Teade

Collapse

Foorumi reeglid.

Foorumi reeglistik on uuendatud. Palume tutvuda ja arvesse võtta.
See more
See less

Kruustangid laua külge

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Clear All
new posts

    #31
    Vs: Kruustangid laua külge

    Kuna juttu oli erinevatest töövahenditest, siis pane veel mõne ajaloolise pildi.
    Leidsin kolude hulgast oma esimese 1962.a. ehitatud nelinurkgeneraatori (multivibraator kuni 5V välja) 20Hz…200KHz, samal ajal valmistatud esimese transimõõtja (töötas algul koos isetehtud testriga ja hiljem C-20-ga) ja 1965. a ehitatud esimene sin generaatori. Esialgsel variandil olid küll tavalised pööratavad potekad, kuid hiljem sai liugurid. Eraldi oli tehtud osutiga sagedusmõõtja. Peegelskaalaga mõõteriist leidis hiljem teise kasutuse AC mV näol.

    2. ja 3. pilt - viimane transimõõtja. Eelmistel paaril kasutasin pööratavaid ÜL, kuid eraldi lülititega on mugavam. Näiteks mõõdad Ik= kuni 2mA ja siis näiteks järgmisi Ik=5A. Pole vaja ÜL ragistada. Voolude piirkonna suurendamiseks saan ka kõiki lüliteid korraga kasutada.

    Ülemise mõõteriistaga panen soovitud Uke, Ik paika (paaride valikul võrdse) ja vooluvõimenduse loen digiriistalt.
    Eri tüüpide paaride valiku puhul on mõlemal võrdne Ube (ühine releedega vaheldumisi ümberlülitatav mõõteosa) ja siis mõõdan soovitud võrdsetel vooludel näiteks 3 punktis või sujuvalt astmetena terves diapasoonis. Kasutatud on voolugeneraatorit. Punktides mõõtmine käib väga kiirelt – transid ei jõua kuumeneda. Ees on ümberlüliti. Vajadusel saan kasutada ka radikat.

    viimati muutis kasutaja Svago; 08 m 2020, 17:57. Põhjus: täht

    Comment


      #32
      Vs: Kruustangid laua külge

      Tööd ei ole võimalik teha ka ilma tinapumbata ja vahel on vaja ka väikest pihupuuri. Näiteks mõne unustatud või lisaava puurimisel. Saab hakkama ka väiksema arvu avade korral.
      4. ja 5. on tööstuslikud. Kõige parema imemisvõimega on 3. tinapump – see imeb joodise ühe korraga ka teiselt poolt plaati läbi metalliseeritud ava.
      Head omadused tagab suur läbimõõt ja mahu kiirem muutus võrreldes peenematega. Kolvi suurema kiiruse tagab kummirõngata tihendamine.
      1. Pump on hea väikeste detailide korral.
      5. Puuril on laagrid kehvad (puksid), on ka teljeloks - nagu ikka odavatel asjadel.
      6. On tehtud 27V lennuki elektrimootorist, töötab hästi 12V ja on väga töökindel, nagu ikka lennunduse asjad.

      viimati muutis kasutaja Svago; 09 m 2020, 20:47.

      Comment


        #33
        Vs: Kruustangid laua külge

        Osati ka 80-datel teha häid kolbe ja jootejaamu. Antud Termiit jootejaamal on paremal olevas plokis kolviotsa temperatuuri kontrolli ja kalibreerimise võimalus. Komplektis on palju kolviotsi, varu küttekehad, kolvialus, lauaalune kinnitusraam, kaitsmed jne.
        35 aasta jooksul olen vahetanud 1 küttekeha. Ise olen süüdi, kuna ei viitsinud suuremat kolbi kasutada ja vägistasin liiga kaua max temperatuuriga.
        Kolviotsikuid on kulunud muidugi rohkem – neid on erineva suurusega hulgi kaasas.
        Võrdluseks on Welleri kolb. Võrreldes Welleriga on otsikutel joodise märgavus parem, kuid Welleril peavad otsikud kauem vastu.
        Welleri plussiks on veel kiire soojenemine – ca 10sec.
        Mulle isiklikult meeldib isegi Termiit rohkem ja ca 1-4 min (olenevalt temp.) soojenemisaega ei ole probleemiks. Ehk pikendab see ka küttekeha eluiga.




        Müüdi erinevas komplektsuses.

        viimati muutis kasutaja Svago; 10 m 2020, 14:55. Põhjus: lisa

        Comment


          #34
          Vs: Kruustangid laua külge

          Kui veel rääkida ajaloost, siis jootmist tuli alustada puupliidi all kuumutatava jootekolviga. Elektriline 220V ja 40W kolb tuli alles hiljem. Tollal polnud isegi liigseid seinakontakte, kuna elektriarve maksti seinapesade arvu järgi. Vahel tuli vool võtta pikendusjuhtmega laest lambipesast nn. vargapesaga.



          50-date lõpus ja 60-date algul oli müügil lastele mõeldud jootekomplekt, mis koosnes puitkäepidemega väikesest leegiga kuumutatavast jootekolvist, rõngasse keeratud 4mm jootetinast, kampolitükist ja otsiku keemilisest puhastusainest. Kuna selline hea joodis sai varsti otsa, tuli teine samasugune komplekt osta. Eraldi müüdi vaid 9mm kangikujulist joodist, mis tuli lõiketangidega juppideks lõigata, et saaks elektroonikas kasutada.
          Kui vaskotsikud olid parasjagu ära põlenud ja ei püsinud enam varre otsas, tegin jootekolbidest pika varrega kruvikeerajad (taaskasutus). Üks selline on veel alleski.




          Trükkplaadi valmistamine käis tollal ühekiulise traadiga. Olin väga õnnelik, kui sain suure getinaksplaadi, mis oli olnud ühe rikkis saksa lampraadio põhjaks. Parajaks lõigatud plaatidesse tuli vindlavända ja 2mm puuriga puurida detailide jaoks avad. Montaažiks oli ca 0,5mm ühekiuline vasktraat, mis sai võetud paljusoonelisest telefonikaablist pärast isolatsiooni eemaldamist. Lapsed armastasid tollal sellisest punuda eri värvidega juhtmetest uhkeid sõrmuseid. Esimese ava kohale sai tehtud ümber terava ümara otsaga hambaarsti orgi (nagu kooniline naaskel) silmus. Traat sai veetud järgmise avani, siis august kahekorra läbi, pealepoole jälle pingutatud õige läbimõõduga rõngas ja edasi järgmise ühenduskohani. Detailid joodeti nagu ikka pealmisele poolele väljaviikudega silmuste sisse.

          Comment

          Working...
          X