Suurema vooluga diood

[erku]

See Plokk2 analoog on ühes kohas kasutuses. Panime sellisele inverteri radikajuraka alla ja ühendusklemmidele ka alumiiniumplaadid külge jahutuseks.
Oli mäletamist mööda probleemiks, et need nelikant-mutrid polnud päris siledad, ühendusklemmid olid väga pehmest materjalist ja kui kingad lihtsalt külge kruvisime, jäid kingaservad irvakile.
Panime igale poole 65C termolülitid külge ja vendid läbi nende.
Toitsime suurt magnetjurakat ja lasime sellest plokist läbi ca 1,7VAC 50Hz @ 112A. Vendid hakkasid üsna kiiresti tööle, kui koormus taha tuli.
Tegelikult läks asi ikka päris kuumaks, aga kärsani siiski ei läinud. Jäigi tollest korrast selline mulje, et on lagi käes ja sealt edasi enam minna ei saa.
Muidugi on ime, kuidas need siirdekarvad seal sees vastu peavad; aga peavad.

[Svago]

Kasutatakse küll komponentide paralleelühendust voolu ja võimsuse suurendamiseks.

Näiteks kasutas Kemppi OY oma 80-date CO2 keevitustes sama varianti. 20A autogeneraatorite dioodid valiti pingelangu järgi 3 erinevasse gruppi. Voolude ühtlustamiseks kasutati ühtlustustakistusi, millisteks olid ca 25-30cm pikkused rõngasse keeratud ühekiulised isoleeritud juhtmed. Põhjuseks oli hind – ostes hulgi 20A dioode versus suure vooluga dioode.
Lisaks oli lahendus kompaktsem – doodid pressiti käsipressiga paksu Al plaadi avadesse. Lisajahutuse tagas väike ventilaator.

Sama varianti kasutatakse ka võimsamate võimendite lõpuastmetes. Valitakse välja ühesuguste parameetritega transid ja kasutatakse B ja E ahelates takistusi. Nii saadakse suurem võimsus ja ka väiksem moonutus, kuna vooluvõimendused jäävad lineaarsesse ossa.

[A.R.]

Tuli välja et diood ei ole rahaliselt probleem aga
100 A mähis läheb üsna kalliks,
8-24 € meeter ja vaja on 24 V jaoks õige mitu meetrit.
0,8 V keerd.

[radiotehnika35]

Niisugused: https://www.hitachi-power-semiconduc...MSM50J22-0.pdf
jah levinud vanemates poolautomaatkeevitustes, ka itaalia käkk Telwin kasutas neid suurtes 600A vooluga tööstuslikes poolautomaatides, on nad seal pressitud 4-5mm paksustesse umbes 15x25cm alumiiniumplaatidesse, igal plaadil oli üks 20tk ja 4 plaati. Pole kunagi neid täpsemalt uurinud sest pole mitte ainustki kohanud millel see osa vigane oleks ehk siis rööbiti pole mingi probleem neid kasutada.

----------
Mis mähisest käib jutt?
0,8V keeru kohta lõhnab 100A ja 24V puhul kuidagi kahtlaselt väikesele trafole. Või siis noh tänapäevasele ja ülekoormuse piiril töötavale. Mul siin üks kirjade järgi 2,5kVA trafo, sel tuleb tublisti üle 1V keeru kohta sekundaaril. 240V mähisel on 190 keerdu 2,5mm traadiga primaaril.
Mida ehitada üldse kavatsetakse?
Jämeda, suurt voolu taluva traadi saad kokku keerata kiulistest elektrijuhtmete soontest, plastik tuleb eemaldada ja sobiv arv sooni näiteks akutrelli abil kokku keerata, kui nad ilusti sättida õiges asendis siis tulemust on võimalik saada väga lähedale tööstuslikule, näeb välja nagu köis, ainult pead vaatama, et soonte kiudude keerutised ei jääks samasse suunda soontepuntide kokkukeerutusega, hiljem katad moodustunud "köie" näiteks autojuhtmete jaoks oleva tekstiilteibiga (mingi TESA asi on mille töötemp. 150 kraadi [täpse tootenumbri hetkel jään võlgu aga küsi autopoest, mõni eur on 25m rull]), parem variant on kasutada polüimiidteipi, kerid nurga all, ülekattega, umbes nii, et iga keritud ring katab eelmisest keritud ringist poole, saad ühe teibiga nö. topeltkatte, üks niisugune teibikiht kui on korralikult keritud kannatab tuhandeid volte reaalses elus. Parem on sinna muidugi lisada veel teine kiht vastassuunas, hea on seda teha 2 erivärvi teibiga, saad paremini ülevaate, et keritud kiht jookseks ühtlaselt ja lõpuks jääb asi ilusam/ühtlasem mis omakorda tagab selle, et saad tekkinud "kaabli" kerida palju tihedamalt mähiseks. Polüimiidteibi hea omadus on ka suur temperatuurikindlus, 300-400 kraadi talub ehk siis isegi kui koormus tingib mähise kuumenemise pole ohtu, et kate ära sulab, vähemalt mõistlikul ülekoormusel seda ei juhtu.
Sa peaks aimu küll saama, on siin juttu olnud latrist suure voolu saamisel. Ma niisuguseid mähiseid kasutan punktkeevituste puhul.
Peentest juhtmetest niisugusel moel punutud mähis on ka palju mugavam kerida sest võimaldab painutusi, mida peenem on toorikjuhe seda parem, 0.75mm2 kiudkaablist saab ülihead toorainet selleks, 1,5, äärmisel juhul 2,5mm2 käib ka aga sellest moodustuv jõuline köis on jäigem sest traadikiud on jämedamad.
2. vägahea asi suurele voolule on autode massikaablina kasutatav pletitud "rihm", iseküsimus, et seda peab tellima tavaliselt ja tänasel päeval on suur oht saada vasetatud alumiiniumi.
3. võimalus on vaskfoolium, kannatab väga suurt voolu sest jahutuspind on suur.
4. hädapärane võimalus on kasutada ka valmis jämedat kiudkaablit, millel plastik ümbert maha lõigatud ja asendatud näiteks just polüimiidteibiga. 24V pingel ei ole mitte mingit arukat mõtet kasutada mm paksu aga samas madala sulamistemperatuuriga kõva plastisolatsiooni. Polüimiid või tekstiilteibiga tehtud mähised on töötanud aastaid ja pole ühegi aretatuga olnud probleeme, enamikel juhtudel ka tööpinge palju kõrgem kui 24V.

[olavsu1]

sellised on kemppi keevitustes ka. pressitud alumiinium lehe sisse. kena peotäis oli neid seal.

ühel keevitusel oli sekundaaris vaskplekist latt. 5mm *35mm umbes 20 keerdu.

ag võib ka nii. https://www.youtube.com/watch?v=6oxOFwyo0wA

[erku]

On kiulist tinutatud kaablisoont, mis kaetud silikooni ja pealt klaaskiud tekstiiliga. Kasutatakse ahjudes, elektrimootorites, trafodes jms; reeglina talub kuni 180 C ja meil läks 32mm2.
Hind arvestatav, aga mitte just müstiline.
Me kasutasime oma projektis elektritõstukite vanat laadimistrafot, mida leidub iga suurema ettevõtte kolikambrites; 24V, 40A.
Tekkiv pingelang on siiski väga arvestatav suurus nii suurel koormusel. Me väntasime neid keerde sinna ikka omajagu, arvestades tulemit (eelmine post).
Tahad 24VDC ja 100A; siis kõige targem on vist see mürakas osta. Päris suur asi.

E: ma mõtlesin siinkohal, et 24/100 saad ainult tellida eritellimusega; sellist valmistoodet vististi pole; aga eelduste kohalt peab raam olema 2x suurem kui tõstukilaadijal, sest need tänapäeva suured odavad raamid on kst materjalist ja ruudud ei klapi päris võimsusega.