kolmnurkne jõuluküünal aknal

[ksl]

ilmus selline kolmnurkne jõuluküünal eelmisel aastal koju, mis enamus inimestel akna peal on ja jõulutunnet tekitab...

jõulutunne oli natuke aega ja siis läks üks pirn läbi ja siis teine ja nüüd kõik otsas omadega.

lamp sai kristiine kaubanduskeskusest ostetud, kuid neid varupirne ei leia sealt kuidagi. kas tevalo poolt on mingit lahendust? oli vist 7 pirnine

[felch]

Mingeid varupirne nägin Lepistiku trollipeatuse juures olevas kaubanduskeskuses, alumisel korrusel. Vist oli kodumarket vms.

Ise tegin LEDidest vaniku, paned sobiva koguse, tak ette ja otce 220 voltsi peale.

[OnuMel]

Ise tegin LEDidest vaniku, paned sobiva koguse, tak ette ja otce 220 voltsi peale

Kuidas sa taki arvutasid? Oomi seadust tean ma isegi, aga LEDid tarbivad ju ainult pooled perioodid ära.
arvestuslikult siis 110V? Või peab hoopis siinuse effektiivväärtust arvestama.

Ja võimsust peaks takil ka kohe mitu vatti olema, muidu läheb kärssama

[felch]

Jah, võimsus tuleb üle 5W aga pinge on ikka 220V.Mõlemas poolperioodis! Arvutada tuleks maksimumi järgi, kuigi valguseks läheb vist ka LEDil effektiivväärtus. Maksimumi pinge võib LEDid läbi põletada.

[transistor]

Ise tegin umbes sama meetodiga tulukesed öösel liikumiseks.
1 valgusdiood mõlemile jalale kogukam takk 30 oomi ja edasi ühendasin ta pistiku sisse. nüüd on öösel hea näha LEDide järgi kuhu lähed.

[digital]

Kes ei tea pingetest ja effektiivväärtustest, siis naca kirjutan sellest. Nimelt on olemas alalispinge ja vahelduvpinge. Alalis on koguaeg ülal/allpool nulli, võib seal ka võnkuda. Vahelduv käib üles-alla st. muudab suunda.

Konstantse alalispingega on asi lihtne - graafik sirge joon ja pinge koguaeg sama.
Vahelduvpingega on asi keerulisem. Kuna ta võngub üles-alla, siis peab kokku leppima, mis punkti sellest võnkumisest nimetatakse pingeks. On 2 olulist punkti:
Absoluutne pinge: võnkumise kõige kõrgem punkt. Sinusoidaalse(nigu võrgus) võnkumise harja kõrgus.
Effektiivpinge: pinge, mille korral antud võnkumine teeb ära sama palju tööd, kui alalispinge.

Enamasti kasutatakse effektiivpinget, kui ei ole kuskil mujal ära öeldud.
Siinuspinge korral on absoluutne pinge effektiivist ruutjuur(2) korda suurem.
Seega võrgupinge võngub tegelt 311 ja -311 vahel... Kuna ta vahepeal null on, siis siis tööd ei tehta ja keskmiselt tehakse tööd ikke 220 eest.

effektiivpinge korral ja effektiivvoolu korral saab kasutada võimsuse arvutamiseks tavalist valemit P=U*I

Kui valgusdioode ühendada, tuleb arvestada, et kui need eeltakistid arvutada 220 jaoks, siis 311-voldise piigi tipus võib dioodi läbi lüüa. Ja see on paha.

[digital]

tegelt teema oli varupirnid.. Mnjah.. Osta kuskilt putkast varupirne, mis on mõeldud 7-lambisele süsteemile ja keera sisse. Kui põleb varupirn liig heledalt või tumedalt, läheb muidugi jamaks. Oli vale võimsusega pirn.
Siis odavam lahendus on osta putkast veel neid pirne ja kõik välja vahetada... Need enamasti ei maksa midagi, mingi paar krooni tykk... Või veel vähem. Ja siis osta juba varuga.
Raskem approach oleks arvutada süsteem ümber ja joota siis kas sellele lambile(kui see liig htledalt põleb) või teistele lampidele shunttakisti peale.... Praktikat oleks piisavalt a asi nõuab ikka parajat viitsimist teha ja teise lambi läbipõlemisel oled jälle lõhkise küna ees.