne arvutada. Võimsus/pinge.
          Lisaks on reaktiivtakistus, st primaarmähist läbib vool ka siis kui koormust seknudaaris ei ole.
          Selle arvutamiseks on ka internetis calculaatoreid.
          Läbiva voolu ja mähise takistuse järgi saab arvutada seal eralduva võimsuse.
          Netist leiab ka soojustakistused. Seega saab arvutada kui soojaks trahvo worst case läheb.
          Mida rohkem parameetreid arvesse võtad seda kindlam on ka tulemus.
          Detailid taanduvad lõpuks ikka kogemustele.
          Modelleerimises ja tootmises kehtivad:
          1. Avariikindel vooluring lühistab kõik teised.
          2. Transistor, millel on kiiresti toimiv kaitse, säästab kaitset, sulades kõigepealt ise.

          Comment


            #20
            Vs: Trafode Kerimine

            Esmalt postitatud murphy poolt Vaata postitust
            Raudsüdamikul üldiselt max 0,1V keeru kohta,
            0,08 on töökindluses parem.
            Ei saa mitte mõttest aru.

            Voldid keeru kohta sõltuvad ju südamiku ristlõikest.
            Vatid, ruutjuur vattidest x1.1 on ristlõige ruutsentimeetrites.
            45 jagatud ristlõikega on volti keeru kohta.
            Vähemalt nii arvutas võrgutrafosid Isotamm.
            Südamikust väikesed nüansid lisaks.

            Comment


              #21
              Vs: Trafode Kerimine

              *Raamat kus trafode ehitamist/kerimist/arvutamist: E.Peets - Elektroonika aparatuuri valmistamine
              http://hparchive.com/
              https://worldradiohistory.com/index.htm

              Comment

              Working...
              X