Ampermeetri ühendus

[A.R.]

Vs: Ampermeetri ühendus

Ei ole sellel sees šunti.

Kui šunti pole, siis pole ta ju ka mingi 10 A mõõteriist.
Paned 5A šundi ja on tegu 5A riistaga.
Kui skaala max on 10 A jagad skaala numbri kahega.
4,7 A on näit 9,4 A

[A.S.]

Vs: Ampermeetri ühendus

Kui šunti sees pole, siis pole tegemist tõesti mitte ampermeetriga, vaid millivoltmeetriga. Millise millivoltmeetriga täpsemalt, see peaks olema tavaliselt peale kirjutatud (50mV, 60mV, 75mV, ...).
See on näiteks 75mV voltmeeter.

[insippo]

Vs: Ampermeetri ühendus

60mV on

[A.S.]

Vs: Ampermeetri ühendus

Kohalikus külapoes on paar tükki tellitavad.

https://www.elfa.se/elfa3~ee_et/elfa/init.do?item=76-972-01&toc=19594

https://www.elfa.se/elfa3~ee_et/elfa/init.do?item=76-972-12&toc=19594

Oomipoes ei paista olevat.

[A.R.]

Vs: Ampermeetri ühendus

Kuskil 6 cm 1 mm2 raudtraati lubab hädapärased mõõtmised ära teha.

[insippo]

Vs: Ampermeetri ühendus

Kes tahab seda ampermeetrit. Ma ei kavatse osta 35€ eest šunti

[Shele]

Vs: Ampermeetri ühendus

Tee ise shunt: nii väikesele voolule on see kökimöki. Pealegi pole Sul täpsust vaja.

[A.S.]

Vs: Ampermeetri ühendus

Äärmisel juhul võid ju jah kasvõi peotäie pisikesi 0.1Ω takisteid paralleelselt ühendada, kõige odavam variant ei läheks isegi mitte poolt euri maksma.

[A.R.]

Vs: Ampermeetri ühendus

Kui võtta õhuke raudplekki riba, teha sinna kaks auku sellise vahega nagu on ampermeetri poldid. Veel kaks auku tuleks teha kaugemale ja sinna saab kinnitada voolujuhtmed.

Nüüd tuleb see keskmine osa lõigata peenemaks
et takistus kruvide vahel oleks umbes 0,012 oomi.
Raua puhul 3 cm pikk 1mm ristlõige. Nii saame umbes 5A šundi.
Viilides seda kaela osa peenemaks tõstame tundlikust.

Mingi testriga saab hinnata tundlikust ja korraliku ampermetriga (1% riist) oma tarbeks kalibreerida.

Mees kes suudab ehitada kasvuhoone, panna käima mikroarvuti ja raadioside
võiks saada sellise tööga hakkama.

Meie, nõuka aja inimesed, suutsime selliseid asju teha.
Kas siis praegused noormehed ei suuda?

35 € eest võiks osta testri mis mõõdab 10A nt selline

http://www.oomipood.ee/product/dvm870/multimeeter-automaatne-piikonna-valik-dcv-acv-aca-dca-r-t

Või mõni muu.

[insippo]

Vs: Ampermeetri ühendus

Mul on olemas tester. Mingi odav.Siiani on töötanud küll. Tööl veel ampritangid ja 1 tester. Hakkan katesetama selle sundiga.Äkki panna traat, elektrood, misiganes kahe klemmi vahele

A.R. Ma ka ju nõuka aja inimene

[A.R.]

Vs: Ampermeetri ühendus

Šundi puhul peaks vältima selle mõõteosa takistuse muutust mingi kruvi all.
Võib nii teha ka nii et riista kruvide all on kinnitusplaat,
sellel poldid voolujuhtmete jaoks.
Ühest voolujuhtmest teise läheb see šunditraat, natuke pikem kui vaja.
Šunditraadile tinutad "õige vahega" kaks peent vasktraati ja viid need mõõteriista klemmidele.
Häälestuseks nihutad ühte tinutust. Või kui takistus on natuke suurem siis tinutad peale "suure takisti".
0,012 oomi puhul 0,1 oomi muudab takistuse 0,010714 oomiks
1 oom aga 0,011858 oomiks
Nii saab ampermeetrit häälestada.

[A.S.]

Vs: Ampermeetri ühendus

Kas ikka raudplekist annab šunti teha? Kahtlen veidi. Teha ju võib, aga täpsus ilmselt ei kannata mingit kriitikat. On ju raua takistuse temperatuuritegur liialt suur. Lisaks hakkab tekkiv magnetväli takistust suurendama.

[A.R.]

Vs: Ampermeetri ühendus

Kas ikka raudplekist annab šunti teha? Kahtlen veidi. Teha ju võib, aga täpsus ilmselt ei kannata mingit kriitikat.

Muidugi on hea olla terve ja rikas ja teha konstantaanist šunt.
Tiigi elektroonikas on konstantaantraati saada.
Kunagi sai Rae bensiinijaama üks poolitäis saadetud.

Katsusin natuke arvtada temperatuuri mõju rauast šundile.
1 kraad 0,6% viga
5 kraadi 3% viga
siiani oli mõõteriist

nojahh, on selliseid ka kasutusel
10 kraadi 6% viga

edasi indikaator
20 kraadi 12% viga.
30 kraadi 16%
***
Kas väline magnetväli muudab raua takistust?
Seda peaks kohe proovima, pole kunagi seda effekti kasutanud.
On tester, on raud. Magnetit ei ole
Homme kodus katsetame ära.

[A.S.]

Vs: Ampermeetri ühendus

Kunagi sõjaväes sai tehtud raudtraadist küttespiraale, nikroom oli momendil otsas. Traadi läbimõõt ja pikkus olid samad kui nikroomiga oleks pidanud olema. Pingestades praktiliselt vahet polnud, kuigi eritakistuse (~ kümnekordne vahe ikkagi) järgi oleks pidanud vool suuremaks minema. Mis seal seda voolu siis täiendavalt piiras kui mitte magnetväli? Temperatuur üksi poleks sellega vist hakkama saanud?
Tänu kiiremale oksüdeerumisele paraku ei kestnud eriti kaua.

E: Vene ajal räägiti lautades kasutatavast küttest, vähemalt sellisest teoreetilisest võimalusest (endal näha pole õnnestunud). Jämeda terastoru sisse torgati peenem toru, ühest otsast keevitati need kokku, see oli ka torudel ainus kokkupuutepunkt. Teisest otsast anti torudele pinge peale. Voolu tõttu tekkinud magnetväli lükkas seda voolu niiviisi, et välimine toru oli täies ulatus praktiliselt pingevaba, seega loomadele ohutu.

Kuidas see kõik aga šundi valmistamist mõjutab, ei oska mitte arvata.

[mikumaku]

Vs: Ampermeetri ühendus

Ah mis te jamate, rauda on lihtsalt viletsam saagida ja viilida. Kui ise teha, siis ikka pronks või vask, vanad mitmesaja-amprised šundid on hea toormaterjal, neid ikka vedeleb vahel. Aga teemaalgatajale soovitaks kõigepealt ise katsetades veenduda, kas tema ampermeetril ikka tõesti šunti sees ei ole. Asi on selles et välise šundi vajadus kirjutatakse lõviosal juhtudest ikka mõõteriistale kas skaalale või taha klemmide juurde. Tingmärgina või mV-dena. Kui seda pole, on šunt sees. Pead ei anna, kaasajal võib olla ka erandeid. Aga see et venelane 75 mV standardit kasutas ja muu maailm 60 mV, see rohkem poliitikateema.